2-23-120712/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-120712

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

906,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood

14304235, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Hageja asemel või hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna menetlusse astuda sooviv isik Rediem Capital AB

(559310-4697)

Kostja: J.M, isikukood XXX, seaduslik esindaja eestkostja

Z.B.A, registrikood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus asendada hageja

Rediem Capital AB-ga või kaasata Rediem Capital AB hageja poolel iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna menetlusse.

3. Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2023 võlatunnistuse nr 285016 ning maksekokkuleppe.

Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas

võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõla summalt arvestatava viivise

suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada

hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega

seotud vastuväiteid. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe

andmise päeva seisuga hagejale kokku 729,64 eurot, millest on põhisumma 593,70 eurot,

viivis 13,55 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja intress 87,39 eurot. Lisandub ühekordne

lepingutasu 20 eurot. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud.

Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

10.02.2023- 10.07.2024. Kostjalt on pärast kokkuleppe sõlmist toimunud laekumisi

03.02.2023 kokku summas 50 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 593,70 eurot viimase laekumise järgnevast

päevast s.o 04.02.2023 kuni hagi esitamiseni kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o

0,065% päevas, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõue on 65,99 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt ka viivis perioodi

eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni, alates 25.07.2023

kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja ei ole majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, seega ei ole tegemist tarbijakrediidiga. Hagejale ei

kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustused. Hagiavalduse

aluseks ei ole tarbijakrediidileping, vaid võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes.

Kostja on võlatunnistust allkirjastades tunnistanud võlgnevust hageja ees.

Võlatunnistuses toodud tingimused ei ole tüüptingimused, vaid kostjaga eraldi läbi

räägitud tingimused. Ükski võlatunnistuses olev punkt ei ole vastuolus seadusest

tulenevate imperatiivsete sätetega. Hageja ei nõua kostjalt ebamõistlikult kõrge viivise

määraga viivist.

Esialgne nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 01.08.2022

sõlmitud järelmaksulepingust nr 711969247. Kostja sai kauba maksumusega 579 EUR ja

kohustus kauba eest tasuma vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja rikkus

järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, st ei teinud tagasimakseid, siis ütles hageja

kostjaga sõlmitud lepingud üles. Kostja laenu tagastanud ei ole.

Lepingu sõlmimisel ei olnud kostjale eestkostet määratud. Kui kohus leiab, et poolte

vahel sõlmitud leping on tühine, palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt välja mõista

alusetu rikastumise sätete alusel aluseta saadu ning viivis seadusjärgses määras. Kostja

on teovõimetuks tunnistatud ja eestkoste on määratud alles 29.01.2024, laenuleping on

sõlmitud ja laen saadud 01.08.2022.

Hageja nõue: mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 699,64 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 65,99 eurot, viivis alates 25.07.2023 kuni põhivõla

summalt 593,70 eurot täitmiseni 0,065% päevas, menetluskulud, väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt

mõista kostjalt hageja kasuks välja laenusumma alusetu rikastumise sätete alusel ning

viivis seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja seaduslik esindaja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Kostjale on

määratud eestkoste Tartu Maakohtu 29.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15156.

Eestkostemäärusest nähtuvalt sattus kostja 30.01.2023 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

psühhiaatriakliinikusse, kuna eksles tänaval, oli hooldamata, ei orienteerunud ajas ja

kohas. Raviarsti hinnangul olid J.M-il tugevad mäluhäired. Psühhiaatri arvamusest

nähtub, et kostja viibis 12.11.-10.12.2022 ja 31.01.- 03.02.2023 ravil SA TÜK

Psühhiaatriakliinikus dementsuse diagnoosiga. Kostja ei saanud allkirjastada ega sõlmida

31.01.2023 võlatunnistust nr 285016 ega maksekokkulepet. Kostjal puudus lepingu

sõlmimise ajal juurdepääs arvutile, mille vahendusel sõlmida hagiavalduse aluseks olevat

kokkulepet. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on olnud tehingust teadlik, ei

oleks kostja saanud oma tervislikust seisundist tulenevalt tehingust ning selle

tagajärgedest aru.

