3-24-1590/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-1590

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1590

Määruse kuupäev ja koht

25.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 20.04.2024

korralduse nr 247 tühistamiseks

Resolutsioon

Menetlusosalised

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Kaebaja: X.X. , esindaja: Rainis X.X.

Vastustaja: Kambja Vald, esindaja: Kaupo Piirsalu

Kolmas isik: MTÜ Antsumetsa

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X.X. Nagile (kaebaja) kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv Klaose kinnistu

(registriosa nr 514004, katastritunnus 94901:005:0546, sihtotstarve 100% maatulundusmaa,

pindala 113 646 m²). Kambja Vallavalitsuse poolt kehtestatud üld- ja detailplaneeringu järgi

läbib Klaose kinnistut Ränsoo tee.

2. Kambja Vallavalitsus alustas 24.04.2024 korraldusega (edaspidi ka vaidlusalune korraldus)

nr 247 Klaose kinnisasja osas (eratee) avalikes huvides omandamise menetlust (korralduse

resolutsiooni punkt 1) ja kohustas Klaose kinnisasja omanikku teavitama menetluse läbiviijat

kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei kanta või ei ole kantud

kinnistusraamatusse, sh kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast kasutusõigusest ning

arvelduskonto andmetest, kuhu soovitatakse tasu ja hüvitise maksmist (korralduse

resolutsiooni punkt 2); teatas, et pärast kinnisasja omandiõiguse menetluse teate kättesaamist

võib omandatava kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjal eemaldada ainult menetluse

läbiviija loal (korralduse resolutsiooni punkt 3); aga samuti teatas, et pärast kinnisasja

3-24-1590

omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi nendest saamata jäävat tulu ega

kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata (korralduse resolutsiooni punkt 4).

3. Kaebaja esitas 7.05.2024 Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 peale

vastuväited, teatades, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.

Kambja Vallavalitsus ei vastanud kaebaja vastuväidetele.

4. Kaebaja pöördus 28.05.2024 Tartu Halduskohtuse kaebusega Kambja Vallavalitsuse

24.04.2024 korralduse nr 247 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes. Ühtlasi

palus kaebaja kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras 24.04.2024 korralduse nr 247

kehtivus ja täitmine halduskohtumenetluse ajaks ja kaasata halduskohtumenetlusse kolmas

isik. Kaebuse põhjenduste kohaselt on XXX rikkunud kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduses (KAHOS) ettenähtud korda, mille § 7 lg-de 1 ja 2 kohaselt teavitab

menetluse läbiviija kinnisasja omanikku kinnisasja omandamise menetlusest, saates kinnisasja

omanikule vastavat teavet, kus on välja toodud kinnisasja omandamise algatamise alus.

Kinnisasja omanikul on õigus esitada menetluse alustamise kohta oma arvamus (KAHOS § 7

lg 3). Vald seda ei ole teinud. Lisaks on XXX rikkunud KAHOS §-des 22 ja 26 sätestatut,

kuna ei ole peetud kaebajaga läbirääkimisi. Arvestamata on jäetud asjaolu, et XXX on

kaasatud tsiviilkohtumenetlusse nr 2-19-517 kolmanda isikuna, mis puudutab juurdepääsu

nõudmist piirkonna kahe kinnistu omaniku poolt, mille taga on Kambja valla suutmatus

korraldada enda hallataval territooriumil planeeringu koostamist, sh vajalike teede rajamist.

Vaidlusaluses korralduses nimetatud toiming puudutab otseselt kõigi kinnistuomanike õigusi,

kelle kinnistuid läbib Ränsoo tee, muu hulgas põhjusel, et kõik isikud on kaasatud tsiviilasja

nr 2-19-517 menetlusse. Kaebaja arvates ei ole antud juhul ülekaalukat avalikku huvi talle

kuuluva kinnisasja sundvõõrandamiseks. MTÜ Antsumetsa poolt vallale esitatud suvalist kirja

ei saa käsitleda avaliku huvina. Kaebaja selgitusel Klaose kinnistul asuv juurdepääs ei ole tee

vaid kinnistu koosseisu kuuluv kinnisasja osa. Selline juurdepääs ei vasta mitte ühtegi teele

