4-10-4351/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2011.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-10-4351 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Menetlusalune isik J.L, elukoht XXX, isikukood XXX, töötu. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Narva politseijaoskond Väärteoasi J.L-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi

15.11.2010.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,10,009289 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: J.L

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna välijuht politseileitnant Jüri Teslenko Tunnistajad:

N R , V V , S N , B S , R S . Kohtuistungi toimumise aeg 27.06.2011.a, 12.07.2011.a. RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2

Jätta J.L-i kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 15.11.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,10,009289 J.L-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-15 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni (ehk 95,87 eurot), muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105333866. Rahatrahv

tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva

kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

2(6)

KOHTUOTSUSE PÕHUOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Ida Prefektuuri 15.11.2010 otsusega väärteoasjas nr 2330,10,009289 karistati J.L-i

LS § 74-15 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1500 krooni, selle kohta, et tema 17.10.2010 kell 08:35 juhtides mootorsõidukit Narva linnas Tallinna maanteel maja 41 lähedal, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava tulega, millega rikkus Liikluseeskirja § 52.

30.11.2010 esitas J.L kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse,

taotledes selle tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist tema teos

väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja ei rikkunud liikluseeskirju, ta sõitis reguleeritud ülekäigurajal valgusfoori rohelise tulega.

03.12.2010 saabus kohtusse Viru Maakohtu nõudmisel väärteotoimik 233010009289.

Viru Maakohtu Narva kohtumajas 27.06.2011.a. ja 12.07.2011 toimunud istungitel jäi menetlusalune isik esitatud kaebuste juurde.

Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri ametnik leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 15.11.2010 otsus väärteoasjas nr 2330,10,009289 muutmata.

Kohtuistungil uuritud tõendid

Kaebuse esitaja J.L andis ütlusi, et ta sõitis autoga, koos R , kes ise istus parem

pool. J.L on auto kasutaja ja tol ajal kasutas seda autot pidevalt, ei tahtnud ümber vormistada. J.L autoga viis R tööle, ise sõitis Statoili tanklasse, kus pidi kohtuma N Nad peatusid punase tule all. Läks põlema roheline tuli, hakkasid sõitma, kui nad edasi sõitsid, siis

politsei keeras nende taha. Sõitsid pärast edasi foori alt läbi ja politsei lülitas vilkurid sisse. Politsei peatas neid, pani J.L-i puhuma ning ütles, et ta sõitis punase tule alt läbi. Kui R tuli nende juurde, siis nemad panid ukse kinni ning ei küsinud mitte midagi. R võttis takso ja sõitis tööle. Miks teda ei kutsutud politseisse, J.L ei tea. Tunni pärast protokolli koostamist kohtus J.L N tanklas, kus N teatas J.L-ile, et sõitis J.L-i auto taga ja nägi, kuidas J.L jätkas ristmikul liikumist rohelise tulega. 22.11.2010.a. andis R J.L-ile teada, et on veel üks tunnistaja – V V . J.L rääkis V , kes ütles et seisis valgusfoori all. Ta tuli, pani auto Centrum juurde, läks majja nr 37, ta nägi autos R , tunnistaja ise seisis valgusfoori all. Valgusfoor on vasakul, tema oli paremal. V oli kõik näha, kuna oli vana valgusfoor.

Tunnistaja N R ütluste kohaselt on talle kaebuse esitaja tuttav. J.L viis R tööle R autoga, kuna tal on õigus seda juhtida, ta on dokumentidesse sisse kirjutatud. Nad sõitsid Statoili suunas, politsei sõitis nende juurde. Palusid J.L-i anda neile juhiload ning istuda nende autosse. Läks

mööda 20 min, ta läks politsei juurde, et küsida, miks nii kaua läheb. Nad ei selgitanud midagi, R võttis takso ja sõitis minema. Hiljem sai teada, et J.L-i süüdistatakse punase foori alt läbi sõitmises, kuid kui auto seisis ristmikul, R vaatas foori poole. Veel ta nägi ristmikul V , kes

seisis foorist paremal pool jalakäijate juures. Ristmikult nad sõitsid edasi ja siis seal nägid

politsei autot. Tunnistaja S N ütluste kohaselt on talle kaebuse esitaja tuttav. Nad pidid kohtuma Statoilis. N

seisis ristmikul, Gerojev-Pobeda, ja nägi J.L-i autot 200-300 meetrit eemal, Astri keskuse juures ristmikul. Talle sõitis vastu politsei. N nägi, et politsei pidas J.L-i kinni Neste juures.

3(6) N ise sõitis Statoili, kus ootas J.L pool tundi, kuid ei oodanud teda ära ja sõitis minema. J.L samal päeval teisel poolel helistas ja teatas juhtunust. V ta ei näinud.

Tunnistaja V V ütluste kohaselt on talle kaebuse esitaja tuttav. Sügisel oli ta Astri rajoonis, oli jalakäijate ülekäigurajal. Seisis Audi, hõbedane, tema ootas rohelist tuld. Kes audi roolis oli ta ei tea. Kui roheline hakkas põlema, siis ta läks edasi. Auto ootas oma rohelist tuld. Auto nägi V kui raja juurde läks. V põles punane tuli ja ta ootas rohelist, kuid auto seisis foori ees. V teretas R kui auto seisis. Politseiautot nägi V kui auto pööras ümber ja Audi sõitis minema. Mis värvi tule alt auto läbi sõitis, V ei näinud, aga arvab, et oli roheline värv.

Tunnistaja R S andis ütlusi, et ristmikul ta teisi autosid või jalakäijaid pole näinud. Peale auto

Audi A8 peatumist, palusid juhil tulla politsei autosse, sinna teise autosse jäi veel üks mees. Selgitasid juhile rikkumist, millega ta ei olnud nõus, kutsusid kohale tõlgi A M . Teine mees, kes oli autos, käis politseiauto juures, S palus tal oodata oma autos. Meesterahvas läks autosse, kuid pärast lahkus taksoga.

Tunnistaja B S andis ütlusi, et nad sõitsid patrullautoga Tallinna mnt, Centrumi juurest, suunaga linna poole. Nendele vastu sõitis Audi A8, reg märki ei mäleta. Seisid valgusfoori taga,

vastu tulev auto, see Audi, alustas sõitu punase tulega. Nad jälgisid foori, politseiauto seisis, ning aega läks 2-3 sekundit, siis läks tuli roheliseks. Sõitsid sellele autole järgi. Selle ristmikul ja

vahetus läheduses ühtegi autot ei olnud. Panid vilkurid sisse, sinised ja punased. Andsid märguande peatumiseks ning auto peatus bensiinijaama juures. Sõidukis oli 2 meest, juht ja veel üks mees. Palusid juhil tulla meie sõidukisse. Ta ei olnud nõus sellega, et sõitis üle punase tule.

Teine mees lahkus taksoga, nende käest ta luba ei küsinud. Kohale tuli tõlk, kes selgitas menetlusalusele isikule protokolli.

Maakohus avaldas väärteoprotokolli (politsei väärteotoimik lk 1), mille kohaselt J.L

ei nõustunud rikkumisega, J.L-i avaldus politseile ja kviitung (politsei

väärteotoimik lk 4-5), otsus väärteoasjas (politsei väärteotoimik lk 6), J.L-i taotlused (kohtutoimik lk 23-24).

VIRU MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult

uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et J.L-i kaebus ei ole põhjendatud.

V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

LS § 74-15 lg 1 järgi (enne 01.07.2011 kehtiv redaktsioon) mootorsõidukivõi trammijuhi poolt

foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

LS § 221 lg 1 järgi (pärast 01.07.2011 kehtiv redaktsioon) mootorsõidukivõi trammijuhi poolt

foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Liikluseeskirja § 52 (enne 01.07.2011 kehtiv redaktsioon) kohaselt kui foorituli või reguleerija

märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.

4(6)

Liiklusseaduse § 58 lg 2 kohaselt

foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

LE Lisa nr 1 p-s 1 (LS § 7 lg 1 - alates 01.07.2011 kehtiva redaktsioon)on sätestatud ümartuledega foori tulede tähendused: tuled tähendavad järgmist: roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

Kohus leiab, et pole alust kahelda tunnistaja B S ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja andis

ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Birgit Siim ei ole isiklikult tutvunud ega kaebuse esitaja kui ka teiste tunnistajatega, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Nimetatud ütlustes ei esine vastuolusid väärteoprotokollis

fikseeritud andmetega. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja seletus, mille kohaselt on ta kindel, et J.L sõitis autoga jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tulega – punase tulega. Ta seletas, et peale J.L-i auto sõitmise jätkumist, veel punane tuli põles 2-3 sekundi ning nende politseiauto seisis ja ootas rohelist tuld. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistaja B S ütlused saavad olla

antud juhul küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Kohtu hinnangul objektiivne asjaolu, et politseiauto, oodates ära rohelist tuld, pööras ümber peale ristmiku ja sõitis J.L-i auto

järgi, suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui J.L ei pannud toime rikkumist, puuduks politseil vajadus sõita J.L-i järgi ja peatada teda.

Kohus ei anna hinnangu tunnistaja R S ütlustele tõendamisese asjaolude kohta, sest R S on antud väärteoasjas menetleja (RKKK 3-1-1-7-09). R S andis ütlusi menetlustoimingute kohta.

