Legislator Case Law & Legislation
2-24-127763/5 AI generated

2-24-127763/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-127763/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel Kinnitada G.X.I (hageja) ja I.Z.C (kostja I) ning X.R (kostja II) vahel sõlmitud

Legislator headnote

AI generated

2-24-127763/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel Kinnitada G.X.I (hageja) ja I.Z.C (kostja I) ning X.R (kostja II) vahel sõlmitud

Keywords

AI generated
dispute settlement satisfaction of claim cash settlement of balance negotiation and conclusion inducement to breach of contract reimbursement of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Vanemkohtujurist

Sandri Laurand

Määruse kuupäev

25. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127763

Tsiviilasi

G.X.I hagi I.Z.C ja X.R vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.X.I (registrikood XXX), lepinguline esindaja

G.A

Kostja I: I.Z.C (registrikood XXX), seaduslik esindaja

kostja II

Kostja II: X.R (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel

enne hagimenetluse alustamist.

2. Kinnitada G.X.I (hageja) ja I.Z.C (kostja I) ning X.R (kostja II) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

Kostjad kohustuvad tasuma hageja G.X.I arvelduskontole xxx (xxx pank),

märkides selgitusena: xxx, I.Z.C, võlgnevuse põhiosa 4415,59 eurot, tasumata

intressid summas 341,80 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed

viivised 1005,10 eurot, tasumata leppetrahv 245,78 eurot, tasumata

sissenõudmiskulud 70,00 eurot, hageja poolt tasutud riigilõiv 240,00 eurot,

õigusabikulud summas 20,00 eurot, s.o kokku 6338,27 eurot alljärgneva

graafiku kohaselt:

2.1.1. 01.11.2024. a 528,20 eurot;

2.1.2. 01.12.2024. a 528,20 eurot;

2.1.3. 01.01.2025. a 528,20 eurot;

2.1.4. 01.02.2025. a 528,20 eurot;

2.1.5. 01.03.2025. a 528,20 eurot;

2.1.6. 01.04.2025. a 528,20 eurot;

2.1.7. 01.05.2025. a 528,20 eurot;

2.1.8. 01.06.2025. a 528,20 eurot;

2-24-127763

2.1.9. 01.07.2025. a 528,20 eurot;

2.1.10. 01.08.2025. a 528,20 eurot;

2.1.11. 01.09.2025. a 528,20 eurot;

2.1.12. 01.10.2025. a 528,07 eurot.

2.2.

Kompromisslepingu täitmise käigus, kui kostjad on teinud maksed, loetakse

hagejale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks hageja menetluskulud

(riigilõiv ja õigusabikulud), seejärel võla sissenõudmisega seotud kulud

(sissenõudmiskulud), seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused

(leppetrahv), seejärel tasumata intress ning lõpuks võlgnetav laenu põhiosa.

2.3.

Juhul, kui kostjad ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi,

sh iga osamakse tasumise kohustust, kohaselt, st viivitavad osamakse

tasumisega rohkem kui üks (1) päev, kohustuvad kostjad tasuma hagejale kogu

võlgnevuse (s.o 6338,27 eurot) tasumata osa ning lisanduvad viivised põhinõude

(4415,59 eurot) tagastamata osalt arvestusega 0,2% päevas alates kogu

võlgnevuse tasumata osa sissenõutavaks muutumise päevast.

2.4.

Kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele

isikutele.

2.5.

Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei

ole kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

5. Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel menetlusosaliste nimed

nende tähemärkidega ning mitte avalikustada nende registri- ja isikukoodi.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega

ei ole käesolev määrus vaidlustatav.

MENETLUSE KÄIK

1. G.X.I (hageja) esitas 31.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

I.Z.C-lt (kostja I) ning X.R-ilt (kostja II) 5779,62 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2024

võlgnikele makseettepaneku, millele esitasid kostjad vastuväite, tunnustades hageja nõuet

osaliselt. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 14.08.2024 määrusega asja üle Harju

Maakohtule.

2. Pooled esitasid kohtu ettepanekul 25.10.2024 kompromissi, paludes selle kinnitada ja

tsiviilasjas menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku

koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises

taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud

kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb

2 (3)

2-24-127763

kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

menetlemise alustamist.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Seega ei ole

kohtul alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Kohus kinnitab

kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte

endi kanda.

7. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.

Kohus asendab lahendi arvutivõrgus avalikustamisel menetlusosaliste nimed tähemärkidega

ega avalikusta nende registri- ja isikukoode (TsMS § 462 lg 2 koostoimes § 463 lg-ga 2).

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev

määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

3 (3)