2-23-18253/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

24. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18253

Tsiviilasi

Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu avaldus S. K. vastu

majandamiskulude võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu (registrikood

80167719), lepinguline esindaja Riho Viik

Puudutatud isik: S. K. (isikukood xxxx)

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja 10.10.2024 avaldusest loobumine ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

2. Jätta menetluskulud S. K. kanda.

3. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 975 eurot ja

mõista see summa S. K.lt Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu kasuks välja.

4. Rahuldada avaldaja 10.10.2024 ja 11.10.2024 taotlused riigilõivu tagastamiseks.

Tagastada tasutud riigilõivust 675 eurot Õigusmenetluse Osaühingu arvelduskontole

nr xxxx.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-23-18253

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu avaldus S. K. vastu

majandamiskulude võlgnevuse nõudes.

2. Avaldaja esitas 10.10.2024 kohtule avaldusest loobumise avalduse, mida täpsustas

11.10.2024. Avaldaja palub tsiviilasja menetluse lõpetada, kuna puudutatud isik on avaldaja

nõude 06.09.2024 rahuldanud. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust

25 eurot ja enamtasutud riigilõivu 650 eurot.

2.1.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik tasus

võlgnevuse pärast avalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Avaldaja

menetluskuludeks on pool tasutud riigilõivust 25 eurot, lepingulise esindaja tasu 10,9 tunni

eest määraga 120 eurot/h ning raamatupidamisteenuste arve summas 650 eurot – kokku 1983

eurot.

3. Kohus toimetas avaldaja taotluse ja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte

ning määras seisukoha esitamise tähtajaks 7 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Puudutatud

isik kohtu määratud tähtajaks seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus avaldaja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et

hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Kohus leiab, et kuivõrd kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat

õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda

kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel

sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6. TsMS § 168 lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1 näeb ette, et kui hageja (avaldaja) loobub

hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi

(avalduse) esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja

(avaldaja) menetluskulud. Praegusel juhul loobus avaldaja avaldusest, kuna puudutatud isik

on pärast avalduse ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist avaldaja nõude tervikuna

rahuldanud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.

7. Juhindudes TsMS 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud

vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal.

8. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu, s.o 25 euro, tagastamiseks

põhjendatud. Samuti tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel avalduselt ekslikult enam

tasutud riigilõivu 650 eurot.

2 (4)

2-23-18253

9. Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada

osaliselt.

9.1.

Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 25 euro hüvitamiseks.

Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.

9.2.

TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest

hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Seadusest ei tulene ka muud

alust, mis võimaldaks hüvitada avaldaja raamatupidaja poolt tehtud lisatööd. Sellise kulu

hüvitamiseks puudub ka vajadus, kuna kohtumenetluses esindajana tegutsevalt lepinguliselt

esindajalt eeldatakse piisavat professionaalsust, et ta on võimeline nõude ja selle aluseks

olevad asjaolud ise selgelt kohtu ette tooma. Kui menetlusosalise raamatupidamine ei ole

selleks piisavalt selge või arusaadav, ei pea kaasnev lisakulu olema puudutatud isiku poolt

hüvitatav.

9.3.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

9.4.

Kohus ei nõustu avaldajaga, et mitte-advokaadist esindaja tunnitasu taotletud määras

oleks põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab

teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve.

Kohus leiab, et vaidluse vähest õiguslikku keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades

saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja

ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 100 eurot.

9.5.

Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies

ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab

kohus:



konsultatsioonid, tõendite valimine, hagi koostamine – avalduse sisu arvestades

kokku 3 tunni ulatuses (avalduse täiendamise ajakulu arvestab kohus järgmisel real);



kohtu puuduste kõrvaldamise määruse tutvumine, täiendavate tõendite uurimine ja

kohtule esitamine koos nõude suurendamise avaldusega – kokku 5 tunni ulatuses

(võttes arvesse ajakulu arvete ja dokumentide läbitöötamiseks, komplekteerimiseks

ja süstematiseerimiseks põhjendatud ulatuses, mida avaldaja esialgselt ei olnud

teinud);



02.10.2024 kirjaga tutvumine, kliendiga konsulteerimine, kohtule taotluse esitamine

asja lõpetamiseks – kokku 1,5 tunni ulatuses.

Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu (mh selle mahtu) ja

menetluse käiku arvestades põhjendatud.

10. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 975 eurot (lepingulise esindaja tasu 9,5 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis;

pool avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust 25 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult

välja.

3 (4)

2-23-18253

11. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Riigilõivu tagastamise osas ei ole

määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

4 (4)