Eestkostjal on põhjendatud kahtlus, et kostja poeg, kasutades ära kostja tervislikku

seisundit, on võtnud enda valdusesse kostja ID-kaardi ning PIN koodid ning sõlminud

kostja isikuandmeid kasutades kostja nimel erinevaid (krediidi)lepinguid ilma kostja

teadmata. Seega on tegemist pettusega, kus kolmas isik on kasutanud kostja isikuandmeid

õigusvastaselt. Kostja poja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.

01.08.2022 järelmaksuleping on sõlmitud ilmselt internetis ning allkirjastatud digitaalselt,

vahetult ja füüsiliselt ei ole hageja kostjat tuvastanud. Eestkostjale teadaolevalt oli kostja

poeg võtnud isalt tema ID-kaardi ning PIN-koodid ning sõlminud isa nimel erinevaid

laenulepinguid, järelmaksulepinguid jne. Kostja ei olnud teadlik lepingutest,

võlgnevustest ega muust sellisest, sh talle kuulunud korteri võõrandamisest ning raha

pojale kandmisest.

01.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 11969247 nähtuvalt on kostja nimel ostetud

Hobby Hall Group OÜ-lt järelmaksuga elektritõukeratas Cityway G1 10" 500w. Hageja

ei ole tõendanud, et järelmaksuga soetud elektritõukeratas oleks kostjale personaalselt üle

antud või kätte toimetatud, mistõttu ei ole hagejal võimalik antud juhul tugineda alusetu

rikastumise sätetele.

Kostja palub tuvastada 31.01.2023 võlatunnistuse nr 285016 ning võlausaldaja ja

võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tühisus ning jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastas, et kostja on 31.01.2023 digitaalselt allkirjastanud järgmised dokumendid:

võlatunnistus, maksekokkulepe, võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud

maksekokkuleppe tingimused, leping nr 285016. Kõik dokumendid on nii eesti kui vene

keeles.

4. Võlatunnistuse kohaselt tunnistab kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva

seisuga hagejale kokku 729,64 eurot, millest põhisumma 593,70 eurot, viivis 13,55 eurot,

sissenõudekulu 35 eurot, intress 87,39 eurot. Võlatunnistus sisaldab maksegraafikut,

mille kohaselt tuleb võlgnevus tasuda 10.02.2023-10.07.2024. Kostja kinnitab

võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõla summalt arvestatava viivise

suurust, ning nõustub, et käesoleva võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse

vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks

oleva nõudega seotud vastuväiteid. Võlgnik on nõus, et alates käesoleva võlatunnistuse

andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa

tasumise nõude, tuginedes üksnes käesolevale võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea

esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle

tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse. Võlatunnistuse

kohaselt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse § 30 lg 1

tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus.

5. Lähtudes võlatunnistuse dokumendi sisust ja sõnastusest, leiab kohus, et tegemist ei ole

võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, vaid võlgniku tahteavaldusega ennast

õiguslikult siduda võetava kohustusega. Võlatunnistus on selle tekstist tulenevalt

sõlmitud seetõttu, et kostjal oli hageja suhtes sissenõutavaks muutunud kohustus. Võlgnik

on võlgnevust tunnistanud ning loobunud võlgnevusele aluseks olevale nõudele

vastuväidete esitamise õigusest. Kohtu hinnangul on tegemist tehingulise

võlatunnistusega.

6. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega VÕS

§ 30 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, et võlatunnistuse enda tekstis nimetatakse seda

konstitutiivseks. Võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning tegemist on

tüüptingimustega lepinguga VÕS § 35 tähenduses. Puuduvad tõendid, et kostja oleks

lepingu tingimusi hagejaga eraldi läbi rääkinud.

Ka leiab kohus, et kostja oli võlatunnistust allkirjastades olukorras, kus tal oli tähtaegselt

tasumata võlgnevus summas 729,64 eurot. Seega on võlatunnistus sõlmitud olukorras,

kus alternatiiviks võlatunnistuse andmisele oleks olnud eeldatavalt kostjalt

kohtumenetluses võlgnevuse nõudmine täies ulatuses, selle vältimiseks on kostja

allkirjastanud võlatunnistuse ja maksegraafiku, siiski tõenäoliselt ise kokkulepitut

mõistmata. Poolte eesmärgid ühtisid maksegraafiku sõlmimisega seonduvalt, sealjuures

oli kostja eesmärk tasuda võlgnevus vastavalt enda rahalistele võimalustele ning hageja

eesmärk oli kostjalt võlgnevuse kättesaamine. Kohtul pole siiski alust arvata, et kostjaga

sarnane mõistlik isik oleks soovinud tõlgendada võlatunnistust selliselt, et sundolukorras

tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud

vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud

tõendamiskoormise. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata

lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise

kohustuse kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus.

Arvestades VÕS § 29 lepingu tõlgendamise osas sätestatuga, leiab kohus, et hageja ei ole

tõendanud, et poolte tahe oleks olnud luua iseseisev, senisest võlasuhtest sõltumatu

kohustus. Kohus leiab, et vaidlusaluse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat

võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Tegemist

on seega deklaratiivse võlatunnistusega.

7. Kohus tuvastas, et kostjale on Tartu Maakohtu 29.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-

15156 määratud eestkostjaks Z.B.A kuni 29.01.2029 (dtl 97-101). Eestkoste on seatud

kostja kõigi asjade ajamiseks. Kohtumääruse asjaolude kirjeldusest nähtub, et kostja

sattus 30.01.2023 SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse, kuna eksles tänaval, oli hooldamata,

ei orienteerunud ajas ja kohas. Raviarsti hinnangul olid kostjal tugevad mäluhäired.

Määrusele on lisatud psühhiaatri arvamus (dtl 102-106), millest ilmneb, et kostja viibis

ravil SA TÜK Psühhiaatriakliinikus 12.11-10.12.2022 ning 31.01.-03.02.2023

diagnoosiga F02.82 - Dementsus teistest MK haigustest kaasuvate hallutsinatsioonidega;

Lewy kehakestega dementsus.

8. Kostja vastuväidete osas, milles avaldatakse, et kostja ei saanud allkirjastada 31.01.2023

võlatunnistuse dokumente põhjusel, et ta viibis alates 30.01.2023 SA TÜK

Psühhiaatrikliinikus ning alates 31.01.2023 tahtest olenematul ravil, märgib kohus, et

vaidlust pole asjaolus, et võlatunnistus on allkirjastatud kostja digitaalse allkirjaga. Kohus

ei pea põhjendatuks asuda käesolevas vaidluses analüüsima, kas dokumendid allkirjastas

keegi muu isik, sh kostja poeg. Kohtule teadaolevalt on iseenesest võimalik SA TÜK

Psühhiaatrikliinikus arvuteid ja sideseadmeid kasutada, sh akuutpsühhiaatria keskuses,

kus osutatakse tahtest olenematut ravi. Tõendeid, millest selgelt nähtuks, et tehingu

sõlmis muu isik kui kostja, asjas esitatud ei ole. Seda ei tõenda ka asjaolu, et kostja poja

suhtes on alustatud kriminaalmenetlus. Ka ei ole kohtul esitatud tõendite alusel põhjust

tuvastada, et tehing oleks tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul

TsÜS § 90 lg 1 mõttes.

9. 31.03.2023 dokumentide allkirjastamise ajal ei olnud kostjale eestkostet määratud.

