2-24-3439/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25.10.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3439

Tsiviilasi

Z.X hagi D.K, O.A ja C.G vastu elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind kostja I vastu

oleva nõude puhul

538,11 eurot

Tsiviilasja hind kostja II vastu

oleva nõude puhul

851,58 eurot

Tsiviilasja hind kostja III vastu

oleva nõude puhul

928,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Z.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg

Kostja I D.K (isikukood XXX)

Kostja II O.A (isikukood XXX)

Kostja III C.G (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja H.Y (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Alar Salu

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata D.K, O.A ja C.G 19.06.2024 taotlus, et kohus mõistaks nende

kasuks elatised välja PKS § 97 p-is 2 nimetatud ajani.

2. Hagi rahuldada.

3. Muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196

väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.Xlt (Z.X) välja D.K kasuks D.K

ülalpidamiseks elatis alates 29.02.2024 summas 232,21 eurot kuus kuni D.K

täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse §

101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450

eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste

arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost)).

4. Muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196

väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.Xlt välja O.A kasuks O.A ülalpidamiseks

elatis alates 29.02.2024 summas 197,38 eurot kuus kuni O.A täisealiseks saamiseni

xx.xx.xxxx, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78

eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125

eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust

jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½

lapsetoetust 80 eurost)) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 34,83

eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt.

5. Muuta Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-24260

väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.Xlt välja C.G kasuks C.G ülalpidamiseks

elatis alates 29.02.2024 summas 188,88 eurot kuus kuni C.G täisealiseks saamiseni

xx.xx.xxxx, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78

eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125

eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust

jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 50 eurot (½

lapsetoetust 100 eurost)) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 33,33

eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt.

6. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3-5 märgitud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on Z.X kohustatud

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3-5 nimetatud elatise maksma iga

kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks H.Yi (H.Y)

arveldusarvele nr XXXXXXXX, näidates makse selgituses ära lapse nime ning kuu

ja aasta, mille eest elatis tasutakse.

8. Elatise maksmisel võtta arvesse Z.X poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.

Menetluskulude jaotus

9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Z.X (hageja) hagi D.K (kostja I), O.A (kostja II) ja C.G

(kostja III) vastu elatise vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega

muudetud 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-67823 Z.Xlt välja mõistetud igakuise

elatise suurust ning on välja mõistetud Z.Xlt igakuine elatis D.K ja O.A kasuks summas, mis

vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (2016. aastal 215 eurot)

alates 25.05.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni (lahend jõustus 18.08.2026). Harju

Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260

kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustus Z.X tasuma igakuiselt lapse C.G

ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast (2014. aastal summas 177,50 eurot ja 2015. aastal summas 195 eurot)

C.G täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks

saamiseni (lahend jõustus 02.06.2024). 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused,

mis koosmõjus vähendasid oluliselt elatise alammäära. Kuni 31.12.2021 kehtinud elatise

alammäär ületas oluliselt laste igakuiseid vajadusi ega olnud juba mitmeid aastaid vastavuses

elukalliduse üldise tasemega. Praegu kehtiva PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et elatis ühele lapsele arvestatakse baassumma

alusel, millele lisatakse 3 % eelmise aasta keskmisest brutopalgast ja millest arvestatakse

maha pool lapsetoetusest ja veerand lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel. Kõik kostjad saavad lapsetoetust. Kostjatele I ja II makstavad

lapsetoetused on 80 eurot kuus ja kostjale III makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lisaks

makstakse kostjatele lasterikka pere toetust. Igakuine lasterikka pere toetus 450 eurot jaguneb

4 lapse vahel. Ükski laps ei viibi hageja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitset

ööpäeva kuus. Käesoleval ajal on elatise baassumma 249,78 eurot ja 3 % 2022 keskmisest

palgast 50,55 eurot. Selle arvestuse alusel on kostja I elatise suurus käesoleval ajal 232,20

eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40 – (¼ x 112,50)). Kostja II elatise suurus on käesoleval

ajal 197,37 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40 – (¼ x 112,50) – 15 %). Kostja III elatise

suurus on 188,87 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 50 – (¼ x 112,50) – 15 %). Maksete

suurust mõjutavad õiguslikud asjaolud on muutunud alates 01.01.2022 ja viidatud

kohtulahendid jõustusid enne 01.01.2022. Seega on hageja õigustatud nõudma elatise

vähendamist PKS § 2172 lg 2 ja TsMS § 459 alusel.

Hageja palub muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 ja 15.05.2014 kohtulahendeid, kohustades

hagejat tasuma kostjate ülalpidamiseks alates 29.02.2024 kuni kostjate täisealiseks saamiseni

elatist miinimumsummas kooskõlas PKS § 101 sätestatuga.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hagejal sõltumata PKS

§ 2172 lg-st 2 põhistada elatise vähendamise asjaolusid ning siinjuures ei piisa pelgalt

õiguslike asjaolude muutumisest. Hageja ei ole tõendanud ega mingilgi viisil põhistanud, mis

takistused vms asjaolud segavad temal jätkamast samases ulatuses elatiste maksmist.

Vastupidiselt kirjeldab Z.X tsiviilasjades nr 2-12-36546 ja nr 2-09-67823 end eduka ja jõuka

ärimehena. Nimetatud menetlustes soovib hageja vabaneda kohtu poolt seatud hüpoteegist,

mis tagab käesolevas menetluses vaidluse all olevate elatiste täitmist. Kostjad (lapsed) on

oma elu seadnud ning arvestavad senini laekunud elatise määraga. Summa vähenemisega

kahaneb nende areng oluliselt võrreldes eelnenud perioodidega. Laste rahalised vajadused on

suuremad (kui ema suudab panustada koos elatistega), mis tuleneb nende tervisest, huvialast

(eelkõige korvpall) ning seal juba saavutatud tasemest, koolikohustuste täimisest jms. Laste

ema kaotas koondamise tõttu 2023 sügisel sissetuleku ja tal puudub samaväärse panustamise

võimalus. Lisaks eeltoodule on laste ema kahjuks osalise töövõimega. Paraku hageja suhtlus

kostjatega piirdub vaid suunatud mõjutustega laste emale, et viimane loobuks elatiste

tasumiste tagatisteks seatud hüpoteegist. Kirjeldatud tegevus paraku mõjutab kostjate ja

nende seadusliku esindajate vaimset tervist, mis omakorda toob kaasa tagasilööke kõikides

valdkondades, nt üldine tervis, õppeedukus jne. Kostjate hinnangul on asi võimalik lahendada

kompromissiga. Seda eeldusel, et hageja loobub hagiavalduses toodud nõetest. Siinkohal

kinnitavad kostjad käesoleva menetluse väliselt, et neil ole ega ole kunagi olnud selle vastu,

kui hagi tagamiseks seatud hüpoteegi all olev kinnisasi vahetatakse teise samaväärse

kinnistuga.

Menetluse käik

3. 01.04.2024 esitas hageja kostjate hagivastusele seisukoha, milles märgib, et Riigikohus on

selgitanud, et materiaalõiguse muutumine on PKS § 2172 lg 2 kohaselt elatise suuruse

muutmise alus ilma reservatsioonideta. Seda seisukohta toetab ka TsMS § 459 lg 1 p 1.

Senised kohtuotsused tehti olukorras, kus elatise alammäär oli pool miinimumpalgast, ilma

perehüvitisi ja laste vanust arvestamata. Praegu seaduses kehtiv regulatsioon neid asjaolusid

arvestab. Seega ei väära kostjate hagivastuse argumendid kohtupraktikas väljakujunenud

tõlgendust. Kui kostjad soovivad elatist rohkem, kui näeb ette PKS §-is 101 sätestatud

arvutuskord, tuleb suurema elatise vajadust tõendada kostjatel. Hagivastuse järgi kaotas laste

ema koondamise tõttu 2023. aasta sügisel sissetuleku. Sissetuleku kaotamine on ajutine ega

vähenda vanema osa ülalpidamise ulatusest. Samamoodi ei saa hageja tugineda väitele, et kui

tal poleks sissetulekut, tuleks elatist vähendada alla PKS §-is 101 sätestatu. Vanemate

kohustuse ulatus oma lapsi üleval pidada on võrdne. Laste ema osaline töövõime ei ole teda

varasemalt takistanud sissetulekut teenimast. Vastab tõele, et hageja pakkus kostjate emale

kohtueelselt kompromissi, kus hageja ei taotle elatise vähendamist ja jätkab elatise senises

summas (pea 900 eurot kuus) tasumist, kui kostjad vastutulekuna annavad nõusoleku elatise

tasumist tagavate hüpoteekide kustutamiseks hageja kinnisasjalt. Kostjate ema lükkas selle

pakkumise ühemõtteliselt tagasi. Hagi tagamise tühistamist põhjendas hageja esiteks seetõttu,

et ühe lapse osas on kogu ja teiste laste osas enamus hüpoteegiga tagatud summa tasutud.

Teiseks on hageja 8 aasta vältel hagi tagamisest korrapäraselt tasunud elatist, kordagi

hilinemata, mistõttu puudub alus arvata, et ta seda edaspidi ei teeks.

4. 03.04.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, mh kvalifitseeris

nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus tegi pooltele ettepaneku

põhjalikult kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi ja määras kompromissi sõlmimiseks

tähtaja kuni 11.04.2024. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele

ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe

sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu

eeltoodud selgitusi, hiljemalt 17.04.2024.

5. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.

6. 17.04.2024 esitasid kostjad 03.04.2024 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha, mille

kohaselt ei ole kostjate emal tulenevalt osalisest töövõimest ja varalisest seisundist võimalik

võrdselt hagejaga panustada laste ülalpidamisse. Kostjate ema koondati 03.09.2023, kuid

sõltumata töösuhte lõppemisest ja osalise töövõimega inimese sissetuleku katkemisest

vajavad lapsed oma eksistentsiks ning arenguks raha. Hageja on tasunud elatis igakuiselt

summas 876 eurot. 01.04.2024 seisuga oleks elatiskalkulaatori arvutuse järgselt elatise suurus

183,86 eurot vähem eelnevast summast. Seega saaks kostjate elukvaliteet pea 200 euro

suuruse tagasilöögi, mille tõttu peavad lapsed loobuma nii mõnestki eluliselt vajalikust.

Teoreetiliselt ja arvutuslikult märtsi ja aprilli 2024 eest „rohkem“ makstud summat keelduvad

lapsed tagastamast.

7. 09.05.2024 menetlusdokumendis juhtis kohus kostjate tähelepanu, et 03.04.2024

kohtunõude kohaselt tuli kostjatel esitada kohtule selge ülevaade laste igakuiste kulude

koosseisust ja suurusest. Eeltoodud kohtunõude täitmiseks esitasid kostjad kohtule täiendavalt

16.05.2024 seisukoha.

8. 13.05.2024 teostas kohus päringud vanemate varalise seisundi kindlakstegemiseks Eestis

tegevusluba omavatele krediidiasutustele ja ametiasutuste registritele.

9. 06.06.2024 kohtunõudega täitis kohus täiendavat selgitamiskohustust ja andis pooltele

tähtaja kuni 14.06.2024 kompromissi sõlmimiseks. Juhul, kui pooled

kompromisskokkuleppele ei jõua, tuli pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi

sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos

tõenditega, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 19.06.2024. Sealhulgas tuli hagejal

esitada seisukoht kostjate 16.05.2024 esitatud kulude osas ning mõlemal poolel vastastikku

seisukoht kohtu poolt 13.05.2024 vanemate varalise seisundi kohta teostatud päringutele

laekunud tõendite osas.

10. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.

11. 19.06.2024 esitasid pooled kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid vastavalt 06.06.2024

kohtunõudele.

11. 10.09.2024 määrusega määras kohus lõpetada eelmenetluse 10.09.2024.

12. 23.09.2024 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule menetluskulude

nimekirjad hiljemalt 30.09.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt

07.10.2024. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 25.10.2024.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus, tutvunud kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

14. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus

võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel.

15. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:



Harju Maakohtu 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 mõistis kohus

hagejalt välja igakuise elatise alates 01.06.2009 3000 krooni kostja I ülalpidamiseks

kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx H.Si (praegune Y) kasuks (dtl 6-

7).



Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr

2-16-8196 muudeti 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 hagejalt välja

mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja igakuine elatis kostja I

kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärale (2016. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni kostja I täisealiseks

saamiseni (lahend jõustus 18.08.2016) (dtl 8-10).



Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega kinnitas kohus kompromisskokkuleppe

tsiviilasjas nr 2-12-36546, millega hageja kohustub tasuma igakuiselt kostja II

ülalpidamiseks 180 eurot alates jaanuarist (kaasa arvatud) 2013 kuni lapse täisealiseks

saamiseni või täisealiseks saanuna õppimise korral põhi- või keskhariduse

omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21. aastaseks saamiseni (dtl 11-12).



Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr

2-16-8196 muudeti 02.01.2013 (lahendis ekslikult märgitud 20.12.2012)

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-36546 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise

suurust ning mõisteti hagejalt välja igakuine elatis kostja II kasuks summas, mis

vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (2016. aastal

215 eurot) alates 25.05.2016 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (lahend jõustus

18.08.2016) (dtl 8-10).



Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260

kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tasuma igakuiselt kostja III

ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast (2014. aastal summas 177,50 eurot ja 2015. aastal

summas 195 eurot) kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi-

või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses,

kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni (lahend jõustus 02.06.2014) (dtl

13-16).



Käesoleval ajal tasub hageja igale kostjale igakuiselt elatist 292 eurot, kokku 876

eurot.



Kostjate seadusliku esindaja perre on sündinud veel 1 laps, st kokku kasvab pere 4

alaealist last.



Kostjate pere saab lasterikka pere toetust ja kostjate eest makstakse lapsetoetust.



Kostjate eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostjate seaduslikule esindajale.



Kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel.

16. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 ja 15.05.2014 kohtulahendeid,

kohustades hagejat tasuma kostjate ülalpidamiseks alates 29.02.2024 kuni kostjate

täisealiseks saamiseni elatist miinimumsummas kooskõlas PKS § 101 sätestatuga.

Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et elatise vähendamiseks puudub nii õiguslik kui

materiaalne alus.

17. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1.

jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS §

2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi PKS muudatused võivad anda aluse

väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Hageja on esitanud hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et hagejalt 14.07.2016 (tsiviilasi

nr 2-16-8196) kostja I ja kostja II kasuks ning 15.05.2014 (tsiviilasi nr 2-13-24260) kostja III

kasuks kohtulahenditega elatise (s.o pool töötasu alamäärast) välja mõistmise järgselt on

01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt oluliselt muutunud lastele elatise

maksmise põhimõtted, s.o elatise suurus ei ole enam seotud miinimumpalgaga ja arvestada

tuleb muuhulgas ka vanemale riigilt laekuvaid lapse- ja lasterikka pere toetusi.

Kohus leiab, et ainuüksi eeltoodu annab PKS § 2172 alusel õiguse elatise muutmise hagiga

kohtusse pöörduda.

18. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus leiab, et kostjatele riiklike

toetuste maksmise fakti tuleb arvesse võtta.

Lapsetoetuse määr on 80 eurot lapse kohta. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on

lapsetoetuse suurus 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate

emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kohustuse

suuruse hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, s.o kostjate I ja II osas 40 eurot

ning kostja III osas 50 eurot.

Lasterikka pere toetuse määr on 450 eurot (PHS § 21 lg 2) ning pooled ei vaidle, et toetust

makstakse kostjate emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks.

Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi 4 lapse vahel, s.o 28,125 eurot [(225 / 2) / 4].

Eelnimetatud toetustega tuleb justnimelt automaatselt arvestada, kuivõrd PKS § 101 lg 5 ei

jäta kohtule siinkohal diskretsiooniõigust. Seega sellekohane kostjate argumentatsioon on

asjakohatu. Viidatud toetused ongi riigi poolt ette nähtud laste kulude katmiseks ning sellega

seonduvalt ka proportsionaalselt vanemate ülalpidamiskohustuse vähendamiseks.

19. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Kostjate II ja III puhul tuleb arvestada mastaabisäästu, kuivõrd nende vanusevahe on väiksem

kui 3 aastat.

20. Kohtu hinnangul esineb alus elatise muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist

alates hagiavalduse esitamisest s.o 29.02.2024. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga 2.

