3-24-2939/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2939

Määruse kuupäev

25. oktoober 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Andrus Liivandi esialgse õiguskaitse taotlus avavangla

üldtingimuste tagamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Andrus Liivandi esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Liivandi esitas 24. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist tagada viivitamatult taotlejale avavangla

üldtingimused või alternatiivselt lubada taotlejal liikuda iseseisvalt omal kulul

ühistranspordiga Tartu Vanglast Viru Vangla avavanglaosakonda. Taotleja märkis, et tema

menetlustoiming leidis aset 22. oktoobril 2024 (kell 10-13), mistõttu puudub alus taotleja

kinnipidamiseks ja liikumisvabaduse piiramiseks. Taotlejal on planeeritud Viru Vanglas 25.

oktoobril 2024 hambaarst, 27. oktoobril 2024 Jõhvi linnas kiriku külastamine ning 29.

oktoobril 2024 kell 13.30 Jõhvis Eesti Töötukassa vastuvõtt.

2. Tartu Halduskohus jättis 24. oktoobri 2024. a määrusega A. Liivandi esialgse õiguskaitse

taotluse käiguta, andes riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja.

3. A. Liivandi esitas 25. oktoobril 2024 vastuse, milles teatas, et esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise eest on riigilõiv tasutud.

4. Tartu Vangla esitas 25. oktoobril 2024 seisukoha A. Liivandi esialgse õiguskaitse

taotlusele koos kohtueelse menetluse dokumentidega.

Tartu Vangla on seisukohal, et A. Liivandi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb

jätta rahuldamata. A. Liivandi on paigutatud karistuse kandmiseks Viru Vangla avavanglasse

ja see on tema karistuse kandmise kohaks. Kuivõrd A. Liivandit ei ole ümber paigutatud ühe

vangla avavanglaosakonnast teise vangla avavanglaosakonda ning ta toimetati Tartu

Vanglasse ajutiselt üksnes menetlustoimingu tegemiseks, siis ei ole Tartu Vanglal kehtivast

õigusest tulenevalt võimalik tagada A. Liivandile liikumisvabadust soovitud ulatuses. Kuna

menetlustoiming, millel osalemiseks A. Liivandi Tartu Vanglasse toimetati, on läbi, siis

esimese planeeritud saatmisega etapeeritakse A. Liivandi tagasi Viru Vanglasse. A. Liivandi

saadetakse tagasi Viru Vanglasse 44. nädalal toimuva esimese saatmisega ehk 29. oktoobril

2024.

Samuti ei selgu esialgse õiguskaitse taotlusest, millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed

saabuvad taotlejale, kui neid kohtumisi viidatud ajal ei toimu. Kiriku külastamisvõimaluse

ärajäämine ei saa vangla hinnangul kaasa tuua selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi,

mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vanglale ei ole äratuntav ka see, milline

pöördumatult kahjulik tagajärg A. Liivandile saabuks Eesti Töötukassas planeeritud vastuvõtu

edasilükkumisega. A. Liivandi karistusaja lõpp saabub 24. septembril 2027. Tavapärase

tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus võimalus avaneb A. Liivandil alles 2025. a

juunis. Seega ei viita miski ka selliste menetlustega seonduvalt aegkriitilisusele ja vangla

hinnangul ei saa ka Eesti Töötukassas planeeritud vastuvõtu edasi lükkumisega kaasneda

pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks ei

ole üksuse juhi kinnitusel A. Liivandile 25. oktoobril 2024 hambaarsti vastuvõttu planeeritud

ning järgmine hambaarsti aeg ei ole veel teada.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

6. Kuna Tartu Vangla 25. oktoobri 2024. a vastusest nähtuvalt esitas taotleja esialgse

õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Tartu Vanglale 24. oktoobril 2024, mis on veel vangla

menetluses, ning taotleja on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud nõutava

riigilõivu, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse

õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.

7. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist tagada viivitamatult

taotlejale avavangla üldtingimused või alternatiivselt lubada taotlejal liikuda iseseisvalt omal

kulul ühistranspordiga Tartu Vanglast Viru Vangla avavanglaosakonda.

8. Kohus leiab, et kuivõrd avavanglas kehtib leebem režiim kui kinnises vanglas, siis võib

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, kuid vaatamata sellele, ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

9. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära

otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada

koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse

kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend

kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.

10. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole

praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus

avavangla üldtingimuste järele või ülekaalukas vajadus liikuda iseseisvalt omal kulul

ühistranspordiga Tartu Vanglast Viru Vangla avavanglaosakonda.

11. Esmalt märgib kohus, et kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust kanda karistust

avavanglas. Samuti arvestades seda, et taotleja puhul on tegemist Viru Vangla

kinnipeetavaga, kes viibib Tartu Vanglas seoses toimunud kohtuistungiga (s.o ajutiselt), siis

puuduvad õiguslikud alused, mis võimaldaks taotleja paigutamist Tartu Vangla avavanglasse.

Taotleja paigutamine avavanglasse karistuse edasiseks kandmiseks on ette nähtud olukorraks,

kus taotleja viibib Viru Vanglas, ning seda ei saa laiendada olukordadele, kus taotleja viibib

muus kinnipidamiskohas.

12. Samuti märgib kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub ülekaalukas vajadus

ka seetõttu, et taotleja poolt väidetud hambaarsti vastuvõttu tegelikkuses ei olnud planeeritud

ning arvestades taotleja karistusaja lõppu ja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse

võimaluse avanemise hetke, siis on A. Liivandil võimalik Eesti Töötukassas planeeritud

vastuvõtt seoses töökoha otsimise ja taotleja staatuse muutmisega edasi lükata selliselt, et see

taotleja elukorraldust oluliselt ei mõjutaks. Samuti on kohtule usutav, et 27. oktoobri 2024. a

hommiku puhul ei saa olla tegemist taotleja ainsa ja viimase võimalusega külastada Jõhvis

asuvat kirikut. Taotlejal on võimalik oma usulisi vajadusi rahuldada ka muul moel kui 27.

oktoobril 2024 kirikus isiklikult kohal olles.

13. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et taotleja etapeeritakse Viru Vanglasse 29. oktoobril 2024,

kus ta saab jätkata karistuse kandmist Viru Vangla avavanglas. Et Tartu Vangla sõnutsi

toimub esimene saatmine 29. oktoobril 2024 ning enne seda vanglatevahelisi etapeerimisi ei

toimu, siis koormaks enne 29. oktoobrit 2024 toimuv taotleja erakorraline etapeerimine Viru

Vanglasse ka ülemääraselt Tartu Vanglat.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A. Liivandi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)