R S ütluste kohaselt väärteoprotokolli koostamisel kutsuti kohale tõlgi, menetlusalune isik andis ütlusi kohapeal, samuti omakäega kirjutas väärteoprotokolli, et ta ei ole rikkumisega nõus. Politseil puudus võimalus võtta ütlusi J.L-i autos veel olnud isikult, sest ta lahkus taksoga sündmuskohalt. Kohus ei loe kaebuse esitaja ja tunnistaja N ütlusi usaldusväärseteks allkirjeldatud motiividel. Kohus ei saanud kaebuse esitajalt selget vastust, miks J.L taotles S N ülekuulamist 7 kuu

möödumisel peale väärteoprotokolli koostamist - 08.06.2011 kohtule kirjaliku taotluse

esitamisel. Kohus kahtleb kaebuse esitaja ja S N ütlustes, sest kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlustes on vastuolud. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt sai ta antud tunnistaja kohta teada samal

päeval (väärteoprotokolli koostamise päeval), kui tunni pärast kohtus N Statoili tanklas. Tunnistaja N andis ütlusi, et tol päeval ei kohtunud ta J.L-iga, sest ta ootas tanklas pool tundi ning sõitis ära.

Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe N ja J.L-i ütlusi eluliselt usutavamaid, sest ei ole usutav, et sõites J.L-i kohtumisele, nähes teda auto enda ees, nähes, et J.L-i peatus politsei, lihtsalt ootas N pool tundi tanklas ja lahkus ära – ei väljendanud huvi, mis juhtus, miks

J.L ei tulnud kohtumisele, siinjuures ei helistanud J.L-ile ega tulnud politsei ja J.L-i auto juurde.

5(6)

J.L-i ja tunnistaja N ütlused on vastuolus tunnistaja B S ütlustega. B S samuti seletas oma ütlustes, et ristmiku lähedal polnud ühtegi autot, seega tekkivad kahtlused, kus sõitis N oma autoga ja kuidas ta võis J.L-i autot näha.

Kohus loeb, et tunnistaja V V ütlused ei oma tõenduslikku tähtsust antud väärteoasjas, sest ta

seletas, et pole näinud, millise tulega hakkas auto sõitma, lihtsalt arvab, et oli roheline värv. Kuna tunnistaja V väljendas oma subjektiivset arvamust, ise ei näinud foori värvi (mille üle on vaidlus väärteoasjas), seega kohus ei võtta arvesse V V ütlusi kogutud tõendite hindamisel.

Kohus leiab, et tunnistaja N R ütlused on J.L-i õigustavad ning antud soovist vabaneda J.L-i väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. J.L viis R tööle R autoga, sest R oli juhtimisõigus ära võetud ning J.L oli R auto tehnilisse

passi sisse kirjutatud, seega N R võib esineda ka isiklik huvi antud väärteoasjas. J.L ja tema poolt esitatud tunnistajad on pikaajalised head tuttavad ning väga kahtlane, et nad neljakesi juhuslikult kohtusid ühes kohas ühel ajal.

Seega, kõrvutanud tunnistaja B S ütlusi tunnistajate R , N , V ütlustega, peab kohus menetlusaluse isiku ning tunnistajate R , N , V ütlustest usaldusväärsemaks tunnistaja B S ütlusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, antud juhul tunnistaja B S ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele

tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt

ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja

need veenvaltkummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-109-10, 3-1-1-

85-00,

3-1-1-21-09).

Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele tunnistaja B S ütluste alusel, et J.L-ile

esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 74-15 lg 1 järgi. Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et J.L täitis

objektiivse koosseisu ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, sest tähelepanelikkuse ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ta veenduma, et fooris põleb roheline tuli, ning alles siis jätkata liikumist ülekäigurajal.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Kuna alates 01.07.2011 jõustus uus liiklusseadus, tuleb kohtul kontrollida, kas pani J.L

toime liikluserikkumist, kas rikkumine on karistatav Liiklusseaduse järgi peale 01.07.2011, kas Liiklusseadus kergendab karistust.

Kõrvutades peale 01.07.2011 jõustunud Liiklusseaduse sätteid Liikluseeskirja ja Liiklusseadusega, tuleneb, et rikkumine Liikluseeskirja § 52 järgi vastab Liiklusseaduse § 58 lg 2 järgi rikkumisele ning väärteo koosseis LS § 74-15 järgi vastab peale 01.07.2011 jõustunud LS § 221 lg-le 1. Karistusena sätestab Liiklusseaduse § 221 lg 1 rahatrahv kuni 50 trahviühikut, st sama karistuse liik ja määr, mis olid sätestatud LS § 74-15 lg-s 1.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et J.L on talle süüks arvatud LS § 74-15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

6(6)

Karistuse mõistmine

LS § 74-15 lg 1 järgi (peale 01.07.2011 - LS § 221 lg 1) mootorsõidukivõi trammijuhi poolt

foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Ida Prefektuuri 15.11.2010. a otsusega väärteoasjas nr 2330,10,009289 karistati J.L-i rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni (ehk 95,87 eurot).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg-le 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

J.L-i karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole, ning puuduvad

ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja, määrates J.L-ile liiklusnõue rikkumise eest karistuse LS 74-15 sanktsiooni keskmist määra, on arvesse

võtnud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt J.L-ile määratud rahatrahv on kohane karistus.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 120 132, 134, 135 leiab kohus, et Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi

15.11.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,10,009289 ei kuulu tühistamisele ning J.L-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Larissa Prokopenko Kohtunik