3-20-2243/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-20-2243

Haldusasi

X.X.-i kaebus Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a

otsuse nr 266 tühistamiseks ning selle otsuse alusel

tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X.X.

Vastustaja – Alutaguse Vallavalitsus

Kolmas isik – MTÜ Tuljaku Veeühing, esindaja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 24.10.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsusega nr 266 taotleti keskkonnaministrilt luba

Alutaguse vallale kuuluva Katase külas asuva Tuljaku katastriüksuse xxx (pindala 1786 m2,

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%) võõrandamiseks ning otsustati, et loa saamisel

võõrandatakse kõnealune katastriüksus otsustuskorras mittetulundusühingule (MTÜ) Tuljaku

Veeühing. Maareformi seaduse § 25 lg 3 kohaselt tuli munitsipaalomandisse antud maa

võõrandamiseks saada valdkonna eest vastutavalt ministrilt luba.

1.1. Tuljaku kinnistu piirinaabrid moodustasid MTÜ Tuljaku Veeühing (registrikood

80582016), kes esitas Alutaguse Vallavalitsusele avalduse valla omandis oleva Tuljaku

kinnistu ostmiseks. Kinnistu ostmise eesmärgiks oli ühise puurkaevu rajamine lähipiirkonna

kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti paigaldamine. Alutaguse

Vallavolikogu 25.04.2019. a määruse nr 95 „Alutaguse vallavara valitsemise kord“ ( edaspidi

Kord) § 17 lg 4 p 1 kohaselt võib vallavara võõrandada, kui vallavara ei ole enam avalikuks

otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik, ja § 33 p 8 kohaselt võib vallavara

võõrandamine toimuda otsustuskorras, kui vallavara võõrandamine on vajalik lähtudes

avalikest huvidest. Alutaguse Vallavalitsus oli seisukohal, et kinnistu ei ole vallale vajalik

avalikul otstarbel ega ka valitsemiseks ja on otstarbekas majanduskulude kokkuhoidmiseks ja

tulu saamise eesmärgil võõrandada. Tuljaku katastriüksusel asub pinnastee, mille kaudu

saavad juurdepääsu avalikult kasutatavale Kauksi-Vasknarva teele Xxx, xxx, xxx ja xxx

kinnistute omanikud. Tee ei ole kantud riiklikusse teeregistrisse avalikult kasutatava teena.

Koos kinnistu võõrandamisega tuleb seada teeservituut, millega tagatakse juurdepääs

kinnistutele Xxx (kinnistu registriosa nr xxx), xxx (kinnistu registriosa nr xxx), xxx (kinnistu

registriosa nr xxx) ja xxx (kinnistu registriosa nr xxx).

1.2. Keskkonnaminister andis 25.09.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/375 Alutaguse vallale loa

Tuljaku kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing.

1.3. XXX ja MTÜ Tuljaku Veeühing sõlmisid 29.10.2020 Tuljaku kinnistu müügilepingu ja

asjaõiguslepingu. Lepingu p 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing teha ühe aasta jooksul

lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud ning seada kinnistu nr

157508, kinnistu nr 3511008, kinnistu nr 2122808 ja kinnistu nr 197508 igakordsete omanike

kasuks tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) tagamaks nimetatud kinnistute

omanikele juurdepääsu kinnistutele ja väljapääsu kinnistutelt läbi Tuljaku kinnistu. Lepingu

p 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest teeservituut seada

nimetatud kinnistute omanike kasuks kolme kuu jooksul alates omanikelt vastava nõude

saamisest.

2. Tuljaku kinnistuga piirneva xxxx kinnistu omanik X.X. esitas 16.11.2020 Tartu

Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsuse nr 266 tühistamiseks

ning selle otsuse alusel tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks.

Kaebaja ei teadnud midagi Tuljaku Veeühingu moodustamisest ega sellest, et nimetatud

MTÜ-le müüdi kinnistu, mida tema kasutas ehitusmaterjalide hoiustamiseks ja seda valla loal.

Kaebaja oleks ka soovinud osaleda Tuljaku kinnistu müügiprotsessis. Mööda Tuljaku

kinnistut kulgeb ainuke mitteametlik juurdepääsutee kaebaja kinnistuni, mille kasutamise osas

on kaebaja vallalt nõudnud servituudi seadmist. Servituuti ei ole seatud ning Tuljaku

Veeühing keelab ilma nende nõusolekuta tee kasutamist. Kaebaja ei saa oma kinnistule maja

ehitada, kui Tuljaku kinnistu omanikud ei luba rasketehnika liikumist kinnistul.

3. Vastustaja XXX vaidles esitatud kaebusele vastu. Kord ei näe ette võimalust naaberkinnistu

omanikele otsustuskorras vallavara võõrandamist. Vastustaja seadis Tuljaku kinnistu

võõrandamisel lisatingimuseks servituudi seadmise Xxx, 105, 107 ja 109 kinnistu omanike

kasuks, et tagada kinnistutele juurdepääs. Vaidlustatud otsus, millega seati kolmandale isikule

servituudi seadmise kohustus, ei piira kaebaja õigusi. Samuti ei pandud haldusaktiga

kaebajale kohustusi. Pigem on teeservituudi seadmise tingimus kaebajale kasuks, kuna läbi

teeservituudi seadmise säilib kaebajal võimalus kasutada Tuljaku kinnistut läbivat teed enda

kinnistule pääsemiseks. Sellest tulenevalt ei tehtud naaberkinnistute omanikele volikogu

otsust kättetoimetamisega teatavaks. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et vaidlustatud otsus on

õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

4. Kolmas isik MTÜ Tuljaku Veeühing vaidles kaebusele vastu. Vaidlustatud otsusega ei

rikuta kaebaja õigusi. Puudub vajadus haldusakti alusel tehtud tehingu tühisuse tuvastamiseks.

Kaebajat ei olekski tulnud tema subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu haldusmenetlusse

kaasata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kinnistu võõrandamist iseendale. Sellist

õigust ei tulene naaberkinnistu omanikule ühestki õigusaktist. Kaebaja õigusi ei saa riivata ka

see, et tal oli valla suuline nõusolek Tuljaku kinnistul ehitusmaterjalide ajutiseks

ladustamiseks. Selline suuline lubadus ei muuda vallale kuuluva vara võõrandamist otsustavat

haldusakti ebaseaduslikuks. Kaebajal on kinnistu uue omanikuga võimalik kokku leppida, kas

ja millistel tingimustel on kaebajal võimalik ajutiselt ehitusmaterjale ladustada võõral

kinnisasjal. Ka juurdepääsutee olemasolu või selle puudumine üle Tuljaku kinnistu ei olnud

õiguslikuks takistuseks Tuljaku kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks. Juurdepääsu kaebaja

kinnistule ei ole reaalselt takistatud. Vastava küsimuse saab lahendada eraldi tsiviilõiguslike

mehhanismide kaudu. Kinnistu omandamisega tulenes kolmandale isikule kohustus seada ühe

aasta jooksul lepingu sõlmimisest tasuta ja tähtajatu teeservituut naaberkinnistute kasuks.

Kolmas isik edastas kaebajale ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks, kuid kaebaja

keeldus selle sõlmimisest ning viitas vajadusele oodata ära käesoleva kohtuvaidluse tulemus.

Seda põhjendust ei saa asjakohaseks pidada, sest käesoleva kohtuasja raames ei arutata ega

otsustata kinnistu juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Sellele vaatamata ei ole kolmas isik

ega keegi teine takistanud kaebaja juurdepääsu oma kinnistule. Ka ei ole kolmas isik otseselt

keelanud teed läbida rasketehnikaga, vaid on seadnud tingimuseks selle, et seda tehtaks

sobival ajal, nt külmade ilmadega. Kinnistu osteti eesmärgiga rajada sinna

puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti

paigaldamiseks. Seega teenib kinnistu ostmine kolmanda isiku poolt ka kaebaja huve. Kolmas

isik on kaebajat teavitanud võimalusest liituda puurkaevu rajamise ja kasutamisega. Kaebaja

on avaldanud soovi liituda puurkaevu kasutamisega.

