2-24-125988/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-125988

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina D.H

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

25.10.2024. a, Tartu kohtumaja

2-24-125988

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A.O vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: D.H

Kostja: A.O (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): P.M.B

(registrikood XXX), volitatud esindaja Q.H

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, ja kostja, A.O, vahel 23.10.2024. a

sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja, A.O, tasub AS PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710

(Swedbank) viitenumbriga 25296365 põhivõlgnevuse 443,61 eurot, viivised 89,31

eurot, sissenõudekulu 25 eurot, MKKM riigilõiv 65 eurot, pool hagilt tasutud

riigilõivust 55 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot, kõik kokku 877,92

eurot järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg

Tasumata jääk

Tasumisele kuuluv

osa

Jääk peale tasumist

15.11.2024

877,92

827,92

15.12.2024

827,92

777,92

15.01.2025

777,92

727,92

15.02.2025

727,92

677,92

15.03.2025

677,92

627,92

15.04.2025

627,92

577,92

15.05.2025

577,92

527,92

15.06.2025

527,92

477,92

15.07.2025

477,92

427,92

15.08.2025

427,92

377,92

15.09.2025

377,92

327,92

15.10.2025

327,92

277,92

15.11.2025

277,92

227,92

2-24-125988

15.12.2025

227,92

177,92

15.01.2026

177,92

127,92

15.02.2026

127,92

77,92

15.03.2026

77,92

27,92

15.04.2026

27,92

27,92

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

1.3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on

hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja

kohustub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse

tasumata jäägilt tasuma viivist 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni, kuid kokku koos resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud viivisega mitte

enam kui põhivõlgnevuse 443,61 eurot ulatuseni.

1.4. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest

ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1.5. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-24-125988 menetluse

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

1.6. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt TsMS § 430 lg-le 2

kinnitamiseks.

1.7. Pooled välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise

õiguse. Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse

välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole

võimalik määruskaebust esitada.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-125988 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital riigilõivu tagastamise avaldus ja tagastada

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 55 eurot

arvelduskontole nr EE662200221052378572.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 12.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A.O (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.08.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.O vastu.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 443,61 eurot, viivise põhivõlalt

hagiavalduse esitamise seisuga summas 89,31 eurot ja edasiulatuvalt 0,05% päevas kuni

nõude täitmiseni ning võla sissenõudekulud 25 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 10.08.2022 liitumislepingu

nr 854586369, mille alusel kohustus Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale sideteenuseid

ning andma kostja kasutusse seadme Samsung Galaxy A53. Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts

sõlmisid 10.08.2022 seadmekindlustuslepingu nr 6-50812410-019. Tele2 Eesti Aktsiaselts

esitas kostjale mh arveid nr 15116853645, 15117081210, 15117309248, 15117536336 ja

2-24-125988

15117764958, kuid kostja ei tasunud arveid tähtaegselt. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga

sõlmitud lepingud üles 12.06.2023 ja loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale.

Kostjale saadeti võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju 02.11.2023, 15.04.2024 ja 27.06.2024,

kuid kostja nõuet ei täitnud.

3. Kohus võttis hagi 12.09.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

4. Kostja esitas 30.09.2024 kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles

hagile vastu. Kostja tugineb vastuses sellele, et 2024. aastal määrati P.M.B tema eestkostjaks,

seega on kostjal piiratud teovõime ja Tele2 Eesti Aktsiaselts ei kontrollinud kostjaga

lepingute sõlmimisel tema teovõimet.

5. 23.10.2024 esitasid pooled kohtule samal päeval sõlmitud kompromissilepingu

(allkirjastatud vastavalt hageja lepingulise esindaja ja kostja eestkostja volitatud esindaja

poolt). Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Hageja esitas kompromissilepingus ka taotluse temale poole hagimenetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

8. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi

kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku

olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte

kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

9. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest

ei tulene teisiti.

10. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale

määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei ole määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas

määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt

kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas

320 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot, pool hagimenetluses

tasutud riigilõivust 55 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 168

lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2-24-125988

12. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi ei tagastata menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot, sh 65 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 110 eurot täiendavalt hagimenetluses. Kuna pooled

sõlmisid kompromissi, siis TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud hagejale pool

hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 55 eurot, tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina D.H

Kohtunik