4-24-1825/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. septembril 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-1825 (2315,24,002631)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Väärteoasi

Gery Einbergi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija

Jekaterina Aleinikova 07.05.2024 otsusele väärteoasjas

2315,24,002631 liiklusseaduse (LS) § 207 lg 1, § 242 lg

1 järgi

Menetlusalune isik

Gery Einberg: isikukood: 37602190364; elukoht: xxx;

e-post: xxx; telefon: xxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova

07.05.2024 otsus väärteoasjas 2315,24,002631 muutmata ning Gery Einbergi kaebus

rahuldamata.

2. Gery Einbergile LS § 207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 alusel määratud rahatrahvid

kogusummas 240 eurot, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri 10220245033767.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.09.2024), saadab vastavalt VTMS §-le

202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 25. oktoobril 2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova 07.05.2024 otsusega väärteoasjas nr

2315,24,002631 karistati Gery Einbergi KarS § 63 lg 3 kohaselt LS § 207 lg 1 alusel

rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut

ehk 40 eurot. Seega määrati G.Einbergile rahatrahv kahe rikkumise eest kogusummas 240

eurot.

2. Otsuse aluseks oleva 09.04.2024 koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis G.

Einberg 09.04.2024 kella 20.47-20.54 ajal Tallinnas, Endla tn 15 juures suunaga Toompuiestee

poole, mootorsõidukit Mercedes-Benz V-Klasse registreerimismärgiga XXXXXX, mis ei olnud

tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, rikkudes Majandus- ja

kommunikatsiooni ministri (MKM) 18.07.2011 määrus nr 77 §-i 6. Samuti viibis

mootorsõidukis juhina ja ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma

kontrollija loata või vastava korralduseta. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS

§ 73 lg 2 ja § 38 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

väärteod.

3. 24.05.2024 esitas Gery Einberg kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles vaidlustab

täies ulatuses nii kohtuvälise menetleja 07.05.2024 väärteootsuse kui ka väärteoasjas nr

2315,24,002631 09.04.2024 koostatud väärteoprotokolli, kuna mõlemad dokumendid

sisaldavad väärinfot, väärteo tuvastamiseni on jõutud ebaausaid võtteid kasutades. Samuti ei

ole kohtuväline menetleja väärteoasjas käsitlenud kaebaja vastulauset. Väidetava väärteo

tõendid kaebaja kohta on saadud ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel. Kaebuse kohaselt

puuduvad väidetavas väärteos kannatanud ja kahju, seega puudub ka väärtegu kui selline.

Samuti on sõidukil olemas kehtiv tehnoülevaatus. Kaebaja hinnangul on tegemist vähetähtsa

väärteoga ning põhjendamatu on alustada menetlust, piisaks hoiatusest. Kaebajale jääb

arusaamatuks, mil moel tuvastati, et sõiduk ei ole läbinud tehnokontrolli. VTMS § 32 kohaselt

ei ole lubatud tõendite kogumine jälitustegevusega ning LS § 73 lg 2 mõte on eemaldada

liiklusest sõidukeid, mis on ohtlikud teistele sõidukitele ja keskkonnale.

Kaebuses toodu kohaselt teatas politseivormis olev isik, kes end ei tutvustanud ega küsinud ka

auto dokumente, koheselt pärast sõiduki peatamist, et sõidukil puudub tehnoülevaatus.

Politseinik rikkus korrakaitseseaduse (KorS ) § 2 lg 4, mis sätestab et riiklik järelevalve on

korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või

kõrvaldada korrarikkumine. Kaebaja hinnangul ei tekita kehtiva tehnoülevaatuse kande

puudumine registris liikluses kellelegi ohtu ning sõiduk peatati üksnes trahvi tegemiseks, mis

on vastuolus KorS § 45 sätestatuga. Kaebaja leiab, et politsei kogus tema auto kohta

registriandmed, sõites tema sõiduki taga ja selline tegevus on G. Einbergi hinnangul oma

olemuselt ebaseaduslik jälitustegevus. Politseinik võttis kaebaja juhiloa ja lahkus sellega

politseiautosse. Kaebaja palvele näidata töötõendit, tegid politseinikud seda kiiresti ja kaugelt

ja vuristasid ette oma nimed.