5. Tartu Halduskohus jättis 29.09.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 3135 eurot. Muus osas jäid

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus põhjendas oma otsust

järgmiselt.

5.1. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks seda, et vastustaja ei võtnud temaga kui Tuljaku

kinnistu ühe piirinaabriga otsuse arutamiseks ühendust ega kontrollinud, kas kaebaja on ka

MTÜ Tuljaku Veeühingu liige, et kaebaja oleks saanud teistega koos Tuljaku kinnistu

otsmises osaleda. Samuti peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks seda, et vald ei teavitanud teda

Tuljaku kinnistu müümise plaanist, et kaebaja oleks saanud aegsasti sellelt kinnistult valla loal

ajutiselt ladustatud ehitusmaterjalid ära viia. Valla selline tegevusetus põhjustas kaebaja sõnul

olukorra, kus ta ei saanud Tuljaku kinnistut ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutada ning

MTÜ Tuljaku Veeühing nõudis materjalide äraviimiseks antud lühikese tähtaja ületamise

korral ladustamise eest renti. Lisaks viitas kaebaja probleemidele Tuljaku kinnistul asuva tee

kasutamisega, mis on ainus juurdepääsutee tema kinnistule.

5.2. MTÜ Tuljaku Veeühing esitas 09.06.2020 vastustajale taotluse Tuljaku kinnistu

omandamiseks. Taotluses kirjeldati veevarustuse probleeme Xxx, 105 ja 109 kinnistutel.

Ühtlasi märgiti, et MTÜ liikmeks võetakse vastu iga huvitatud potentsiaalne veetarbija, kelle

tarbimiskoht asub vahetult Tuljaku kinnistu naabruses. Taotluses on osundatud, et näiteks

puudub veeallikas ja kanalisatsioon ka xxx kinnistul, mis on kaebaja omandis. Viidatud

taotluse põhjal pidi vastustajal tekkima vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole MTÜ liige. Samas

ei tähenda see seda, et vastustaja oleks pidanud täiendavalt kontrollima liikmete nimekirja ja

kaebaja puudumisel nimekirjast kaebaja eraldi menetlusse kaasama. MTÜ Tuljaku Veeühing

09.06.2020. a taotluses on kirjas, et MTÜ moodustati ühiste eesmärkide realiseerimiseks ja

Tuljaku kinnistu naabrid saavad selle MTÜ liikmeks astuda. Ehkki kaebaja ei kuulunud

09.06.2020. a taotluse esitamise hetkel ega ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete

hulka, ei ole kaebaja jaoks välistatud saada hiljem MTÜ liikmeks. MTÜ põhikirja p 2.1

kohaselt võib peale asutajaliikmete olla ühingu liikmeks vabatahtlikkuse alusel iga kinnistu

omanik, kes soovib oma majapidamise ühendamist vee- ja/või kanalisatsioonitrassiga, kui see

on tehniliselt võimalik, ja kes kohustub lisaks sisseastumistasule tasuma vastava trassi

ehitamise kulud. Põhikirja p 2.2 järgi otsustab juhatus ühe kuu jooksul liikmeks astumise

avalduse esitamise hetkest ühingu liikmeks vastuvõtmise. Seega on kaebajal võimalik esitada

MTÜ-le Tuljaku Veeühing avaldus liikmeks saamise sooviga. Kaebaja selgitas kaebuses, et

on vastustajaga varem arutanud Tuljaku kinnistule ühise puurkaevu ja kogumismahuti

rajamise küsimust ning tema arvates oli see väga hea idee. Järelikult oli varasemate vestluste

põhjal vastustajale teada, et sel eesmärgil Tuljaku kinnistu võõrandamine MTÜ-le, millega

saab ka kaebaja liituda, teenib teiste hulgas kaebaja huve. Kaebaja õigusi ei riku see, et ta ei

kuulunud juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka ega saanud seeläbi

tehingus osaleda. Kaebaja õiguste kaitse seisukohalt on oluline, et kaebajal oleks tegelik

võimalus ühingu liikmeks astuda ning seeläbi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutada.

Kaebaja väitis, et ta esitas pärast kinnistu müümist MTÜ-le avalduse liikmeks saamiseks, kuid

sai eitava vastuse. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendit, mis kinnitaks, et teda ei ole MTÜ

liikmeks võetud. Kaebaja esitas 16.11. ja 17.11.2020 MTÜ-le edastatud kirjad, kuid kaebaja

kirjavahetusest MTÜ-ga nähtub, et talle ei ole vastatud. Kaebajal on võimalik MTÜ-ga

liituda, kui ta täidab selleks kõik vajalikud tingimused. Kolmas isik esitas kohtule tõendid,

mis kinnitavad, et kaebaja huvidega on Tuljaku kinnistu arendamisel arvestatud hoolimata

sellest, et kaebaja MTÜ liige veel ei ole. Kaebaja kinnistu piirile on toodud sõltumatu veetrass

ning puurkaevu rajamisel on arvestatud kaebaja teatatud veetarbimise mahtudega.

Kokkuvõttes leidis halduskohus, et asjaolu, et vastustaja ei kontrollinud, kas kaebaja on MTÜ

Tuljaku Veeühingu liige ega kaasanud liikmeks mitteolevat kaebajat eraldi menetlusse, ei tingi

vaidlustatud otsuse õigusvastasust ega tühistamist. Vastustajale oli teada, et kaebaja huvid

kattuvad MTÜ huviga. Kaebaja ei ole väitnud, et tema eraldi menetlusse kaasamisel oleks

vallal tulnud teha teistsuguse sisuga otsus.

5.3. Seoses ehitusmaterjalide ladustamisega leiab kaebaja, et teda tulnuks teavitada, et ta

jõuaks piisavalt varakult ehitusmaterjalid ära viia. Kaebaja taoline põhjendus viitab sellele, et

vastustaja rikkus hea halduse põhimõtet, jättes kaebaja kui puudutatud isiku juba

haldusmenetluse käigus teavitamata kavatsusest anda vaidlustatud otsus müüa Tuljaku

kinnistu MTÜ-le Tuljaku Veeühing ja võttes sellega kaebajalt võimaluse viia ehitusmaterjalid

varakult ära. Asja materjalide kohaselt sai kaebaja 29.07.2019 vastustajalt suulise nõusoleku

ehitusmaterjalide hoidmiseks Tuljaku kinnistul seni, kuni need ei takista valla tegevust. Seega

oli vald kõnealuse haldusmenetluse läbiviimisel teadlik, et kaebaja hoiab Tuljaku kinnistul

ehitusmaterjale. Kuna vastustajal pidi MTÜ-lt Tuljaku Veeühing kinnistu ostmise taotluse

saamisel tekkima vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole veel MTÜ liige ega pruugi seetõttu

vastavast taotlusest teadlik olla, nõustus halduskohus kaebajaga, et hea halduse põhimõtte

kohaselt oleks vastustaja pidanud MTÜ-lt taotluse saamisel võimalikult varases

menetlusetapis teavitama ka kaebajat, et kaebaja saanuks arvestada vajadusega teha

ettevalmistusi ehitusmaterjalide äraviimiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 järgi ei

saa aga haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Ehkki vastustaja rikkus kaebaja teavitamata jätmisega hea

halduse põhimõtet, ei ole siiski tegu sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse

tühistamise, sest kaebaja ei ole ära näidanud, et teavitamata jätmine oleks mõjutanud lõplikku

tulemust, st vaidlustatud otsuse sisu. Kui kaebaja leiab, et tema piisavalt varakult teavitamata

jätmine tekitas talle varalist kahju, saab ta vastustaja vastu esitada kahjunõude. Samuti ei saa

kohus siinses asjas vastata kaebaja küsimusele, kas kolmandal isikul oli õigus tema käest

ehitusmaterjalide ladustamise eest renti nõuda. Rendiküsimus on eraõiguslik, kuid

halduskohus ei lahenda eraõiguslikke vaidlusi.

