2-22-5900/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5900

Tsiviilasi

E.V. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: E.V. (ik XXX; Rahvastikuregistrijärgne

elukoht: XXX-i , xxxxxxxxxxxxxx; e-post: XXX)

Usaldusisik: Annika Rau (ik 48405176538; e-post:

XXX)

Võlausaldajad:

1. E.M.M. (end. Oxx) (ikxxxxxxxxxxx; e-post

XXX)

2. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)

3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda E.V.-d (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada E.V. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Annika Rau usaldusisiku kohustustest E.V. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Välja mõista E.V.-lt Eesti Vabariigi kasuks 120 eurot usaldusisiku tasu.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade E.V. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 02.06.2022 määrusega kuulutati välja E.V. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 27.03.2023 kohtumäärusega (jõust.

14.04.2023) lõpetati E.V. pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. E.V. kohustustest vabastamise menetluses määrati

usaldusisikuks Annika Rau. Kohtumääruse kohaselt vangistuses viibides kehtis E.V.-le

kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning usaldusisikul

tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist

aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli

sooritada iga aasta 15.märtsil. Pärast vangistusest vabanemist tuli usaldusisikul kaks korda

aastas (25.märtsil ja 25.septembril) esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama teavet

võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks

kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning

võlgniku arvelduskontode väljavõtet.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 25.03.2024. Usaldusisik taotles tähtaja pikendamist

kuna ta ei olnud saanud veel Tartu Vanglalt väljavõtteid. Usaldusisik esitas aruande

02.05.2024. Aruande kohaselt oli võlgnik vanglast vabanenud 30.04.2024. Võlgniku

vahekontole, millelt tehakse võlausaldajatele väljamaksed, oli laekunud kokku 843,62

eurot. Väljamaksed tehti 10.04.2024 ja 30.04.2024.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 25.09.2024. Usaldusisik aruannet tähtajaks ei esitanud.

Kohus saatis usaldusisikule 09.10.2024 meeldetuletuse e-toimiku vahendusel. Usaldusisik

saatis kohtule samal õhtul teavituse, et viivitus on tekkinud kuna usaldusisik viibis

puhkusel ning võlgnik ei ole usaldusisiku kirjadele vastanud ega andmeid edastanud.

Usaldusisik palub kohtu abi võlgnikuga kontakti saamiseks.

4. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 14.10.2024. Kohtuistungisekretär

kooskõlastas istungi aja võlgnikuga telefoni teel 09.10.2024. Võlgnik istungile ei ilmunud

ning teavitas e-kirja teel, et tervislik seisund ei võimaldanud osaleda. Kohus palus

võlgnikul esitada arsti tõend hiljemalt 21.10.2024, kuid võlgnik seda teinud ei ole. Istungil

osales videokonverentsi teel võlgniku usaldusisik Annika Rau, kelle sõnul ei ole võlgnik

tema kahele kirjale reageerinud ning ta tegi ettepaneku menetlus ära lõpetada. Peamine

võlg on elatise osas, millest vabaneda ei saa. Tundub, et isik ei ole motiveeritud

menetluses osalema.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui

enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja

võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest

arvates.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev

asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

5. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu-

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 27.03.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi

usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse,

sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli

esitada 25.03.2023.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – tähtaegadega 25.03.2023 ja

25.09.2024. Usaldusisik on esitanud ühe aruande. Pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik

usaldusisikule ega kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud. Samuti ei ole ta vastanud

usaldusisiku kirjadele.

Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust

anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse

ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

6. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu ja laekumised eraisikutelt, mis ei ole ületanud

mittearestitava sissetuleku määra. Võlgniku vahekontole oli laekunud raha kokku 843,62 eurot,

mis maksti võlausaldajatele välja 10.04.2024 ja 30.04.2024. Kuna pärast vanglast vabanemist ei

ole võlgnik usaldusisikule ega kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud, siis ei ole olnud

võimalik hinnata ka kohustuste täitmist.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik ei ole peale vanglast vabanemist esitanud usaldusisikule andmeid oma tegevuse kohta.

Usaldusisikul ega kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle

kuna selle kohta puudub info. Kohus leppis võlgnikuga kokku ärakuulamise aja, kuid võlgnik

istungile ei ilmunud ega esitanud kohtule ka tõendeid mitteilmumise põhjuste kohta.

Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub

aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

8. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette

nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks,

sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.V. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS

§ 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud

vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku

kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda E.V.-d pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka E.V. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab E.V. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või

kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

14. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise

korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

15. 20.05.2024 määrusega määras kohus kindlaks E.V. usaldusisiku Annika Rau tasu suuruse

summas 120 eurot ning andis E.V.-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest. E.V. on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud

temale määratud kohustusi, jättes usaldusisikule ja kohtule esitamata aruanded enda

tegevuste, sissetulekute ja vara kohta. Kuna kohus on otsustanud keelduda E.V.-d

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, siis tuleb E.V.-lt TsMS §

189 lg 1 p 4 ja 190 lg 4 alusel välja mõista usaldusisiku tasu summas 120 eurot riigi

tuludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik