2-23-8604/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-8604

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagiavaldus N.B. vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

11 916,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja: N.B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus N.B. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

intressi, haldustasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4587,90 eurot.

3. Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.11.2024

174,56 eurot

15.12.2024

174,56 eurot

15.01.2025

174,56 eurot

15.02.2025

174,56 eurot

15.03.2025

174,56 eurot

15.04.2025

174,56 eurot

15.05.2025

174,56 eurot

15.06.2025

174,56 eurot

15.07.2025

174,56 eurot

15.08.2025

174,56 eurot

2-23-8604

Maksetähtpäev

Summa

15.09.2025

174,56 eurot

15.10.2025

174,56 eurot

15.11.2025

174,56 eurot

15.12.2025

174,56 eurot

15.01.2026

174,56 eurot

15.02.2026

174,56 eurot

15.03.2026

174,68 eurot

4. Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja 20.02.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 269,60 eurot.

5. Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata osalt alates

21.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. See kehtib ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda.

7. Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 907,20 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2/9

2-23-8604

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 01.03.2022 väikelaenulepingu nr L396905, mille

alusel sai kostja 8550 eurot laenu. Laenusumma on kostjale välja makstud. Kostja

kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.

2. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 27.10.2022

avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

22.12.2022 kirjaga.

3. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 823,46 eurot, mis on arvestatud 15.04.2022

kuni 15.06.2022 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks.

4. Hageja nõuab põhivõla (8278,70 eurot), intressi (645,98 eurot), lepingu haldustasu (6

eurot), võla sissenõudmiskulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (1137,49 eurot) tasumist, samuti viivist alates

14.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni 21,9% põhivõlalt aastas.

5. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

6. Hagiavalduse kohaselt kontrolliti kostja krediidivõimet laenutaotluse alusel ning

kontrolliti kostja sissetulekute suurust Maksu- ja Tolliametist. Krediidiandja kontrollis

kostja krediidiajalugu (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit), kostja vanust krediidi

taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi

kehtivust, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kogutud andmete analüüsimise

tulemusena jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja suudab tasuda 272,82 euro suuruseid

kuumakseid.

7. Maakohus selgitas 19.09.2023 menetlusse võtmise kohalduvat õigust ning tegi ettepaneku

täpsustada, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine laenulepingu sõlmimisel ning

esitada vastavad tõendid.

8. Maakohus tegi 07.02.2024 hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus, kuna

kostjale laenu andmisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Hageja on 20.02.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 8550

eurot laenu, millest peeti kinni 171 euro suurune lepingutasu. Hageja määras tagasimaksed

uuesti põhinõude (8550 – 171 = 8379 euro) ulatuses, arvestades, et lepingu põhitingimuste

järgi pidi kostja laenu tagastama 48 osamaksega. Selliselt on uuesti määratud igakuise

osamakse suurus 174,56 eurot (viimane osamakse 174,68 eurot).

10. Kostja on teinud tagasimakseid summas 823,46 eurot, mille arvel loeb hageja tasutuks

esimesed 4 ümberarvestatud graafiku järgset osamakset ja 125,22 euro suuruse osa

viiendast osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 15.08.2022. Kostjal on tasumata

põhivõla jääk 7555,54 eurot, millest osa on sissenõutavaks muutunud ja osa muutub

sissenõutavaks vastavalt ümberarvestatud graafikule. Hageja esitas ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise nõude (VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369).

Kostja tegi esialgsele krediidiandjale lepingu täitmiseks kokku kolm tagasimakset ja neist

viimase makse 28.06.2022. Hageja on proovinud alates nõude loovutamisest kostjaga

korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi

võla tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud. Kostja ei ole teinud pärast

nõude loovutamist hagejale ühtegi tagasimakset. Samuti ei ole kostja osalenud

3/9

2-23-8604

kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi

õigel ajal ka tulevikus. Samuti nõuab hageja sellisel juhul viivist seadusjärgses määras

alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

11. Kohtuistungile (15.10.2024) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatu juurde.

12. Hageja 13.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1260

eurot (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, summa on käibemaksuga,

hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada). Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatava viivise

väljamõistmist.

13. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega avalikult kätte

toimetatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 4587,90 eurot ning

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks

mõistab kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed (kogusummas 2967,64 eurot) ja neilt arvestatava

viivise seadusjärgses määras. Laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

15. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 01.03.2022 väikelaenulepingu, mille alusel anti kostjale

8550 eurot laenu (dtl 8-23). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt graafikule (dtl 14-15) tagasi maksta.

16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal

oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 26,02%

aastas (dtl 21) ning sarnase tulemuse (26,08%) annab Finantsinspektsiooni hallatava

krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 823,46 eurot (dtl 24-28). Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõla (8278,70 eurot), intressi (645,98 eurot), lepingu haldustasu (6

eurot), võla sissenõudmiskulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (1137,49 eurot) tasumist, samuti viivist alates

14.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni 21,9% põhivõlalt aastas.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

4/9

2-23-8604

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

20. Hageja on hagiavalduse alapeatükis V selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

kontroll. Krediidiandja lähtus laenutaotlusest, kontrollis Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid

varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja igakuine

keskmine palk oli 713 eurot ja tööandja XXX OÜ, neid andmeid kontrollis krediidiandja

Maksu- ja Tolliametilt. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

20.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired

puudusid. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 745 eurot kuus. Laenuandja

tuvastas Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringu alusel, et kostja viimase kolme

kuu keskmine töötasu oli 713 eurot ja viimase 12 kuu keskmine 537 eurot

(netosumma, dtl 81). Laenutaotluse alusel loeti kostja igakuiste kohustuste

suuruseks null eurot.

20.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist, tegi päringud taust.ee

portaali ning Maksu- ja Tolliametisse, mida ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus

koguda ja hinnata teavet.

20.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

20.4.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta

(Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

20.5.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

5/9

2-23-8604

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS

§ 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija

kohustuste suuruse kohta.

20.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. Hageja on 20.02.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras

tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, arvestades et laenusumma (lepingutasu

arvestamata) oli 8379 eurot ning laen tuli tasuda 48 osamaksega (dtl 102-103).

Ümberarvestuse kohaselt on igakuise makse suurus 174,56 eurot (viimane osamakse

174,68 eurot). Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-ga 7

kooskõlas ja lubatav.

23. Kostjale maksti lepingu alusel välja (lepingutasu arvestamata) 8379 eurot ning ta on

teinud tagasimakseid summas 823,46 eurot (dtl 27).

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Selle arvel tuleb tasutuks lugeda ümberarvestatud maksegraafiku

põhivõla osamaksed nr 1-4 täies ulatuses ning 125,22 euro suurune osa 5. osamaksest,

mille tähtpäev oli 15.08.2022.

25. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27.10.2022 avaldusega

ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses

ulatuses, mis ülesütlemist õigustaks (lepingu p 12.1 kohaselt pidanuks juba

ülesütlemishoiatuse esitamise ajaks olema kostja viivituses vähemalt kolmel maksepäeval

tasumisele kuulunud summa tasumisega). Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et

ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha

(põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule. Nõue on kehtivalt hagejale

loovutatud (dtl 33).

6/9

2-23-8604

26. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole alates 28.06.2022 täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et

ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

27. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 5. põhiosamaksest

(174,56-125,22 = 49,34 eurot) ning osamaksed nr 6-31 (26 * 174,56 = 4538,56 eurot).

Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 4587,90 eurot (49,34 +

4538,56).

Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja põhiosamaksed nr 32-48 maksegraafiku

järgsetel tähtpäevadel (dtl 104). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete

kogusumma on 2967,64 eurot.

28. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 20,9% aastas) jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja

hageja 20.02.2024 avalduse alusel rahuldamata.

29. Hageja 20.02.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses

määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivnõude esitamise seisuga

(20.02.2024) on hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks muutunud 269,61 eurot.

30. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni

31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50%, alates 01.07.2023

kuni

31.12.2023 oli 4% ja alates 01.01.2024 on 4,50%. VÕS § 94 ja § 113 lg 1 teise lause

koomõjus kohaldus võlasuhtele kuni 31.12.2022 8% suurune viivisemäär,

perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% suurune viivisemäär,

perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% suurune viivisemäär ja alates

01.01.2024 12,5% suurune viivisemäär.

31. Maakohus tuvastas hageja viivisearvestus 0,01 euro suuruse arvutusvea (dtl 105-106).

Perioodil 16.08.2022 kuni 31.12.2022 muutus sissenõutavaks viivis 10,90 eurot;

01.01.2023 kuni 30.06.2023 muutus sissenõutavaks viivis summas 66,29 eurot, perioodil

01.07.2023 kuni 31.12.2023 140,32 eurot ja 01.01.2024 kuni 20.02.2024 52,09 eurot.

Kokku on 20.02.2024 seisuga hagejal kostja vastu 10,90 + 66,29 + 140,32 + 52,09 =

269,60 euro suurune viivisenõue. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause

alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus

rahuldab selle nõude.

32. Täiendavalt nõuab hageja viivist nii pärast 20.02.2024 sissenõutavaks muutunud

osamaksetelt kui pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla

summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni. Ka see nõue on põhjendatud, kuna rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi.

7/9

2-23-8604

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

33. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

34. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 8965,68 euro tasumist (sh

8278,70 põhivõlg, intress 645,98 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, võla

sissenõudmiskulud 35 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt

välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 4587,90 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kogusummas 2967,64 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

84% (arvestuse aluseks olev tehe: 7555,54 / 8965,68 * 100% = 84,27%). Seega jäävad

menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.

35. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1260 eurot (sh

riigilõiv 840 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot, ajalise arvestusega 3,5 tundi,

tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%).

36. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (840 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus).

37. Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 40):

dokumentide komplekteerimine ja analüüs ajalise arvestusega 1,5 tundi; hagiavalduse

koostamine ja esitamine ajalise arvestusega 2 tundi.

38. Kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse koostamisele kulunud aeg

on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse

hagiavalduse koostamisega ning varasemalt oli dokumentide komplekteerimisele ja

analüüsile kulunud 1,5 tundi. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest

mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust

osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2,5

tunnini (TsMS § 175 lg 1).

39. Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2,5 * 80 * 1,2 = 240 euro ulatuses

(TsMS § 175 lg 1).

40. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 840 + 240 = 1080 eurot.

41. Kohus jättis menetluskuludest 84% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,84 * 1080 = 907,20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal

saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

8/9

2-23-8604

42. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

43. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud

avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas

menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil

ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu

poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad.

44. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

9/9