2-23-116729/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-116729

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi W.O vastu

võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.11.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.O apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja G.F

Kostja W.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.11.2023. a otsus muutmata.

2. Jätta W.O apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulu poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-116729

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 20.04.2023

maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.O (kostja) vastu 45 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas

makseettepanekule 02.05.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrusega anti nõue

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 45 euro saamiseks.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 02.12.2019-27.05.2021. Kostjale kuuluv sõiduk oli

27.05.2021 pargitud Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Parkides ei olnud parkimise algusaega fikseeritud parkimiskioskis, parkimise eest ei oldud

tasutud makseautomaadis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi

ei oldud alustatud ka mobiilselt parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste

rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale

leppetrahvinõuet nr 1482705210919353 30 eurot tasunud. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulu 15 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole ühtegi nõude

aluseks olevat asjaolu tõendanud.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja ei kasutanud nimetatud sõiduautot. Sõiduauto kuulub kostjale, kuid seda

kasutavad kostja tütred, kes on kasutajatena registrisse kantud. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja parkis oma sõiduauto 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse

hagejale kuuluvasse parklasse.

2) Fotodelt, mille hageja esitas hagi lisas 1, ei ole näha, et kostjale kuuluv sõiduk on

pargitud just Tammsaare Ärikeskuse parklas. Lisas 2 esitatud fotolt (foto

parkimistingimustega parkimistahvlist) ei ole aru saada, millisest sõidukist foto on

tehtud. Fotodel ei ole metaandmed, et kontrollida, millal fotod tehti. Samuti ei ole

võimalik tuvastada, millise parkla parkimislepingu tingimustest lisas 2 esitatud foto on

tehtud. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud.

3) Kostja ei ole hageja saadetud kohtuväliseid meeldetuletusi kätte saanud. Hageja ei ole

tõendanud, et on need saatnud ja kostja on saadetu kätte saanud.

4) Hagi lisas 2 toodud lepingutingimustes on kirjas, et parkimiskioskis sõiduki

registreerimisel on parkimine 2 tundi tasuta. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel

juhtumil ei olnud parkimiskioskis tasuta parkimist registreeritud. Isegi, kui eeldada, et

lisas 2 märgitud parkimistingimused on Tammsaare Ärikeskuse parkimisala

2-23-116729

parkimislepingu tingimused, siis leping pidi olema sõlmitud sõiduki kasutaja ja hageja

vahel, mitte sõiduki omaniku ja hageja vahel. Isegi, kui kostja või tema tütred olid

sõiduki parkinud (mida kostja ei tunnista), siis leppetrahvi esitamise eeldused on

täitmata. Hageja ei ole leppetrahvinõude esitamist tõendanud. Fotodel märgitud

sõiduki kojamehe vahel on küll mingi paber, kuid millega tegu, pole võimalik

tuvastada. Kostja on kinnitanud, et ei ole hagejalt meeldetuletusi kätte saanud. Nõue

on esitatud alles hagiga, seega mõistliku tähtaja möödumisel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 14.11.2023. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 30 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 715,10 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja õigusabikulu 288 eurot) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki

registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja, sõiduk oli pargitud 27.05.2021

Tammsaare Ärikeskuse juurde, kus parklas olid parkimistingimused nähtavad.

Leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja on saatnud kostja e-posti

aadressile nõudekirjad leppetrahvi tasumise kohta.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab parkimiseks tasulisel pakrimisalal sõlmitud

leping üürilepingu tingimustele VÕS § 271 mõttes – tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

3.3. Hageja esitatud fotodelt on näha, et et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad

parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht

pargib sõiduki parklasse. Hageja esitas kohtule fotod, millelt on tuvastatav, et need on tehtud

Tammsaare Ärikeskuse parklas – parkimistingimuste taustal on näha Tammsaare Ärikeskuse

hoone, parkimistingimuste tahvlid asuvad vahetult Tammsaare Ärikeskuse ees oleval alal ja

Tammsaare Ärikeskuse akendel). Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et

parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise

päeval kui ka muudel hetkedel.

3.4. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei ole kostja sõiduki parkimist hageja

parkimisalal tõendanud. Hageja esitas kohtule fotod, millelt on üheselt tuvastav, et kostjale

kuuluv sõiduk pargib 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse parklas. Foto parkimistingimustest

ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema üheaegselt

näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused.

3.5. Maakohus selgitas, et autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku

või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kasutaja on nii isik, kes

sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse.

Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab

ümber lükkama kostja, tuues esile tegeliku juhi või kasutaja isiku ja vaidluse korral seda

tõendades. Seni, kuni kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline konkreetne isik

hagiavalduses märgitud kuupäeval autot juhtis ja auto parkimistingimusi rikkudes parkis,

vastutab rikkumise eest auto omanik.

2-23-116729

3.6. Kostja väitis, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei olnud parkimiskioskis registreeritud.

Hageja esitas koos 22.06.2023 esitatud seisukohaga tõendina väljavõtte hageja andmebaasist

27.05.2021 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimisõiguse kohta. Hageja esitatud

väljavõtetest nähtub, et kostja ei olnud sõidukit XXXXXX parkimiskioskis registreerinud ega

ka parkimise eest tasunud.