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

Elatiskalkulaatori kohaselt on seisuga 31.03.2024 kostja I miinimumelatise suurus 232,21

eurot kuus, kostja II miinimumelatise suurus 197,38 eurot kuus ja kostja III miinimumelatise

suurus 188,88 eurot kuus. Seisuga 01.04.2024 on kostja I miinimumelatise suurus 259,59

eurot kuus, kostja II miinimumelatise suurus 220,65 eurot kuus ja kostja III miinimumelatise

suurus 212,15 eurot kuus.

21. Kohus märgib, et sõltumata PKS § 101 01.01.2022 muudatustest, tuleb lapsele elatise

suuruse määramisel lähtuda jätkuvalt eeskätt PKS § 99 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12

asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

16.05.2024 esitasid kostjad kohtule seisukoha, milles on esile toodud pereliikmete (sh

kostjad) igakuised kulud järgmiselt (dtl 169):



D.K igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu

keskmine) 120 eurot, toit 248 eurot, transport 363 eurot, sidekulud 107 eurot,

tervishoid 140 eurot, hügieen 80 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused,

ekskursioonid jm) 97 eurot, riided ja jalanõud 170 eurot ning muud vältimatud

püsikulutused 118 eurot, kokku 1443 eurot/ 2= 721,50 eurot.



O.A igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu

keskmine) 120 eurot, toit 170 eurot, transport 236 eurot, sidekulud 85 eurot, tervishoid

170 eurot, hügieen 100 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid

jm) 75 eurot, riided ja jalanõud 260 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 85

eurot, kokku 1301 eurot/ 2= 650,50 eurot.



C.G igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu

keskmine) 120 eurot, toit 205 eurot, transport 290 eurot, sidekulud 85 eurot, tervishoid

72 eurot, hügieen 52 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid

jm) 80 eurot, riided ja jalanõud 140 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 85

eurot, kokku 1129 eurot/ 2= 564,50 eurot.



M.K igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu

keskmine) 120 eurot, toit 180 eurot, transport 150 eurot, sidekulud 85 eurot, tervishoid

50 eurot, hügieen 20 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid

jm) 60 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 95 eurot,

kokku 830 eurot.

Samuti on kostjate seaduslik esindaja seisukohal, et kostjate kuludeks tuleb lugeda

tsiviilasjades nr 2-12-36546, nr 2-13-24260 ja nr 2-09-67823 hagi tagamise tühistamisega

seonduvad menetluskulud.

Kostjate ema igakuiste kulude suurus on 1558 eurot kuus.

19.06.2024 seisukohas märkis hageja, et hageja hinnangul on kostjate väidetavad kulud

16.05.2024 menetlusdokumendis ilmselgelt ülepaisutatud. Menetlusdokumendi väitel on

kogu 5-liikmelise pere, kus elab 1 täiskasvanud naine, 3 tütarlast ja 1 väike poisslaps,

kogukulud kuus 6261 eurot kuus. Sellised kulud ei vasta kindlasti laste vajadustele.

Kohus märgib, et antud juhul ületavad kostjate igakuiste kulude suurused PKS § 101

sätestatud miinimumsumma suurust. Vastavalt 06.06.2024 kohtunõudele tuli kostjatel enda

igakuiste kulude suurust tõendada. Kostjad jätsid kohtunõude täitmata, mistõttu leiab kohus,

et kostjate kulud vastavalt eelduslikult kehtivale seadusjärgsele miinimummäärale.

22. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse

kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist PKS § 101 sätestatud suuruses. Elatise väljamõistmisel

alla PKS § 101 sätestatud määra tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s

2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi,

samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet.

Antud juhul on kostjad seisukohal, et nende emal ei ole tulenevalt piiratud töövõimest ja

varalisest seisundist võimalik lastele ülalpidamist anda hagejaga võrdses suuruses.

17.04.2024 seisukohas selgitasid kostjad, et kostjate emal on osaline töövõime perioodil

12.09.2023-09.03.2024 (Töötukassa töötuskindlustushüvitise määramise otsus 11.09.2023, dtl

64-66). Kostjate emal tuvastati osaline töövõime perioodil 22.12.2023-21.06.2024

(Töötukassa töövõime hindamise otsus 04.01.2024, dtl 61-63). Kostjate ema koondati

03.09.2023. Lisaks on kohtule esitatud kostjate ema kontoväljavõte perioodil september 2023

kuni aprill 2024 (peretoetus, dtl 67; Tallinna linna toetus, dtl 68; töövõimetushüvitis, dtl 69;

hageja poolt makstud elatised, dtl 70; kompensatsioon ja tulumaksu tagastus, dtl 71; M.K

poolt tasutud elatis, dtl 72; Töötukassa hüvitised ja kompensatsioonid, stl 73; pensionifondi

väljamakse, dtl 74). Samuti esitas kostjate ema kirjavahetuse kostjatega seonduvate kulutuste

(laste suvised laagrid) osas (dtl 75-77). Lisaks esitasid kostjad tõendid hageja majandusliku

seisundi kohta (dtl 78-79).

Kohus märgib esmalt, et kostjate emal perioodil 01.03.2017-03.01.2020 ning perioodil

04.01.2020-03.01.2023 tuvastatud osalise töövõimega seonduv (Töötukassa töövõimetoetuse

määramine otsus 07.02.2017 ja Töötukassa töövõimetoetuse määramise otsus 27.12.2019, dtl

56-57; dtl 58-60) ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd hagi elatise vähendamiseks on

esitatud 29.02.2024. Lisaks ei puutu käesolevasse tsiviilasjasse hagi tagamise abinõu

tühistamisega seonduv tsiviilasjas nr 2-24-107615 (dt 81-83). Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus eeltoodud tõendid asja lahendamisel arvestamata vastavalt TsMS § 238 lõikele 5.

