2-24-11846/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11846

Tsiviilasi

M.N-i hagi X. Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.N-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.N (isikukood XXX)

Kostja X. Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.09.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

2. Jätta M.N-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud M.N-i kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

1

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. M.N (hageja) esitas 02.08.2024 Harju Maakohtule hagi X. Y (kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista materiaalse kahju 120 000 eurot ja

moraalse kahju kohtu ära nägemise järgi.

Hagi asjaolude kohaselt saabusid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) endine ametnik X. Y,

PTA Pärnu osakonna loomade heaolu spetsialist KL ning politseinikud XXX talusse loomi

kontrollima. Kostja kontrollis koerad üle ning teatas, et koerad on hoolitsetud ja ilusad, nad

võtavad koerad täna kaasa ja mõtlevad neile hiljem haigused välja. Samuti teatas ta, et koerte

turustamisega neil probleeme ei teki. Seejärel hakati koeri ära viima. Pärast koerte äraviimist

edastas kostja hagejale menetlusdokumendi, millest hageja aru ei saanud. Hageja tegi kaebuse

PTA peadirektorile.

23.08.2024 tuli kostja hageja talusse tagasi, et ära viia ka kaks eelmisel korral maha jäänud

koera. 17.08.2024 koostas PTA ametnik KL protokolli ning 18.08.2024 ettekirjutuse. Kohus

tuvastas, et PTA tegevus sisaldas mitmeid menetlus- ja vorminõuete rikkumisi.

Kostja teatas, et loomaarst kontrollis kõik loomad üle, nad on raskesti haiged ning tuleb

magama panna. Samas olid 26.08.2024 Pärnu varjupaiga kodulehel 19 koera müügis. Hageja

arvates on kostja andnud loomaarstidele korralduse loomade tervisliku olukorra osas andmeid

võltsida. Kostja on meedias oma tegevust õigustanud. Kostja on põhjustanud oma tegevusega

(hageja paljaksvarastamisega koos oma äripartneritest MTÜ-dega) hagejale kahju.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, sest leidis, et

kohus ei ole pädev asja lahendama.

Käesoleval juhul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid avalik-õiguslikust

suhtest tuleneva vaidlusega, mis tuleb lahendada halduskohtus. Hagiavaldusest nähtuvalt

teostas kostja kontrolli ametnikuna, mitte eraisikuna ning kohtule arusaadavalt toimus tegevus

varem (ajal, kui kostja töötas PTA ametnikuna), mitte aastal 2024. Hageja viitab 02.08.2024

allkirjastatud hagiavalduses kuupäevadele, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel saabunud.

2

Halduskohtu pädevus lahendada avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete

täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei sõltu sellest, kas isik esitab nõude vahetult

avaliku võimu kandja või ametniku vastu. Mõlemal juhul on tegemist nõudega, mis tekib

riigivastutuse seaduse alusel, ning see tuleb lahendada riigivastutuse seaduses ja

halduskohtumenetluse seadustikus (RVastS) sätestatud korras (vt RKTKm 3-2-1-40-16, p 19).

Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega

ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt mh au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Avaliku võimu

kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid

täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid

täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud

füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 2).

Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju

eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes

andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks,

kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 3). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja

avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama

halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1).

Hageja ning kostja vahel ei tekkinud eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu pole maakohus pädev

kohus. Hagejal tuleb nõudega pöörduda halduskohtusse.

Määruskaebus

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hageja ei pea pöörduma halduskohtusse. Kui hageja halduskohtus käis, küsis temalt kohtunik,

kas ta plaanib pöörduda maakohtusse kahju hüvitamise nõudega. Sama küsis hagejalt ka tema

advokaat. Kuna hageja on vanglas, ei saa ta endale advokaaditeenuseid lubada.

Kuna kostja on endine PTA ametnik, kes vallandati 2022. aastal, vastutab ta eraisikuna

omavoli ja võltsimise eest.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus vabastas hageja menetlusabi korras riigilõivu 70 euro tasumisest määruskaebuse

esitamisel. Seejärel jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse

põhjendusi tuleb osaliselt täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

3

6. Ringkonnakohus mõistab hagi viisil, et kostja kui PTA ametnik viis loomakaitseseaduse

(LoKS) alusel läbi riiklikku järelevalvet loomakaitseseaduses kehtestatud nõuete täitmise üle

(LoKS § 60 lg 1), täpsemalt veterinaarjärelevalvet veterinaarseaduse tähenduses. Seejuures

kohaldas PTA järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-dest 49–53 nimetatud meetmeid

(veterinaarseaduse § 75 lg 1).

Hageja etteheited seonduvad talle kostja poolt valesüüdistuse esitamisega, samas aga ka

järelevalve läbiviimisel dokumentide mittenõuetekohase täitmisega. Nii heidab hageja

kostjale ette, et kostja ei märkinud dokumentidesse kõiki loomi, andis oma alluvatele käsu

võltsida dokumente, võttis hagejalt lubamatult koerad ära, lubas teistele isikutele loomade

äraviimise eest lubamatut tasu, solvas hagejat toimingute käigus. Lisaks heidab hageja

kostjale ette seda, et kostja õigustas meedias oma tegevust. Seega pani kostja osad toimingud

toime ametnikuna. Meedias oma tegevuse õigustamine ei kuulu kostja ametitoimingute hulka,

sest vastava tegevuse kajastamine meedias ei ole seaduse kohaselt loomakaitseseaduse ega ka

veterinaarseaduse kohaselt järelevalve osa.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kõik kostjale hagis ette heidetavad toimingud pandud toime tema

poolt ametiülesannete täitmisel nagu maakohus leidis. Ringkonnakohus täiendab selles osas

maakohtu põhjendusi.

Samas ei väida hageja, et kostja oleks temale meediakajastustega tekitanud varalist või

mittevaralist kahju. Kahju on tekkinud hageja sõnul tema „paljaksvarastamisega“ kostja ja

tema äripartneritest mittetulundusühingute poolt. „Paljaksvarastamise“ all peab hageja silmas

loomade tema kodunt äraviimist ja hilisemat võõrandamist. Kostja tegevus sai selles osas

toimuda riikliku järelevalve käigus.

Kuna hagejale kahju tekitanud toimingud tegi kostja ametnikuna avalik-õiguslike ülesannete

täitmisel, saab hageja esitada oma nõude RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 alusel

ning see kuulub lahendamisele halduskohtumenetluses. Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti,

et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel keelduda, kuna maakohus ei

ole pädev asja lahendama.

7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Asja materjalide kohaselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

8. Maakohus andis 14.10.2024 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 70 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 näeb ette,

et käesoleva paragrahvi lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel,

muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema

tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Maakohtu menetlusabi määruse kohaselt on hageja pensionär ning viibib vanglas. Samuti on

ta liikumispuudega ning ei saa tööl käia. Hagejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu

tasumiseks. Arvestades hageja majanduslikku seisundit, peab ringkonnakohus põhjendatuks

vabastada hageja riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

4

9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

5