Arvestades kostja eestkostemääruses ning psühhiaatri arvamuses tuvastatut leiab kohus,

et kostja oli 31.01.2023 tehingu tegemisel otsusevõimetu. Kostjal oli võlatunnistuse

allkirjastamise ajal diagnoositud dementsus kaasuvate hallutsinatsioonidega, tal olid

tugevad mäluhäired. Kohus leiab, et kostja ei olnud 31.01.2023 võlatunnistuse

allkirjastamise ajal oma terviseseisundist tulenevalt võimeline õigesti hindama seda,

kuidas tehing mõjutab tema huve. 31.01.2023 võlatunnistus kui tehing ei ole kohtu

hinnangul TsÜS § 13 lg 1 tulenevalt kehtiv. Asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja

oleks pärast tahtest olenematu ravi lõppemist tehingu heaks kiitnud, asjast ei nähtu.

10. Tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult

(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus

langeb hiljem ära. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel

võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise

ajal (VÕS § 132 lg 2).

Kohtule esitatud andmetel ei ole kostja saanud võlatunnistuse andmisel hagejalt raha ega

muud vara. Küll võib hageja olla saanud laenu võlatunnistuse alusvõlasuhtest tulenevalt.

11. Hageja on esitanud kohtule hageja ja kostja vahel 01.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingu

nr 711969247 (dtl 155-161), mille kohaselt on kostja ostnud järelmaksuga Hobby Hall

GROUP OÜ-lt elektritõukeratta Cityway G1, hinnaga 579 eurot. Lepingust tulenevalt on

hageja andnud kostjale kauba ostmiseks laenu 579 eurot, lepingu periood 60 kuud,

intressimäär 25,00% aastas, intressimäär laenujäägilt 38,10% aastas, krediidi kogusumma

1308,73 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr aastas 45,49%. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

12. Kohus märgib, et kostjale ei olnud 01.08.2022 järelmaksulepingu allkirjastamisel

eestkostjat määratud. Kohus märgib ka, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest kohus

saaks järeldada 01.08.2022 järelmaksulepingu sõlmimise ja täitmise asjaolusid. Sh ei ole

hageja tõendanud, et kostjale oleks lepingus nimetatud kaup üle antud. Ka ei ole hageja

tõendanud, et kostja on 09.12.2022 hoiatuskirja (dtl 162) ja 24.12.2022 lepingu

erakorralise ülesütlemise teatise (dtl 163) kätte saanud.

13. Kohus jätab hagi eelnevalt toodud põhjendustel täies ulatuses rahuldamata.

Hageja asendamine Rediem Capital AB-ga või Rediem Capital AB kaasamine

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel

14. 20.09.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

loovutas 13.09 kohtumenetluses olevad nõuded Rediem Capital AB-le. Hageja taotleb

hageja asendamist või alternatiivselt kaasamist. Kostja vaidleb hageja asendamisele

vastu, kuid peab võimalikuks Rediem Capital AB kaasamist hageja poolel iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna eeldusel, et nõude loovutamise leping on sõlmitud.

15. Tulenevalt TsMS § 210 lg 2 vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse

üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta

iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 sätestab, et õigusjärglane võib käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda

menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib

õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja

poolel. Tulenevalt TsMS § 460 lg 1 esimesest lausest kehtib jõustunud kohtuotsus ka

isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.

16. Kostja ei ole hageja asendamisega nõustunud. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud,

et oleks loovutanud käesolevas vaidluses lahendatava nõude Rediem Capital AB-le, s.o

eriõigusjärglus ei ole tõendatud. Seega ei ole võimalik ei hageja asendamine ega

kolmanda isikuna kaasamine. Kohus selgitab, et ka juhul, kui nõude loovutamine on

toimunud, ei mõjuta see asja menetlust. Käesolev otsus kehtib ka Rediem Capital AB

suhtes.

Menetluskulud

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

18. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja

ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega kostjal eelduslikult väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad. Kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin