4-11-3342/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3342 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi Tauno Tromp (isikukood 37811114715) kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.06.2011.a. kirjaliku hoiatamismenetluse trahviteadetele nr. 021487 ja 021968

RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus koos lisadega Tauno Tromp’ile.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud:

Harju Maakohtule on 25.08.2011.a. saabunud Tauno Tromp’i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kirjaliku hoiatamismenetluse trahviteadetele nr 021487 ja 021968.

Kaebuse esitaja palub tunnistada PS § 15 alusel VTMS § 114 lg 2 vastuolus olevaks EV põhiseadusega ja jätta see kohaldamata, kuivõrd see piirab kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebuses palutakse trahviteadete tühistamist ning menetluste lõpetamist. Kaebuses on leitud, et VTMS § 542 alusel hoiatamismenetluses kaebuse esitamise võimaldamisel üksnes kohtuvälisele menetlejale, on küsitav vaide esitamise erapooletus. Niisamuti on leitud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid volituste piire, viies läbi liiklusjärelevalvet ning rikkunud ka demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, sisuliselt omandades omavoliliselt õigusi, mida seaduste või põhiseadusega ei ole nende pädevusse antud.

Määruse motiivid:

Kohus, tutvunud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus viitab, et VTMS § 19 lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend VTMS-s sätestatud korras. VTMS § 114 lg 2 näeb ette, et maakohtusse ei saa esitada kaebust VTMS § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või VTMS § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. VTMS § 545 kohaselt on hoiatustrahvi saanud isikul õigus vaidlustada trahviteatega mittenõustumisel trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest, kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal saab järeldada, et VTMS ei näe ette trahviteate vaidlustamist kohtus.

Kohus leiab, et viidatud menetluskord ja VTMS § 114 lg 2 on põhiseaduspärane. Hoiatamismenetlus kujutab endast lihtsustatud menetlust, milles tuvastatakse väärteo toimepanemise fakt enne trahviteate saatmist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et vastavalt VTMS § 541 lg-le 3 ei kujuta mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratud hoiatustrahv endast süüteo eest kohaldatavat karistust, seda ei kanta karistusregistrisse ja see ei too endaga kaasa karistusõiguslikku tagajärge. VTMS § 541 lg 6 kohaselt lõpetab kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine väärteomenetluse. Hoiatamismenetluses lasub kohtuvälisel menetlejal kohustus veenduda selles, et enne trahviteate väljastamist on kindlaks tehtud väärteo olemasolu, selleks tuleb VTMS § 541 lg 1 p 1, 2 kohaselt fikseerida andmed mootorsõiduki registreerimismärgi ja rikkumise aja ja koha kohta.

Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et T. Tromp’i poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vaided on jäetud kohtuvälise menetleja poolt rahuldamata. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on juba kasutanud võimalust vaidlustada trahviteated kohtuvälise menetleja juures.

Kohus viitab asjaolule, et tulenevalt VTMS § 76 ettenähtud korrast, eksisteerib menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul võimalus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt VTMS § 77 lg 2 kohaselt tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, tekib isikul õigus esitada kaebus kohtule VTMS § 78 lg 1 alusel. VTMS § 78 lg 1 alusel kaebuse esitamise võimalus tähistab seda, et kohtuvälise menetleja tegevus, mis rikub isiku õigusi ja vabadusi, on vaidlustatav viimase instantsina ka kohtus. Seega asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et rikutakse tema õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, on ekslik. Antud juhul, kuna VTMS-st ei tulene võimalust hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamiseks kohtus, pole kohtul võimalus sellist kaebust ka menetleda.

Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 114 lg 2, § 118 lg 2 p 2 ja jätta kaebus läbi vaatamata.

Merle Parts Kohtunik