Kaebaja sõnul väljus tema kaasreisija sõidukist, et tuvastada politseisõiduki number. Hetkega

olid politseinikud autost väljas ja ütlesid, et kinni peetud sõidukist ei tohi väljuda, mille peale

väljus ka kaebaja ise sõidukist, et küsida tagasi oma juhiluba. Kaebaja kinnitusel oli ta rahulik,

ei karjunud, ei vehkinud. Kaebaja sõnul pandi tal käed raudu ja paigutati politseiauto kongi.

Politseinik D.P luges talle kongis ette „õigusi“, mida kaebaja hinnangul tal ju polnud. Lisaks ei

mõista kaebaja, kuidas teadis politsei, kus kaebaja töötab. Kokkuvõtvalt leiab G. Einberg

kohtule esitatud kaebuses, et politseinikud ületasid oma volituste piire ja rikkusid KorS § 79

sätestatud käeraudade kasutamise tingimusi, samuti KorS § 12 lg 4, millest tulenevalt on

erivahendi kasutamisel selle meetme protokollimine kohustuslik. Väärteoprotokollis ei ole

kajastatud käeraudade kasutamist ega ka kongi paigutamist. Menetlust läbi viinud jõustruktuuri

üksuse väidetavad töötajad varjavad infot ja valetavad.

Kaebaja ei mõista, milleks oli vaja väärteoprotokollis märkida tema elukohta. Tõele ei vasta ka

teave kaitsja osavõtu soovi kohta, milleks on märgitud “ei“. Lisaks ei selgitatud talle kui

menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi. Vale on ka protokollis märgitud

toimepanemise aeg 09.04.2024 kella 20.47-20.54, kui tegelikkuses võttis „menetlus“ aega

umbes 75 minutit. Politseinike tegevus tekitas kahju kaebajale ja tema kaasreisijale

põhjendamatute emotsionaalsete üleelamiste ja ebaseadusliku vabaduse võtmise näol.

Väärteoprotokolli koostanud politseinik esitas valeinformatsiooni ja varjas infot kaebaja

käeraudadega kongi panemise kohta ja seal hoidmise kohta.

Ka väärteoasjas koostatud otsus tugineb kaebaja hinnangul valet ja puudulikku infot kajastanud

väärteoprotokollil. Põhjendusena viitab kaebaja taas tõendite kogumisele jälitustoimingutega,

kuna on fakt, et politsei sõitis kinnipeetud sõiduki taga, sisestas registrisse sõiduki numbrimärgi

ja sai info, et kehtiv tehnokontroll puudub. LS § 73 lg 2 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse

kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega, samuti võib seda tõendada

registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Politsei ei

palunud kaebajal kordagi tõestada tehnonõuete vastavuse kontrolli. MKM määrus nr 114

sätestab, kuidas politseil on õigus tehnokontrolli puudumist tuvastada. Seda politsei kordagi ei

soovinud.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli oma ala spetsialistide hinnang sõiduki kohta ja märge

registris ei taga kahjuks sõiduki ohutust liikluses. Ükski vastava ala spetsialist ei vastuta oma

töö eest, ega anna garantiid sõiduki ohutuse kohta, kuni järgmise kontrollini. Seega kohustab

seadus kaebaja hinnangul käima regulaarselt tehnoülevaatuses ehk kasutama teenust, mis ei

paku teenuse ostjale mingit garantiid. Tegemist on lihtsalt riikliku rahateenimise viisiga ning

põhjendamatu on rääkida nagu tehnoülevaatus tagaks mingit ohutust liikluses. Selge vastuolu

on ka politsei reaalses tegevuses, kuna algselt soovis politsei teha kaebajale kiirmenetluse

raames trahvi 80 eurot, siis ei lähe asi registrisse ja kaebaja saab kohe edasi sõita. Kaebajal lasti

ka pärast käeraudadest vabanemist jätkata liiklemist sama ohtliku sõidukiga. Selline tegevus

näitab selgelt, et antud sõidukit ei pidanud politsei liikluses ohuallikaks ja puudus soov seda

liiklusest kõrvaldada.

4. 22.08.2024 toimunud kohtuistungil jäi G. Einberg esitatud kaebuse juurde ja taotles

väärteootsuse tühistamist, kuna tehnoülevaatuse puudumine ja sellest teadasaamine olid

saadud ebaseaduslikult. Kaebaja hinnangul oli tal Endla tänaval sõites küll tehnoülevaatus

tegemata, kuid tema sõidustiilis ei olnud selliseid märke, et teda peaks kinni pidama. Kaebaja

leiab, et politsei ja kodaniku vaheline suhtlus peab toimuma respektiga. Tehnoülevaatuse

puudumise seaduse mõte on see, et kõrvaldada ikkagi sõidukeid, mis tossavad või

põhimõtteliselt tehnoülevaatusi tehakse, et ei oleks probleemseid sõidukeid, millel on tehniliselt

midagi valesti.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteootsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab

üld- ja eripreventiivseid eesmärke, vastab kaebuse esitaja süü suurusele ning määratud karistus

vastab Riigikohtu poolt antud tunnustele karistuse määramisel. Kohtuistungil ei ilmnenud

kaebaja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ega ole ka tekkinud aluseid otsuse

tühistamiseks ning kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1

järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks

või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma

siseveendumuse kohaselt.

6. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud LS § 207 lg-s 1 ja § 242 lg-s 1

sätestatud süütegude toimepanemist. LS § 207 lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele või

erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi

või masinrongi, mille koosseisus on tehnõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse

kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest. LS § 242 lg 1 kohaselt järgneb

vastutus mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-

des 201-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteokoosseis.

LS § 207 lg 1

7. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 09.04.2024

kell 20.47-20.54 Tallinnas, Endla tn 15 juures suunaga Toompuiestee poole, juhtis kaebaja

mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Selliselt

pani G. Einberg toime LS § 73 lg 2 sätte rikkumise ning seeläbi LS §-s 207 lg 1 kirjeldatud

väärteo.

8. Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema

läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea

olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud

püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle

haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või

liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

9. Puudub vaidlus selles, et 09.04.2024 puudus G. Einbergi juhitud mootorsõidukil Mercedes-

Benz V-Klasse, reg. nr. XXXXXX kehtiv tehnoülevaatus. Antud asjaolu on tõendatud eelkõige

G. Einbergi isiku ja tema poolt juhitud sõiduki osas teostatud päringuga sõiduki ülevaatuse

kohta. Päringu tulemuste väljatrükist (tl 3-6), mis on esitatud kohtule koos

väärteomaterjalidega, nähtub, et G. Einbergi poolt juhtud sõiduk ei olnud 09.04.2024 läbinud

tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Väljatrüki kohaselt teostati

sõidukile viimane tehnoülevaatus 06.05.2021 ja see kehtis kuni 30.04.2022. Antud fakti ei

muuda kuidagi olematuks asjaolu, et järgmisel päeval, s.o 10.04.2024 läbis G. Einberg

sõidukiga Mercedes-Benz reg. nr. XXXXXX tehnoülevaatuse Põhjala Tehno OÜ

ülevaatuspunktis. Seega saab Transpordiameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei olnud

09.04.2024 tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda oli

keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatava mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht

peeti kinni Tallinna linnas. Vastavalt MKM 18.07.2011 määruse nr 77 §-le 6 sätestatakse

tähtajad, millise jooksul tuleb sõiduk esitada ülevaatusele ning neid tähtaegu peab järgima

sõiduki juht, kes peab vastutama selle eest, et sõiduki tehnoseisund vastab nõuetele ja sõiduk on

nendele nõuetele vastavuse kontrolliks ka tähtaegselt esitatud. Seega juhtides sõidukit, pidi

menetlusalune isik veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse

kontrolli LS § 73 nõuete kohaselt.

10. Menetlusalune isik tunnistas ka ise kohtuistungil, et on osalenud liikluses sisuliselt 2 aastat

tehnoülevaatuseta, sest ta tahtis näha, mis saab kui ta sõidab ilma tehnoülevaatuseta. Tema

seisukoht on, et seadus võib ju olemas olla, seadusesse võib kirjutada ükskõik mida, aga

inimene ei pea alluma ja igal inimesel on õigus ka niinimetatud seadust rikkuda.

11. Lisaks väljatrükile tõendab G. Einbergi poolt 09.04.2024 kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki

juhtimist ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik D.P , kes andis ütlusi

selle kohta, et ta teostas 09.04.2024 koos patrullpaarilise A.Aga liiklusjärelevalvet, mille

käigus peeti kinni mikrokaubik, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus juba pikka aega.

Tunnistaja sõnul oli kaubiku kinnipidamise aluseks ebakindel sõidustiil. Vastuseks kohtu

küsimustele selgitas tunnistaja, et ebakindel sõidustiil tähendab, et sõiduk kas ei püsi oma

sõidureas, sõidab üle äärekivi või läbi teeaukude, mida tavapäraselt juht väldiks. Seejärel

tehakse esmane kiirpäring, mis tunnistajale teadaolevalt läheb Transpordiametile, kust saabub

info sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse kohta. Kui minnakse täiendavalt juhti kontrollima, siis

vaadatakse, kes on sõiduki omanikud, kasutajad jne. Tunnistaja sõnul selgitati sõidukijuhile, et

kuna tehnoülevaatust ei ole tal pikka aega, ei saa piirduda suulise hoiatusega ning politsei

pakkus talle lühimenetluse läbiviimist. Kuna juht rikkumisega ei nõustunud, teatas politsei, et

sellisel juhul tuleb alustada väärteomenetlust.

12. Kohtu hinnangul on täiesti asjakohatud kaebaja väited liikluspolitsei poolt teostatud

ebaseaduslikust jälitustegevusest tema sõiduki andmete tuvastamisel. Nii nagu kaebaja ka ise

esitatud kaebuses märkis, sätestab KorS § 2 lg 4, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani

(antud juhul liikluspatrulli) tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või

kõrvaldada korrarikkumine. Pole kahtlustki, et 09.04.2024 pani G. Einberg liiklusseaduse sätete

eiramise näol toime korrarikkumise, millele liikluspolitsei oli õigustatud reageerima. Politsei

näol on vaieldamatult tegu korrakaitseorganiga, kellele on antud õigused riikliku järelevalve

teostamisel kasutada erinevaid riiklikke registreid. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuste

tõendamise üheks variandiks vastavalt LS § 73 lõikele 2 on liiklusregistri andmed. Lisaks

märgib kohus, et Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite puhul on tehnoülevaatuse olemasolu

või puudumine avalik info, mida saab Transpordiameti kodulehelt vaadata ükskõik kes,

ükskõik millise sõiduki suhtes. Seetõttu on täiesti kohatu ja ebaõige kaebaja väide

liikluspolitsei poolt tema suhtes teostatud ebaseaduslikust jälitustegevusest.

13. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik, juhtides 09.04.2024 mootorsõidukit,

millel puudus kehtiv tehnoülevaatus alates 2022. aasta aprillikuust, rikkus LS § 73 lg 2

sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele

vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

14. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd nimetatud sõidukile oli

pikemat aega (täpsemalt 2022. aasta aprilli lõpust) teostamata tehnoülevaatus ja menetlusalune

isik oli sellest teadlik; veelgi enam – soovis näha, kui kaua on võimalik sõita ilma

tehnoülevaatuseta. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud. Seega pani G. Einberg toime LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 242 lg 1

15. LS § 38 lg 3 kohaselt peab mootorsõidukijuht riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud

dokumendid andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud

küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult

liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. Seda seadusenõuet G. Einberg (ja ka tema

kaasreisija) nähtuvalt politsei rinnakaamera salvestisest selgelt rikkus ning pani seega toime LS

§ 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

16. G. Einberg heidab kohtule esitatud kaebuses politseile ette, et vaatamata tema palvele

näidata töötõendit, tegid politseinikud seda kiiresti ja kaugelt ning vuristasid ette oma nimed.

Kui G. Einbergi kaasreisija väljus autost, et tuvastada politseiauto number, olid politseinikud

autost hetkega väljas ja ütlesid, et kinni peetud sõidukist ei tohi väljuda. Selle peale väljus ka

kaebaja ise sõidukist, et küsida tagasi oma juhiluba. G.Einbergi sõnul oli ta rahulik, ei

karjunud ega vehkinud.

17. Kohtuistungil vaadeldud politsei rinnakaamera salvestise alusel märgib kohus, et G.

Einbergi kaebuses toodud etteheited politsei tegevusele tema sõiduki peatamisel ja sellele

järgnenul on põhjendamatud; toimunut on kaebuses käsitletud moonutatult ja politsei on

liiklusrikkumise tuvastamise sündmuskohal käitunud vastavuses politseile seadusega antud

volitustele.

18. Nimelt on politsei rinnakaamera salvestisel 1_E1115734_E1115733 fikseeritud G. Einbergi

sõiduki peatamine ja hetk, kus liikluspolitseinikud läbi avatud juhipoolse aknaklaasi näitavad

kaebajale piisavalt lähedalt oma töötõendeid. Salvestistelt 1_E1115730_E1115729 ja

1_E1115735_E1115733 nähtub, et G. Einberg ja tema kaasreisija on autost väljunud. G.

Einberg nõuab kõrgendatud hääletoonil politseilt selgitusi selle kohta, mis õigusega keelab

politsei temal enda autost väljumast. Politseinikud selgitavad, et nõude aluseks on LS sätted.

Patrullpolitseinik D.P antud korduvaid korraldusi istuda tagasi oma autosse, eiravad mõlemad

isikud. G. Einbergile selgitatakse, et juhiload tagastatakse koheselt peale menetlustoimingute

teostamist. Politsei korduvate korralduste eiramise tõttu paigaldatakse G. Einbergile

menetlustoimingute teostamise ajaks käerauad ja paigutatakse ta patrullbussi kongi. Salvestis nr

1_E1115732_E1115731 tõendab G. Einbergile väärteoprotokolli koostamise ja tema õiguste-

kohustuste selgitamist.

19. G. Einbergi üleolevat suhtumist toimepandud rikkumisse ning seda menetlenud

politseinikesse tõendavad ka tunnistaja D.P ütlused sellest, et kuigi politseiametnikud palusid

G. Einbergil oodata oma autos, kuni politsei toiminguid läbi viib, kaebaja seda ei teinud. Nii

juht kui ka kaasreisija väljusid sõidukist, küsisid, kes nad (st politsei) sellised üldse on ja mida

tahavad. Tunnistaja sõnul andsid politseiametnikud G. Einbergile ja tema kaaslasele korduvalt

korraldusi jääda kontrollimise ajaks oma sõidukisse, palusid seda kohustust täita, kuid sellele

ei allutud. Sellest tulenevalt pidi politsei rakendama G. Einbergi suhtes vahetut sundi,

paigaldama talle käerauad ja panema ta politseibussi kongi, et oleks võimalik menetlust läbi

viia.

20. Eelnevaga on leidnud kinnitust G. Einbergi poolt LS § 38 lg 3 sätte rikkumine. Alusetu on

ka G. Einbergi väide sellest, et politsei rikkus KorS § 79 sätestatud käeraudade kasutamise

nõudeid. Kohus märgib, et G. Einbergi käitumine tema sõiduki kinnipidamise järgselt oli

verbaalselt agressiivne, lisaks jättis ta täitmata politseinike seadusliku korralduse. KorS § 79 lg

1 p 1 lubab korrakaitseorganil erivahendina käeraudade kasutamist, sh kui isik võib osutada

korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu. KorS § 78 lg 4 alusel võib vahetu sunni

kasutamise eest hoiatamisest loobuda juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud

ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. G. Einbergile oli korduvalt

politsei poolt antud korraldus istuda tagasi oma autosse, mida kaebaja keeldus täitmast, olles

seejuures agressiivse hoiakuga. Seetõttu oli kohtu hinnangul erivahendite kasutamine

põhjendatud.

21. Kokkuvõtvalt, rikkudes LS § 38 lg 3 nõuet, pani G. Einberg toime LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Subjektiivsest küljest esineb G. Einbergi käitumises otsene tahtlus

KarS § 16 lg 3 mõttes. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud G. Einbergi käitumises

puuduvad.

Karistus

22. LS § 207 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja LS §

242 lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on G.

Einbergi karistanud LS § 207 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning

LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot, seega on mõlema liiklusseaduse

sätte rikkumise eest määratud karistus sanktsiooni keskmääras.

23. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on G. Einbergile karistuse määramisel

arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni

keskmine määr, mis LS § 207 lg 1 puhul on 50 trahviühikut ja LS § 242 lg 1 puhul 10

trahviühikut. Karistusregistri teatise (tl 11) kohaselt puuduvad G. Einbergil kehtivad

karistused. Tema käitumises ei esine vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul on menetleja hinnanud õigesti isiku süü suurust ja määranud karistused

eeltoodud sätete puhul sanktsiooni keskmääras.

24. Kokkuvõtvalt ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt jätab kohus G. Einbergi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)