Kohus tegi 13.05.2024 kohtunõudega päringu vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude

kohta erinevatele krediidi- ja ametiasutustele TsMS § 230 lg 5 alusel.

Lisaks tegi kohus 13.05.2024 vanemate osas päringud Maksu- ja Tolliametisse,

Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse.

06.06.2024 kohtunõudega andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha poolte Maksu- ja

Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, krediidiasutuste ning vanemate registervara

päringute vastuste osas kohtule hiljemalt 19.06.2024.

19.06.2024 esitas hageja täiendava seisukoha, milles märkis muuhulgas, et H.Yi pangakonto

väljavõttelt nähtub, et sellele on 6 kuu jooksul laekunud 60 557 eurot, st kuus keskmiselt 10

093 eurot. Sellised rahasummad näitavad, et ilmselgelt on H.Yil tulusid, mida ta on maha

salanud. Tema kulutused ja nende iseloom ei näita seda, et H.Y vaevleks rahapuuduses.

Eespool märgitult tema igakuulised kulud autoliisingule on ca 620 eurot, tema bensiinikulud

on 430-450 eurot kuus (seejuures olevat H.Y töötu, kellel sõitmisvajadus peaks puuduma).

Kontole on tehtud märkimisväärseid sularaha sissemakseid, mis näitavad, et H.Yil peab

olema sularahalaekumisi. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad igakuulised spaakülastused,

samuti pikem reis Itaaliasse 2024. aasta veebruaris ning seal tulude saamine. Rahapuudusest

ei räägi ka igakuised maksed ainuüksi Telia AS-ile suurusjärgus 440 eurot. Pangakontolt

nähtuvad erinevad H.Yi maksed kolmandatele, pere ja lastega mitteseotud isikutele. Seega ei

saa H.Y olla rahapuuduses, kui jätkub teistele jagada. Ka nähtub kontolt laekumisi T.Pilt (P),

varasemalt olid need „ülekanded“, kuid alates käesolevas asjas hagimaterjalide edastamisest

H.Yile muutusid ülekanded „laenudeks“. Kontolt nähtub korduvaid saja kuni mitmesaja

euroseid makseid kauplusele TradeHouse, mis teadupärast on spetsialiseerunud

professionaalsete ilutoodete maaletoomisele ja müügile. Sellistes summades ostud viitavad

tõsiselt sellele, et H.Y osutab iluteenuseid, mille eest laekub talle sularaha. Seega võib H.Yi

käsutuses olla rahalisi vahendeid märkimisväärselt rohkem kui 10 500 eurot kuus. Ta on

suuteline lapsi üleval pidama vähemalt võrdselt hagejaga.

Samuti esitasid kostjad 19.06.2024 kohtule täiendava seisukoha, milles tõid esile, et Z.X

Coop Panga a/a kogukäive kuue kalendrikuu jooksul on pea 230 tuhat eurot. Siiski on raske

uskuda, et isiku igakuine sissetulek oleks 38 333,33 eurot, mida ei kinnita kuidagi Maksu- ja

Tolliameti vastus. Veelgi enam, ühelegi Eestis registreeritud krediidiasutusele tema enda

ettevõttes saadav deklareeritud tasu ei laeku. Samas laekuvad Swedbank kontole pidevalt

kasutamata kindlustuse maksed, kuigi pole täheldada ühegi poliisi tasumist. Hoomamatult

palju esineb eraisiku kandeid, mille selgitus on ülimalt umbmäärane ega anna kande tegelikku

alust. Siiski mõnest selgitusest võib eeldada hageja poolt sõiduki müüki. Pangakontodest, sh

kaardimaksetest lähtuvalt puuduvad hagejal sisuliselt elulised kulud, mida normaalne pere

üldteada olevalt teeb. Näiteks erinevalt kostjate seaduslikust esindajat, kes 5-lapselise pere

tarbeks on sunnitud omama mahtuniversaali, pole hagejal auto peale kulutusi. Ka kütust ta ei

tarbi jne. Eeltoodu põhjal tuleb eeldada, et hageja igapäevane eluline majandamine toimub

sularahas ja/või kolmandate isikute a/a-te vahendusel ja/või kasutab mõne teise EU

liikmesriigi krediidiasutuse maksevahendeid/kaarte. Kogumis on hageja piisavalt võimekas,

et tasuda oma lastele elatist määras, mida ta eelneval teinud on. Seda eelkõige laste

elukvaliteedi langemise vältimiseks. Teisalt oleks sellega enam vähem kaetud laste kulud,

arvestades emapoolset panustamise võimet/võimekust.

Registritele tehtud päringute vastustest (seisuga 13.05.2024) nähtub, et hagejale on tehtud

Maksu- ja Tolliameti andmetel viimane väljamakse aprillis 2024 OÜ M poolt (dtl 97).

Hagejale kuuluvad kinnisasjad xxx ja yyy (dtl 98). Hagejaga on seotud OÜ M, milles hageja

on juhatuse liige (dtl 99). Muud registrisse kantud vara hagejale ei kuulu (dtl 100-101).

Sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole hagejale viimase kuue kuu jooksul määratud ega

makstud toetusi (dtl 128). Hageja omab Coop Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXX (dtl

135), mille kreeditkäive oli 14.05.2024 seisuga 229 200,17 eurot, deebetkäive 229 147,28

eurot ja lõppsaldo 73,56 eurot (periood 14.11.2023-14.05.2024, dtl 159). Eeltoodud

arvelduskonto väljavõttest nähtuvad näiteks hageja igapäevased kulutused poes käimisele,

väljas einestamisele, lastega seotud kulutuste (kool, lasteaed) kandmisele, reisikindlustuse

maksed, Coop Pank AS-i Rahnu paketi tasud, väiksemad laenude andmised ja

tagastused/ülekanded kolmandatele isikutele, kulutused spordiklubile, riietepoes käimisele,

sideteenustele (Tele2), OÜ-lt M laekunud 217 000 eurot ja selle eest yyy kinnistu soetamine

(dtl 138-159). Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise

sissetuleku suuruseks ca 38 200 eurot (229 200,17 eurot : 6 kuud). Eesti Töötukassa

andmekogu alusel ei ole Z.X viimase kuue kuu jooksul olnud töötuna või tööotsijana

registreeritud. Eesti Töötukassa ei ole Z.Xle viimase kuue kuu jooksul teinud väljamakseid

(dtl 165). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hagejale makstud OÜ M poolt töötasu igakuiselt

725 eurot (bruto). Hageja osas puudusid töövõimetus-, töötuskindlustus- ja

koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed III pensionisambasse,

kogumispensioni väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel ning dividendid ja

omakapitalist tehtud väljamaksed (periood 11.2023 kuni 04.2024, dtl 177). Hageja omab

Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXX (dtl 186), millest nähtuvalt olid 20.05.2024

seisuga väljaminekud 9654,21 eurot, sissetulekud 10 071,62 eurot ja lõppsaldo 1050,71 eurot

(periood 20.11.2023-20.05.2024, dtl 194). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvad

näiteks hageja kulutused kindlustusele, liikluskindlustusele, kindlustusmaksete tagastused,

ülekanded kolmandatelt isikutelt, elatise ülekanded kostjatele ja tasumised Telia Eesti AS-ile

(dtl 187-194). Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise

sissetuleku suuruseks ca 5035,81 eurot (10 071,62 eurot : 6 kuud).

Registritele tehtud päringute vastustest (seisuga 13.05.2024) nähtub, et kostjate seaduslikule

esindajale on tehtud Maksu- ja Tolliameti andmetel viimane väljamakse aprillis 2024

Justiitsiministeeriumi poolt (dtl 90-92). Kostjate seadusliku esindajaga on seotud MTÜ AAA,

milles kostjate seaduslik esindaja on juhatuse liige (dtl 99). Muud registrisse kantud vara

kostjate seaduslikule esindajale ei kuulu (dtl 95-96). Kostjate seaduslik esindaja omab AS-is

LHV Pank kontot, mille saldo seisuga 13.11.2023 oli 153,91 eurot ja saldo seisuga

13.05.2024 oli 153,91 eurot (dtl 117). 06.06.2024 seisukohas selgitas kostjate seaduslik

esindaja, et LHV pangakonto on loodud ja kasutusel vaid üksnes usaldusisiku kohustuste

täitmiseks (dtl 246-249). Sotsiaalkindlustusameti andmetel makstakse kostjate seaduslikule

esindajale lapsetoetust igakuiselt kogusummas 360 eurot ning lasterikka pere toetust 12.2023

summas 650 eurot ja 01.2024-05.2024 igakuiselt summas 450 eurot (dtl 128). Kostjate

seaduslik esindaja omab Coop Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXX (dtl 135), mille

kreeditkäive oli 14.05.2024 seisuga 299,18 eurot, deebetkäive 298,57 eurot ja lõppsaldo 0,61

eurot (periood 14.11.2023-14.05.2024, dtl 137). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest

nähtuvad kostjate seadusliku esindaja poolt endale tehtud ülekanded väiksemates summades,

kullerile tasumine, riietepoes käimised ning restoranis ja toidupoes käimine (dtl 138-159).

Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostjate seadusliku esindaja igakuise

sissetuleku suuruseks ca 50 eurot (299,18 eurot : 6 kuud). Eesti Töötukassa andmekogu alusel

on Eesti Töötukassa otsusega nr TA23-0133956 H.Y (endine S) töötuna registreeritud alates

05.09.2023 kuni käesoleva ajani. H.Yile oli määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks

12.09.2023-09.03.2024. Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/24/001178 on määratud H.Yile

töövõimetoetus osalise töövõime alusel perioodiks 22.12.2023-21.06.2024. Viimase kuue kuu

väljamaksed H.Yile kuus olid keskmiselt 722,59 eurot (4335,56 eurot : 6 kuud) (dtl 165).

16.05.2024 seisukohas on kostjate seaduslik esindaja märkinud, et tal on kohustusi

kolmandate isikute ees kokku 9300 eurot. Eeltoodu osas kohtule tõendeid esitatud ei ole.

16.05.2024 esitasid kostjad kohtule Eesti Töötukassa otsuse 03.05.2024 töövõimetusetoetuse

määramise kohta, millest nähtuvalt on töövõimetoetuse maksmise periood 22.06.2024-

21.06.2025 ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot (dtl 170-173).

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjate seaduslikule esindajale makstud

Justiitsministeeriumi poolt töötasu keskmiselt 40,78 eurot (bruto, 163,11 eurot : 4 kuud).

Lisaks maksti kostjate seaduslikule esindajale välja 7972,32 eurot (pension), millelt peeti

kinni tulumaks 1594,46 eurot. Kostjate seaduslikule esindajale on tehtud Tervisekassa ja

Töötukassa poolt väljamakseid keskmiselt 1565,925 eurot kuus (9395,55 eurot : 6 kuud).

Kostjate seadusliku esindaja osas puudusid dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed

(periood 11.2023 kuni 04.2024, dtl 179-180). Kostjate seaduslik esindaja omab Swedbank

AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXX (dtl 186), millest nähtuvalt olid 20.05.2024 seisuga

sissetulekud 60 557,69 eurot, väljaminekud 60 006,17 eurot ja lõppsaldo 717,31 eurot

(periood 20.11.2023-20.05.2024, dtl 236). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvad

näiteks kostjate seadusliku esindaja kulutused erinevates söögikohtades käimistele, sularaha

sissemaksed (25.01.2024 350 eurot ja 750 eurot, 06.02.2024 1015 eurot, 25.02.2024 280

eurot, 650 eurot ja 100 eurot, 28.02.2024 450 eurot, 29.02.2024 750 eurot, 04.03.2024 135

eurot, 17.03.2024 1110 eurot, 18.05.2024 330 eurot ja 50 eurot) ja sularaha väljavõtmised

(24.01.2024 5 eurot, 750 eurot, 750 eurot, 650 eurot ja 50 eurot), küüntehooldus, hageja poolt

tasutud elatisemaksed 876 eurot ja elatisemaksed 292 eurot M.Klt (K), kindlustusmaksed,

kostjate seotud kulutuste (klassiraha, MTÜ Tallinna Spordiakadeemia, taskuraha) kandmine,

tasumised Neste Eesti AS-ile (03.12.2023 339,32 eurot, 01.02.2024 438,30 eurot, 05.03.2024

442,92 eurot ja 01.04.2024 284,91 eurot) TKM Finants AS-ile tasumine (03.12.2023 350

eurot, 03.01.2024 750 eurot, 24.01.2024 250 eurot, 01.02.2024 150 eurot, 07.02.2024 200

eurot, 01.03.2024 360 eurot, 27.03.2024 300 eurot, 01.04.2024 163,17 eurot, 01.05.2024

162,63 eurot, 13.05.2024 200 eurot), Bondorale tasumine (01.12.2023 240 eurot, 01.01.2024

240 eurot ja 03.01.2024 1884,09 eurot), Inbank-ile tasumine (01.12.2023 88,62 eurot,

01.01.2024 88,62 eurot, 03.01.2024 339,73 eurot), ülekanded T.Pilt (03.12.2023 700 eurot,

05.12.2023 1100 eurot, 15.12.2023 500 eurot, 19.12.2023 100 eurot, 20.12.2023 12 eurot,

21.12.2023 300 eurot, 22.12.2023 389 eurot, 03.01.2024 120 eurot, 06.01.2024 200 eurot,

09.01.2024 150 eurot, 14.01.2024 500 eurot, 23.01.2024 1100 eurot, 02.02.2024 104 eurot,

04.02.2024 550 eurot, 10.03.2024 500 eurot ja 150 eurot, 14.03.2024 150 eurot, 16.03.2024

200 eurot, alates 19.03.2024 laen 500 eurot, 24.03.2024 püksid 150 eurot, 27.03.2024 püksid

500 eurot, 29.03.2024 laen 806 eurot, 06.04.2024 laen 200 eurot, 08.04.2024 laen 200 eurot,

09.04.2024 laen 500 eurot, 12.04.2024 laen 300 eurot, 21.04.2024 laen 150 eurot, 27.04.2024

laen 350 eurot, 28.04.2024 laen 200 eurot, 05.05.2024 laen 60 eurot, 05.05.2024 100 eurot,

10.05.2024 laen 200 eurot, 11.05.2024 laen 135 euro, 13.05.2024 laen 150 eurot, 14.05.2024

laen 25 eurot, 17.05.2024 laen 250 eurot) (dtl 195-236), tasumised Coop Finants AS-ile

(05.12.2023 868,46 eurot), Boltile (20.11.2023 10,10 eurot, 06.12.2023 3,80 eurot,

11.01.2024 4,40 eurot, 12.01.2024 4 eurot, 4 eurot, 9,50 eurot ja 4,30 eurot, 14.01.2024 10,40

eurot, 21.01.2024 57,39 eurot, 22.01.2024 9,20 eurot, 03.02.2024 4,20 eurot ja 4,10 eurot,

12.02.2024 48,89 eurot, 13.02.2024 3,10 eurot, 26.02.2024 3,90 eurot, 26.02.2024 3,70 eurot,

3,80 eurot ja 31,73 eurot, 02.03.2024 8,30 eurot, 05.03.2024 3,40 eurot, 10.03.2024 5,10

eurot ja 9,80 eurot, 11.03.2024 31,80 eurot, 16.03.2024 63,90 eurot ja 34,26 eurot,

24.03.2024 3,80 eurot ja 23,44 eurot, 25.03.2024 9 eurot, 31.03.2024 10 eurot, 07.04.2024

20,19 eurot, 08.04.2024 7,80 eurot, 15.04.2024 26,69 eurot, 25.04.2024 5,80 eurot,

04.05.2024 73,55 eurot, 08.05.2024 24,14 eurot ja 14,68 eurot), laekumine 03.01.2024 AS-ilt

Pensionikeskus 6372,60 eurot, ülekanded D LT-lt (24.01.2024 1050 eurot, 1020 eurot, 1100

eurot ja 20.03.2024 150 eurot), tasumised Tradehouse-is (10.12.2023 25,10 eurot, 25,10 eurot

ja 296,68 eurot, 17.12.2023 102,83 eurot, 22.12.2023 10,90 eurot, 31.01.2024 332,17 eurot,

14.02.2024 17,86 eurot, 08.03.2024 196,69 eurot, 04.05.2024 82,91 eurot), korteri üüri

tasumine (OÜ Raadiku Arendus, 07.12.2023 600 eurot, 03.01.2024 600 eurot, 01.02.2024

400 eurot, 25.02.2024 260 eurot, 24.04.2024 200 eurot, 27.04.2024 100 eurot, 08.05.2024

350 eurot) ja Prokosmeetikas (06.02.2024 40,83 eurot), sideteenuste eest tasumised (Telia

Eesti AS, 07.12.2023 277,28 eurot ja 181,92 eurot, 04.01.2024 232,39 eurot ja 178,92 eurot,

04.02.2024 234,33 eurot ja 180,35 eurot, 05.03.2024 252,97 eurot ja 180,38 eurot, 06.04.2024

260,76 eurot, 08.04.2024 180,59 eurot, 06.05.2024 167,32 eurot ja 250,91 eurot) ja

liisingumaksed (SIA Citadele Leasing Eesti Filiaal, 11.12.2023 625,77 eurot, 11.01.2024

623,50 eurot, 08.02.2024 617,23 eurot, 08.03.2024 620,68 eurot, 09.04.2024 616,62 eurot ja

09.05.2024 617,54 eurot) laekumised Bilt (24.01.2024 2100 eurot ja 26.01.2024 2515 eurot)

ja kulud loteriile (AS Eesti Loto, 05.12.2023 30 eurot, 23.12.2023 10 eurot, 28.12.2023 20

eurot ja 14 eurot, 14.01.2024 40 eurot, 20.03.2024 9,30 eurot, 21.03.2024 18 eurot,

31.03.2024 2,90 eurot, 12.04.2024 10 eurot, 28.04.2024 10 eurot, 08.05.2024 14,50 eurot,

19.05.2024 20 eurot ja 9 eurot). Kohtule nähtuvalt on kostjate seadusliku ainukesteks

arvestatavateks igakuisteks sissetulekuallikateks toetused (lapsetoetus, lasterikka pere toetus

ja töövõimetoetus), sularaha sissemaksed ja ülekanded kolmandatelt isikutelt. Kostjate

seadusliku esindaja Swedbank AS-i kontoväljavõttest nähtuvad erinevad spaakülastused

(Ring Spa, Mustamäe Elamusspa, Noorus Spa ja Noorus Veepark), kinodes käimised (Apollo

Kino ja Cinamon T1), ööklubide külastused (Helitehas, Club Madhouse) ja reis välisriiki

(veebruaris 2024 Itaalia). Samuti nähtuvad kontoväljavõttest transpordikulud (Bolt,

liisingumaksed Citadele Leasing Eesti Filiaalile ca 620 eurot kuus ja kütusekulu). Kostja

seaduslik esindaja ei ole selgitanud, mis põhjusel on vaja liiklemiseks kasutada autot. Kohus

leiab, et kostjatel on võimalik kasutada Tallinnas liiklemiseks ühistransporti, mis on

tallinlastele tasuta. Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostjate seadusliku

esindaja igakuise sissetuleku suuruseks ca 10 092,94 eurot (60 557,69 eurot : 6 kuud). Mis

puudutab kostjate seadusliku esindaja osalist töövõimetust, märgib kohus, et kuigi kostjate

ema on kuni 21.06.2025 osalise töövõimega, nähtub kohtule esitatud tõendist muuhulgas, et

tegemist on tõenäoliselt paraneva terviseseisundiga. Raviarsti 04.06.2024 kokkuvõttest

nähtub, et töövõimetus kestab ligikaudu 12 nädalat. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõendamist ei

ole leidnud, et kostjate seaduslik esindaja ei suudaks kostjaid üleval pidada võrdselt hagejaga.

Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist vähemalt

seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Kohus märgib, et hageja ja kostjate seaduslik esindaja peavad kandma oma alaealiste laste

ülalpidamiskulud võrdselt.

23. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel

lähtunud selguse huvides Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr

2-19-19160 antud selgitustest.

Lisaks on kostjad 19.06.2024 seisukohas esitanud taotluse, et kohus mõistaks nende kasuks

elatised välja PKS § 97 p-is 2 nimetatud ajani. Kohus selgitab, et täisealiseks saanud lapse

puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on

täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada

kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel

elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte

n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Seega ei

ole võimalik elatist välja mõista tulevikus täisealiseks saava lapse kasuks. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus kostjate eeltoodud taotluse rahuldamata.

Kohus piirab alaealise lapse elatisnõude ajaliselt selliselt, et mõistab elatise välja kuni

täiskasvanuks saamiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest

tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa.

Hagi kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega

hagejalt välja igakuine elatis kostja I ja kostja II kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (2016. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni

laste täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas

nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma igakuiselt

kostja III ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast (2014. aastal summas 177,50 eurot ja 2015. aastal summas

195 eurot) kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse

omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema

21. aastaseks saamiseni. Hageja peab igale kostjale käesoleval ajal elatist tasuma 292 eurot,

kokku 876 eurot. Hageja on esitanud 29.02.2024 kostjate vastu hagi elatise vähendamiseks

selliselt, et hageja tasub kostjate ülalpidamiseks alates 29.02.2024 kuni kostjate täisealiseks

saamiseni elatist miinimumsummas kooskõlas PKS § 101 sätestatuga. Elatiskalkulaatori

kohaselt on seisuga 31.03.2024 kostja I miinimumelatise suurus 232,21 eurot kuus, kostja II

miinimumelatise suurus 197,38 eurot kuus ja kostja III miinimumelatise suurus 188,88 eurot

kuus. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja nõude puhul kostja I vastu 538,11

eurot [(292 – 232,21) x 9 kuud], kostja II vastu 851,58 eurot [(292 – 197,38) x 9 kuud] ja

kostja III vastu 928,08 eurot [(292 – 188,88) x 9 kuud].

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025. a otsusega nr 2-24-

3439.