3-24-2918/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2918

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X OÜ

(registrikood XXXXXXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 22.10.2024 taotlus ja anda luba arestida X OÜ

ettemaksukonto (viitenumber XXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) käibemaksu enammakse 112 347,50 euro ulatuses.

2. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel

toimetada määrus kätte X OÜ-le .

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1 ja § 265 lg 5).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette selgituse või

vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda,

samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa

andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

6. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

3-24-2918

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

7. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse

halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda

maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust,

kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatav maksuotsus ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise seega olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

8. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

9. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohtu hinnangul võib eeldada, et pärast rahalise

kohustuse määramist oleks maksukohustuse sundtäitmine oluliselt raskem või isegi võimatu.

9.1. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur on 02.08.2024

korralduse nr 12.2-3/064572-1, 02.09.2024 korralduse nr 12.2- 3/064572-2 ja 11.10.2024

korralduse nr 12.2-3/064572-9 aluse alustanud X OÜ maksustamisperioodi juuni kuni august

2024 käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud käibemaksu tagastusnõuete õigsust ja

maksustamisperioodide juuni kuni august 2024 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust.

9.2. Taotlusest ja selle lisadest nähtub ka, et kontrollimenetluste eesmärgiks on koostada

maksuotsus, mille tulemusena on tõenäoline maksukohustuse määramine X OÜ-le summas 112

347,50 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse

tegemine X OÜ-le oleks välistatud. MTA kahtluse kohaselt kajastas X OÜ kontrollitaval

perioodil raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid Y OÜ-ga, deklareerides juuni

kuni august 2024 KMD-l alusetult Y OÜ rekvisiitidega arvete alusel sisendkäibemaksu ja

tekitas seeläbi alusetud käibemaksu tagastusnõuded kokku summas 112 347,50 eurot.

Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul MTA piisavalt põhistanud, miks kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on X OÜ-le rahalise kohustuse määramine.

9.3. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus on

seisukohal, et see eeldus on täidetud. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on

prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

2(4)

3-24-2918

tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja

nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selline kahtlus võib tugineda näiteks maksumenetluses kogutud

tõenditele, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes (nt Riigikohtu

30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

9.4. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotluses ära näidanud, et X OÜ-l ei pruugi maksu

määramise hetkeks olla piisavaid rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse täitmiseks. X

OÜ-l puuduvad Eesti väärtpaberite registri andmete alusel väärtpaberid ja väärtpaberi kontod,

mille arvelt tulevikus tekkivaid nõudeid täita. X OÜ-l puudub kinnisvara, Seisuga 16.09.2024

on X OÜ AS LVH Pank pangakonto jääk vaid 83,33 eurot. Liiklusregistri andmetel on hetkel X

OÜ märgitud registreerimismärgiga XXXXXX Subaru, registreerimismärgiga XXXXXX respo

haagise ja registreerimismärgiga XXXXX Krone madel haagise omanikuks, kuid MTA

kahtluse kohaselt liiklusregistrisse tehtud sõiduki omaniku kanne võib olla fiktiivne ja ei

kinnita, et X OÜ ka tegelikkuses sõidukite omanik on. Kuna X OÜ ei ole

käibedeklaratsioonidel deklareerinud maksustatavat käivet, ei ole tõenäoline, et käibemaksu

enammaksete tagastamisel oleks ettevõte võimeline peale maksuotsuse väljastamist alusetult

tagastatud käibemaksu tagastama.

9.5. Ka on MTA põhjendanud kahtlust, et sundtäitmise võimatus võib tuleneda

maksukohustuslase tegevusest. MTA kahtlustab, et X OÜ kaudu sooritatakse maksupettust.

Taotluse kohaselt, kuna isik on kasutanud skeemi, mille tulemusel soovib isik alusetult

vähendada oma maksukohustust ja tagasi saada käibemaksu, siis on alust arvata, et kui isik on

juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vähendamiseks, siis suure

tõenäosusega ta ei asu peale menetluse lõppemist tekkinud maksukohustust tasuma. MTA

kahtlused on kohtu arvates piisavalt põhjendatud. Taotluse p 2 alapunktides 1‒17 on kajastatud

tuvastatud asjaolud, mis MTA järeldusteni viisid. MTA seisukohti toestavad taotluse lisad.

MTA väljatoodud asjaoludel on maksupettuse hilisem tuvastamine võimalik.

MTA kahtluse põhjustasid asjaolud, et X OÜ ei esitanud MTA-le dokumente, millele on arve-

saatelehtedel viidatud (alap 1) , arved ei olnud nõuetekohased ‒ kontrolli käigus kahe Y OÜ

arve alusel ei olnud võimalik tuvastada, millist konkreetset kaupa soetati ning kas, millist,

millal ja millises mahus konsultatsiooni teenust soetati (alap 2), arvetel on eksitud haagiste

valmimisaastatega (alap 3), X OÜ ja Tšehhi ettevõtte A vahel sõlmitud finantsleping nr 2724

on vastuolulise sisuga, üldsõnaline ja lepingus viidatud dokumente MTA-le ei esitatud (alap 4),

arvetel on ebamõistlikud tähtajad (alap 5), arvelduskontol rahade liikumine ei tõenda arvete

eest tasumist (alap 6), finantseerimislepingu kohaselt ei toimitud ja dokument tehingu kohta on

koostatud tagantjärele (alap 7), kaupade soetamismaksumus ületab väidetavalt finantseeritud

summat ja X ei nimeta, millega tagab kaupade eest tasumise (alap 8), X OÜ juhatuse liikme X

ütlused finantseerimistehingu tegemise kohta ei ole usutavad (alap 9), X ja Y OÜ juhatuse

liikme Y ütlused on vastuolulised (alap 10), X ütlused ei kinnita X OÜ poolt

müügidokumentide koostamist ega kaupade müümist (alap 11), Y OÜ ei esitanud kaupade

soetamist tõendavat teavet ega dokumente (alap 12), Y OÜ tühistas menetluse käigus kauba

soetuse arved (alap 13), Liiklusregistis sõidukite omaniku staatus ei kinnita, et X OÜ sai

sõidukite omanikuks (alap 14), tehinguahelas ei toimu reaalset käibemaksu tasumist

riigieelarvesse (alap15), samade kaupade müüki ja soetust on näidatud ka varem eesmärgiga

käibemaksu tagasi saada (alap 16), ) august 2024 ostudokumentidel kajastatud kaupu ei

kasutatud X OÜ ettevõtluse tarbeks (alap 17).

MTA-l on kahtlus, et arvetel kajastatud vara on isikute grupi kontrolli all, kes kajastab neid

endale sobivalt erinevatel arvetel ja liigutab vara isikute vahel selliselt, et tekitada alusetuid

käibemaksu enammakseid ja rikastuda seeläbi alusetult, kuigi tehinguid reaalselt ei toimu.

Kohtu arvates on MTA maksupettuse kahtlust piisavalt põhistanud.

3(4)

3-24-2918

Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et

maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa

põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega

muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest

oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrus nr 3-16-321, p 11). Eelneva

põhjal saab eeldada isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse Seetõttu on maksude

maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku

tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist maksuotsusega.

9.6. Eeltoodu alusel ei saa kohtu hinnangul põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et

maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema

sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Seetõttu on maksude maksmisest

kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

maksuotsusega.

10. Rakendatava täitmist tagava toimingu valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel

(vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 14; 09.04.2013 otsus nr 3-3-1-82-12, p

52; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 21) ning halduskohus ei hinda taotletud täitetoimingu

otstarbekust. Kuigi ettemaksukonto arestimine on äriühingu majandustegevust tugevalt riivav

abinõu, puudub X OÜ-l muu vara, mille arvel oleks võimalik ja otstarbekas tulevikus tehtavat

maksuotsust täita. Valitud meedet pole põhjust pidada ebaproportsionaalseks, kuna puudub

isiku õigusi vähem piirav samatõhus alternatiiv.

11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui

täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ esitab maksuhaldurile

MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus on vähemalt

summas 112 347,50 eurot. Maksuhaldur on täiendavalt märkinud, et tagatise tasumisel tuleb

tasuda ka võimalikud sundtäitmise kulud, mis sõltuvad tagatise liigist, mida äriühing saab

tagatise andmisel ise arvestada. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 112 347,50 eurot.

12. Eeltoodu põhjal nõustub kohus MTA-ga, et täitmist tagavate toimingutena on põhjendatud

kohaldada aresti seadmine X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXX) Eesti Vabariigi

kasuks selliselt, et arestitakse käibemaksu enammakse 112 347,50 euro ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

4(4)