õigusaktiga, normidega või standarditega ettenähtud nõudele. Vastustaja eelkäija Ülenurme

vald kehtestas Antsumetsa arenduse detailplaneeringu ilma avalikult teelt juurdepääsu

lahendamise nõudmiseta. Seega on vald ise tekitanud endale probleemi, mida nüüd üritab

ebaseaduslikult kaebaja arvelt lahendada. Kaebaja arvates peavad Antsumetsa arenduse

kinnistusomanikud pöörduma ise valla poole ja nõudma vajaliku ja avaliku juurdepääsu

ehitamist, kui vald seda varem ei teinud. Samas kinnitab kaebaja, et ei ole kunagi Antsumetsa

elurajoonile juurdepääsu takistanud. Kaebaja poole ei ole Antsumetsa arenduse kinnistute

omanikud (MTÜ Antsumetsa) pöördunud. Vaidlusalune korraldus ei vasta haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 56 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajadust põhjendas kaebaja sellega, et vaidlusaluse haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamata

jätmise korral võib ta kaotada omandiõiguse maale. Ühtlasi tekitatakse kaebajale kahju, mille

heastamine hilisema kohtuotsusega oleks võimatu. Kaebaja leidis lisaks, et kaebus ei ole

perspektiivitu ning ei esine avaliku huvi riivet.

5. Tartu Halduskohus tagastas 8.06.2024 määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247

näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga.

Seega, selle peale tühistamiskaebuse esitamine ei ole lubatav.

Kohtu hinnangul puudus kaebajal ka menetlustoimingu vaidlustamise õigus

halduskohtumenetluses, kuna ei ole täidetud halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 45 lg-s

3 sätestatud eeldusi.

3-24-1590

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.06.2024 määrusega kaebaja poolt esitatud

määruskaebuse alusel Tartu Halduskohtu 8.06.2024 määruse ja saatis asja lahendamiseks

halduskohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta pidas

Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldust nr 247 menetlustoiminguks, mitte haldusaktiks.

Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et kaebaja õigused on riivatud.

7. Tartu Halduskohus kohustas 23.08.2024 kohtunõudega XXXa esitama kohtule seisukoht

esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 29.08.2024.

8. Kambja valla seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele laekus kohtusse 29.08.2024, milles

vald teatas, et vaidlusaluse korralduse nr 247 näol ei ole tegemist haldusaktiga. Vaidlusaluse

korraldusega on antud kaebajale võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks HMS § 40 lg

2 mõistes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Klaose kinnistul

asuva tee osas on läbirääkimisi peetud alates 2018. aastast. Ka Tartu Ringkonnakohus

16.12.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-517 on leidnud, et pikemas perspektiivis on olukorra

lahendamine Kambja valla pädevuses. Kõik käesolevas menetluses osalevad isikud peavad

arvestama, et juurdepääs üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele on võimalik tagada

valla ja teeomaniku kokkuleppega maa-ala arendamisel, eratee avalikuks kasutamiseks

määramisega, teemaa avalikes huvides sundvõõrandamisega või servituudi seadmisega. Vald

on teadlik, et üldlevinud praktika kohaselt edastatakse menetluse alustamise teade KAHOS §

7 lg 1 kohaselt kinnistuomanikule, et haldusorganil oleks võimalus koguta teavet asjaolude

kohta jne. Käesoleval juhul enne KAHOS § 26 lg 2 kohase pakkumise esitamist on vald juba

kogunud vajaliku teabe, viinud läbi nõuetekohased analüüsid ja eksperthinnangu, mille

tulemusel on kaebajale tehtud põhjendatud pakkumus. Seega, sisuliselt on KAHOS § 7

nimetatud nõuete täitmisega koos edastatud kaebajale ka analüüsitud pakkumus.

9. Kohus kohustas XXXa 2.09.2024 kohtunõudega esitama kohtule täiendavaid dokumente

ja selgitusi alustatud kinnisasja avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse kohta.

10. XXX esitas kohtule 3.09.2024 vastuse kohtunõudele, millele lisas kohtu poolt nõutud

dokumendid.

11. Tartu Halduskohus jättis 6.09.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni

punkt 2); võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse, tunnistas vastustajaks Kambja valla

ja kohustas valda vastama kaebusele (resolutsiooni punkt 3); jättis rahuldamata kaebaja

taotluse kolmanda isiku kaasamiseks (resolutsiooni punkt 4) ja kaasas kolmanda isikuna

halduskohtumenetlusse MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni punkt 5).

12. Kaebaja esitas halduskohtu 6.09.2024 määruse peale Tartu Ringkonnakohtule

määruskaebuse.

13. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.10.2024 määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse

(resolutsiooni punkt 1); tühistas Tartu Halduskohtu 6.09.2024 määrus resolutsiooni punkti 1

osas ja tegi uue määruse, millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

(resolutsiooni punkt 2) ning jättis halduskohtu 6.09.2024 määruse resolutsiooni punktide 4 ja

5 osas muutmata (resolutsiooni punkt 3).

3-24-1590

Kohtu seisukoht

14. HKMS § 151 lg 2 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui:

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud

asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

15. Tartu Halduskohus leidis 6.09.2024 määruses, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024

korraldus nr 247 on haldusakt, mitte menetlustoiming.

Tartu Ringkonnakohus asus 22.10.2024 määruse p-s 13 seisukohale, et Kambja Vallavalitsuse

24.04.2024 korraldus nr 247 on menetlustoiming.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt toob tõepoolest kinnisasja omandamise menetluse

algatamine kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust,

millele vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda

vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise piirangute

äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud korraldusega ei ole

määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat

asjaolu.

16. Seega, lähtub kohus kaebuse lubatavuse hindamisel eeldusest, et Kambja Vallavalitsuse

24.04.2024 korraldus nr 247 on menetlustoiming.

17. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

18. Tartu Ringkonnakohus leidis muu hulgas viidates kohtupraktikale analoogsetes asjades, et

menetlustoimingu suhtes laienevad menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud.

HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub

kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus

haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui

menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus,

et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla

eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt

olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on

välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles

eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava

haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu

õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja

toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda

menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse

lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes

sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat

(või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise

teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma

3-24-1590

õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise

esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka

tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab

avaliku huvi olemasolu iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks

tingimata piisavalt tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka

vastu omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb

avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil eraldi

põhjendada.1 Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et antud haldusmenetluse staadiumis

esialgse õiguskaitse taotlus on sisutu. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024 määrus resolutsiooni

punktide 1 ja 2 osas on lõplik.

19. Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduses on avaliku huvi

olemasolu põhistatud, märkides, et üle Klaose kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku

avaliku huviga. Samale seisukohale asus ka halduskohus 6.09.2024 määruse p-s 13.8-13.10,

leides, et haldusmenetluse alustamiseks esineb piisav avalik huvi. Samas leidis halduskohus

6.09.2024 määruse p-s 13.7, et vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS sätete

kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda on võimalik käsitleda

alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutavana tegurina. Ärakuulamisõigus

tagatakse kaebajale haldusmenetluse käigus, kus ühtlasi peaks toimuma ka huvide kaalumine.

Seega leiab kohus, et kaebajal on kohustus taluda tema õigusi puudutava haldusmenetluse

läbiviimist, mille käigus otsustakse eratee sundvõõrandamise üle. Negatiivse otsuse korral

saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda riivatud õigusi halduskohtumenetluses.

20. Võttes arvesse eelpoolnimetatud seisukohti ja HKMS § 45 lg-s 3 sätestatut, on kohtus

seisukohal, et antud juhul esineb menetlustoimingu vaidlustamise piirang, mistõttu kaebus

Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 kui menetlustoimingu vaidlustamiseks

halduskohtumenetluses ei ole lubatud.

21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 TlnRKm 15.02.2019, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud kohtupraktika