3.7. Maakohus tuvastas, et leppetrahvist teatati leppetrahvi sedeli panekuga sõiduki kojamehe

vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal. Maakohus leidis, et esiklaasile

kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole küll võimalik toimikus olevate fotode

põhjal tuvastada, kuid maakohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel

sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõendina lisatud hagile. Seega valis hageja

leppetrahvinõudest teatamiseks mõistliku viisi ning teatamine toimus mõistliku aja jooksul

(vahetult pärast rikkumise avastamist). Hagejal ei olnud kohustust teavitada kostjat

leppetrahvist sidevahendeid kasutades, kuna ta teatas sellest vahetult pärast rikkumise

avastamist.

3.8. Maakohtu hinnangul ei ole 30 euro suurune leppetrahv ühe rikkumise eest VÕS § 42 lg 3

p 5 tähenduses ebamõistlikult kahjustav tingimus. Võla sissenõudmiskulude osas leidis

maakohus, et hageja on nende kulude tekkimist selgitanud ning seega on hageja

sissenõudmiskulu hüvitamise nõue põhjendatud ning kooskõlas VÕS § 1131 lg-s 1

sätestatuga.

3.9. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Maakohus leidis, et hageja taotluses märgitud õigusteenuse osutamise ajakulu 6,41 tundi on

ülemäärane, ning vähendas seda ühe tunni võrra. Maakohus leidis, et hageja esindaja

tunnitasu 110 eurot on põhjendatud. Kokkuvõttes määras maakohus põhjendatud õigusabiga

seotud menetluskulude suuruseks 595,10 eurot (5,41 × 110). Samuti on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Maakohus mõistis hageja menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivise tasumise

kohustusega.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja etteheited

maakohtule on järgmised.

4.1. Maakohus asus otsuses ekslikult seisukohale, et hageja on tõendanud, et paigutas kostja

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise. Kostja hinnangul ei ole hageja

tõendanud, et kojamehe all olev paber oli leppetrahvi nõue. Kojamehe alla leppetrahvi

panemine on mõistlik viis leppetrahvist teavitamiseks. Kuna vaidlusaluse leppetravhiga

seotud sõiduautot kasutavad igapäevaselt kostja tütred, siis ei ole kostja teada saanud, et

hageja pani sõiduauto kojamehe vahele mingi leppetrahvinõude.

4.2. Isegi, kui lugeda leppetrahvi kättesaamist meeldetuletuskirjadega, siis need kirjad saadeti

pärast mõistlikku tähtaega. Hageja väitel sõlmisid pooled parkimiskoha üürilepingu

27.05.2021. Hageja väitel saatis ta kostjale kolm e-kirja järgmistel kuupäevadel: 23.08.2023,

16.05.2022 ja 04.04.2023. Seega saatis hageja esimese meeldetuletuskirja aasta möödumisel.

2-23-116729

4.3. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas kostja saab tõendada seda, et autot kasutasid

27.05.2023 ehk pea kolm aastat tagasi tema tütred ning et nad ei parkinud Tammsaare

Ärikeskuse parklasse. Maakohus ei selgitanud kostjale, et kostja peab seda asjaolu tõendama.

4.4. Maakohus leidis ekslikult, et hageja esitatud fotod tõendavad kostja sõiduki parkimist

Tammsaare Ärikeskuse parklas. Hageja ei ole esitanud maakohtule originaalfotosid kostja

sõidukist. Esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kostja auto pargiti 27.05.2021

Tammsaare Ärikeskuse parklasse, kuna puuduvad tegelikud metaandmed.

4.5. Kostja vaidles vastu leppetravhi suurusele, leides, et see on ebamõistlikult suur. Kostja

palus ringkonnakohtul leppetrahvi suurust vähendada.

4.6. Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja osutatud teenuste ajakulu on ülemäärane.

Hageja 22.06.2023 ja 19.10.2023 seisukohtade koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Viidatud

dokumentide sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 2 tundi (mõlema dokumendi

peale 1 tund). Kui oletada, et hagejal on menetluskulude nõue (millega kostja ei nõustu), siis

oleks selles menetluses põhjendatud ajakulu: kokku 3,91 tundi tasuga 110 eurot tunnis,

430,10 eurot õigusabi kulud + riigilõiv 120 eurot, kogusummas 550,10 eurot.

Menetluse edasine käik

5. Tallinna Ringkonnakohus oma 12.01.2024.a määrusega jättis kostja apellatsioonkaebus

menetlusse võtmata hagi rahuldamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning

menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus võttis

apellatsioonkaebuse menetlusse menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt

viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5).

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

üle. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et hageja 22.06.2023 ja 19.10.2023 seisukohtade

koostamise ajakulu on ülepaisutatud.

9. Hageja 22.06.2023 dokumendis esitas hageja vastuväited kostja vastusele hagile. Et kostja

oli esitanud hagile hulgaliselt alternatiivseid või üksteist välistavaid vastuväited, oli hageja

õigustatud neile kõigile vastama. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejal vastuse

esitamiseks 2 tundi 30 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku ajakuluga.

10. Hageja 19.10.2023 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Nimetatud seisukohas vastas

hageja kostja uutele vastuväidetele, mis seondusid nii õiguse kohaldamise kui asjaolude

tuvastamisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku ajakuluga. Ülejäänud

kuludele kostja vastuväiteid ei esitanud.

2-23-116729

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Ringkonnakohtus menetles apellatsioonkaebust üksnes menetluskulu rahalise

kindlaksmääramise küsimuses. TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS §

178 lg 4 järgi poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt