2-24-111897/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-111897

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

324,09 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479 asukoht Toompuiestee 35, Tallinn;

Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko, e-

post: jurist@julianus.ee;

Kostja: M. S., isikukood xxxx, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

181,92 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ja poolte menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

5. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

C AS (esialgne võlausaldaja) ja M. S. (kostja) sõlmisid 5.03.2023 laenulepingu nr. xxxx,

millest alusel sai kostja laenu summas 300.00 eurot, mis sisaldab lepingutasu summas

11.00 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45.46%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 300.00 eurot, igakuine osamakse 29.52

eurot, intressimäär 20.9% aastas, viivise määr 20.9% aastas ja 0.0581% päevas, tasumise

periood 10.04.2023 – 10.03.2024, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu

11.00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1.50. Kostja ei täitnud maksegraafikust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis 31.10.2023 esialgne võlausaldaja

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse taasesitatavas vormis, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.11.2023. 29.11.2023 a. saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta taasesitatavas vormis,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu

ülesütlemise seisuga so 29.11.2023 oli kostjal tagastamata maksed. 30.11.2023 loovutas

C AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 207,52 eurot, intress 13,02 eurot, haldustasu 6,00 eurot,

sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,18 eurot; viivised

alates 21.06.2024 kuni põhinõude summas 207,52 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 20,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv

summas 100,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(millega hageja ei nõustu), siis tuleb kõik tasumised 118,08 eurot, arvestada põhiosa

katteks ning kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 181,92 eurot (300.00-

118.08=181.92).

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 13.09.24.a ja

menetluskulude nimekiri 15.09.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult

põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi

tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi

rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23).

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul on võimalik hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud

osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Viidatud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on

krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus

kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri

2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1

järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24.

novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Tulenevalt VÕS § 403.4 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja viidanud üksnes

õigusaktides sätestatule, laenutaotlusele ning maksehäireregistri väljavõttele. Hageja on

tõendida esitanud maksehäire väljavõtte (hagi lisa 7). Täiendavas selgituses (dtl 90-91)

esitas hageja maksehäireregistri väljavõtte, milles on krediidianalüüs sooritatud vahetult

enne laenu väljasatmist kostjale. Seega on hageja esitanud vaid väljavõtte taust.ee,

krediidiinfo võlgnevuste info ja konstateeringu, et laenuandja on hinnanud kostja

krediidivõimeliseks.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5) (vt

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ja maksehäire registri

kontrollimist.

Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja

sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud või teinud ettepaneku esitatud andmeid

täpsustada.

Kohus kontrollis ka krediidikulukuse määra ja leidis, et 5.03.2023 sõlmitud laenulepingu

nr. xxxx lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,46%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

15,31%. Seega vastas 05.03.23.a sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on 30.07.24 nõude ümberarvestamisel märkinud, et juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse jäägi 181,92 eurot.

Kohus on eeltooduga tuvastanud, et laenuandja on laenu väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kuna kostja sai laenu kokku summas 300

eurot ning tegi tagasimakseid summas 118,08 eurot ja kõik tasumised 118,08 eurot tuleb

arvestada põhiosa katteks, siis kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa

181,92 eurot (300-118.08).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt M. S. tuleb välja mõista

hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 181,92 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 324,09 eurot. Hagi rahuldatud tsiviilasja hind (kui nõue

oleks sellisena esitatud) oleks 181,92 eurot ehk hagi rahuldati ca 50% ulatuses. Kuna

kohus rahuldas hagi pea pooles ulatuses, siis TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad

menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks

määramata.

ulatuses kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik