2-22-139304/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-139304

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasi

OÜ GS Core hagiavaldus V.S. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

7124,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline

esindaja Alar Liivamägi

Kostja: V.S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagiavaldus V.S. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi,

laenuhaldustasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista V.S.lt OÜ GS Core kasuks välja põhivõlg 2173,35 eurot ja viivis põhivõlalt

(2173,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.02.2024.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60% hageja kanda.

4. Mõista V.S.lt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 274 eurot. Kostjal tuleb välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

2-22-139304

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.02.2019 väikelaenulepingu nr L04146, mille

alusel kostja sai laenu 9000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud

maksegraafikule tagasi maksma.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, viimane makse kostjalt laekus

14.09.2021. Krediidiandja ütles lepingu 28.01.2022 avaldusega üles. Krediidiandja loovutas

nõuded hagejale, nõuete loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 28.01.2022.

3. Kostja on teinud tagasimakseid 6646,65 eurot, lisaks peeti laenu väljamaksmisel kinni

lepingutasu 180 eurot.

4. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5140,77 eurot), intressi (277,41 eurot),

laenuhaldustasu (6 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (65 eurot) ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (869,82 eurot) tasumist, samuti viivist alates 28.03.2023

põhivõlalt (5140,77 eurot) 0,04% päevas.

5. Maakohus selgitas menetlusse võtmise määruses kohalduvat õigust ning tegi hagejale

ettepaneku esitada selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

6. Hageja esitas 07.06.2023 seisukoha ja tõendid, olles seisukohal, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 2000 eurot kuus

ning igakuised kohustused 240 eurot. Kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Krediidiandja arvestuse

kohaselt jäi kostja kasutusse igakuiselt 1760 eurot, mille arvelt oli 214,09 euro suuruste

kuumaksete tegemine talle jõukohane. Laenuotsus tehti automatiseeritud otsustusalgoritmi

alusel. Krediidiandja tegi automaatpäringu Coop grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete

andmebaasidesse, lisaks tehti päring rahvastikuregistrisse, krediidiinfosse, taust.ee

infosüsteemi ning Maksu- ja Tolliametile. Kostjalt ei küsitud kontoväljavõtet, kuna

automatiseeritud otsustusalgoritmi kohaselt puudus alus kahtlustada, et klient on hiljuti

kaotanud töökoha või võib olla töötu.

7. Maakohus selgitas 20.09.2023 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada

alternatiivne nõudearvestus.

8. Hageja ei nõustunud kohtu esialgse hinnanguga, kuid esitas 28.09.2023 alternatiivse

nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks jääma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja põhivõla tasumist summas

2173,35 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2/5

2-22-139304

9. Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale avalikult

kätte. Kostja hagile ei vastanud.

10. Kohtuistungil (15.10.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud. Kui kohus asub vastupidisele seisukohale, on kogu põhinõue

sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses ulatuses alates

lepingu maksegraafiku viimasele päevale järgnevast päevast. Kostja istungile ei ilmunud.

11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (665 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot). Hageja taotleb kostja

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud

ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2173,35

eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 11.02.2024. Hageja intressi-, haldustasu,

sissenõudmiskulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna

kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.02.2019 väikelaenulepingu, mille alusel sai

kostja 9000 eurot laenu (dtl 32-41). Lepingu p 5.1 kohaselt tuli krediit tagastada osamaksega

vastavalt kokku lepitud maksegraafikule (dtl 37-38).

14. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

15. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%

(kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 17,38% (dtl 39). Sarnase tulemuse (17,39%) annab Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

16. Kostja on teinud tagasimakseid summas 6646,65 eurot, lisaks peeti laenu

väljamaksmiselt sellest kinni lepingutasu 180 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla

(5140,77 eurot), intressi (277,41 eurot), lepingu haldustasu (6 eurot), sissenõudmisega seotud

kulude (65 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (869,82 eurot)

tasumist, samuti viivist alates 28.03.2023 põhivõlalt (5140,77 eurot) 0,04% päevas.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

3/5

2-22-139304

19. Hagiavaldusest ja 07.06.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et

lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

19.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, kontrollis

kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti kaudu, samuti tehti järelepärimine

rahvastikuregistrisse. Kostja sissetulek oli 2000 eurot, tema kohustuste

kindlaksmääramisel arvestati kostja avaldusi (finantskohustused 240 eurot).

Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist e-

krediidiinfo ja taust.ee andmete põhjal. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega

kehtivaid maksekohustusi.

19.2.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

19.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

19.4.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta

(Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

19.5.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“

KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

19.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

4/5

2-22-139304

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Hageja on 28.09.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 9000

eurot laenu ja on tagasi maksnud 6646,65 eurot, lisaks peeti laenust kinni lepingutasu. Seega

tuleb maksete kogusummaks lugeda 6826,65 eurot. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 9000

– 6826,65 = 2173,35 eurot.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 2173,35 eurot. Lepingute ülesütlemine 28.01.2022 avaldusega ei olnud

kehtiv, kuna kostjal ei olnud sel hetkel maksetega viivituses. Kohtuotsuse tegemise ajaks on

kõik lepingujärgsed osamaksed muutunud sissenõutavaks (dtl 38). Lisaks põhivõlale mõistab

maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.02.2024 (lepingujärgse maksegraafiku viimase osamakse tähtpäevale järgnevast päevast)

vastavalt hageja taotlusele. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja

28.09.2023 ja 15.10.2024 kinnituste alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

24. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt 5140,77 + 277,41 + 6 + 65 = 5489,18 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja

2173,35 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 40% (arvestuse aluseks olev tehe:

2173,35 / 5489,18 * 100% = 39,59%). Seega jäävad menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda

ning 60% ulatuses hageja kanda.

25. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 685 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

26. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus). Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on

TsMS § 4842 alusel samuti põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 685

eurot.

27. Kohus jättis menetluskuludest 40% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,4 * 685 = 274 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi

välja ei mõista.

28. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

5/5