5.4. Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud ka kaebaja huviga kasutada Tuljaku kinnistul

asuvat teed oma kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Vastustaja märkis vaidlustatud otsuses, et

kaebaja kinnistu kasuks tuleb seada Tuljaku kinnistule teeservituut. Vastustaja ja MTÜ

Tuljaku Veeühing vahel 29.10.2020 sõlmitud Tuljaku kinnistu müügilepingu ja

asjaõiguslepingu p 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing teha ühe aasta jooksul lepingu

sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud ning seada muu hulgas xxx

kinnistu igakordsete omanike kasuks tasuta ja tähtajatu teeservituut. Lepingu p 6.2 kohaselt

tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest teeservituut seada kolme kuu jooksul

alates kinnistu omanikult vastava nõude saamisest. Asja materjalidest on näha, et MTÜ

Tuljaku Veeühing edastas 14.10.2021 kaebajale kirjaliku ettepaneku teeservituudi lepingu

sõlmimiseks notari juures 22.10.2021 või 29.10.2021 ja saatis lepingu projekti, mille koostas

notar kolmanda isiku palvel. Kaebaja aga keeldus pakutud aegadel teeservituudi lepingu

sõlmimisest, viidates soovile oodata ära praeguse kohtuvaidluse tulemus. Seega on kaebaja ise

keeldunud teeservituudi lepingu sõlmimisest. Sellest hoolimata on kaebajal võimalik igal ajal

MTÜ-le Tuljaku Veeühing vastav sooviavaldus esitada ning sellisel juhul tuleb MTÜ-l

kaebajaga teeservituudi leping sõlmida kolme kuu jooksul. Kolmas isik selgitas

kohtumenetluses, et teeservituudi lepingu sõlmimata jätmisest hoolimata on kaebajale tagatud

võimalus kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed. Samuti selgitas kolmas isik, et kaebajal ei

ole keelatud kasutada teel vajaduse korral ka rasketehnikat, kuid seda tuleb pinnastee

säästmise huvides kasutada sobival ajal (nt külma ilmaga). Kohtu hinnangul on kolmanda

isiku selline nõue mõistetav. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vastustaja 25.06.2020. a

otsuse tühistamiseks puudub alus. Seetõttu ei ole alust pidada ka selle otsuse alusel tehtud

tehinguid tühiseks.

5.5. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, peab ta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

108 lg-te 1 ja 8 alusel hüvitama kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik palus välja

mõista õigusabikulud summas 7497 eurot (sisaldab käibemaksu). HKMS § 109 lg 6 järgi

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus leidis, et

kolmanda isiku menetluskulude summa on ülepaisutatud. Halduskohus pidas mõistlikuks

kolmandale isikule kaebajalt välja mõista menetluskulud 3135 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

29.09.2023. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et

vald toimis õigusvastaselt, kui müüs Tuljaku kinnistu kolmandale isikule ning ei teavitanud

sellest kaebajat. Pärast kinnistu müüki esitas kaebaja MTÜ-le Tuljaku Veeühing avalduse

liikmeks saamiseks, kuid sai selle peale eitava vastuse. Kõik, mis on Tuljaku kinnistul

toimunud, on tehtud kaebajat kui naabrit kaasamata. Kaebaja palub arvestada ka seda, et

esitas esimesena vallale avalduse sooviga omandada Tuljaku kinnistu, kuid selle peale vastati

eitavalt. Kui kaebaja oleks müügiprotsessi kaasatud, siis oleks ka temal olnud võimalus seda

maaüksust osta. 25.03.2023. a määruses halduskohus ei nõustunud vastustaja ja kolmanda

isikuga ning leidis, et rikkumised esinevad, kuid vaidlusalune otsus on teistsugune.

Kaebaja leiab, et tema ei pea kandma kolmanda isiku õigusabikulusid. Suurem osa kolmanda

isiku esitatud seisukohti olid seotud väidetavalt mittetähtaegselt esitatud kaebusega, kuid

selles osas tegi kohus määruse, et kaebus on tähtaegne.

7. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebustele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel lähtus vastustaja Korra § 33 p-st 8, mille järgi

võõrandatakse vallavara otsustuskorras siis, kui see on vajalik avalikes huvides. Praegusel

juhul on avaliku huvi olemasolu tõendatud, kuna MTÜ Tuljaku Veeühing kavatses osta

maaüksuse selleks, et rajada sinna ühine puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega

varustamiseks ja ühise reovee kogumismahutite paigaldamiseks. Samuti pidas

keskkonnaminister Alutaguse Vallavalitsuse taotlust Tuljaku kinnistu otsustuskorras

võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing kaalutletud ja põhjendatud otsuseks ning andis loa

kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le. Kord ei näinud ette võimalust naaberkinnistute omanikele

otsustuskorras vallavara võõrandamiseks. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kaebaja

tulnuks hea haldustava kohaselt menetlusse kaasata, aga ka siis ei oleks saanud kinnistut talle

võõrandada. Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsus nr 266, millega seati

kolmandale isikule teeservituudi seadmise kohustus, ei piira kaebaja õigusi ega pane talle

kohustusi. Teeservituudi seadmise tingimus on kaebaja kasuks, kuna seeläbi säilib tal

võimalus kasutada Tuljaku kinnistut läbivat teed enda kinnistule pääsemiseks. Kolmas isik on

teinud kaebajale ettepaneku juurdepääsuteele servituudi seadmiseks ning leppinud selleks

kokku ka notari aja. Kui kaebaja keeldub tema huvidega arvestavast hüvest, ei saa selle õiguse

rikkumist vastustajale ette heita.

8. Kolmas isik palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

nõustub vastustaja seisukohtadega, mille viimane vastuseks apellatsioonkaebusele esitas.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud sisulisi väiteid selle kohta, millist õigusnormi rikkus

halduskohus otsust langetades. Halduskohtu otsuse lõppjäreldus on seaduslik ja põhjendatud.

Kolmas isik jääb ka enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid

korrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses

toodud väited ei anna alust halduskohtu 29.09.2023. a otsuse tühistamiseks ja uue otsuse

tegemiseks, millega X.X.-i kaebus rahuldataks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel, ei

rikkunud menetlusnorme ja ei tõlgendanud valesti ka asjas kogutud tõendeid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-

le 4 ei korda neid.

10. Kuna esitatud apellatsioonkaebus on oma sisult suuremalt osalt sama, mis halduskohtule

esitatud kaebus ja halduskohus on oma 29.09.2023. a otsuses kaebaja väidetele tema

subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise (vastustaja ei võtnud 25.06.2020. a otsuse

tegemisel kaebajaga ühendust ja ei veendunud, kas ta on MTÜ Tuljaku Veeühingu liige;

vastustaja ei teavitanud kaebajat maaüksuse müümise plaanist, millel ehitusmaterjalide

hoidmiseks oli kaebajale antud ajutine luba ega arvestanud seda, et kaebaja kinnistule

juurdepääsutee kasutamisega tekivad probleemid) kohta juba põhjalikult vastanud, siis märgib

ringkonnakohus vastuseks X.X.-i apellatsioonkaebusele üksnes järgmist.

10.1. Vaidlust ei ole selle üle, et käesolev kohtuvaidlus on seotud sellega, et XXX müüs

kaebaja kinnistuga piirneva Tuljaku kinnistu MTÜ-le Tuljaku Veeühing, et sinna saaks rajada

puurkaevu ja reovee kogumismahuti. Nagu juba märgitud, siis nõustub ringkonnakohus

halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning leiab samuti, et vaidlusalune

vallavolikogu otsus ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt. Vallavolikogu 25.06.2020. a

otsuse nr 266 tegemisel ja kinnistu otsustuskorras võõrandamisel kolmandale isikule lähtuti

avalikest huvidest. Tehtud otsus on kaebajale pigem soodne, kuna ka temal on soovi korral

võimalus kasutada Tuljaku kinnistule ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Nõustuda tuleb

ka selle halduskohtu seisukohaga, et ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka

mittekuulumine ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebajal on jätkuvalt võimalus MTÜ liikmeks

astuda ning väidet, et ta esitas MTÜ-le avalduse liikmeks saamiseks, kuid sai selle peale

eitava vastuse, ei ole kaebaja siiani millegagi tõendanud. Samuti on kaebajale soodne see

asjaolu, et vald kohustas 25.06.2020. a otsusega MTÜ-d seadma Tuljaku kinnistule

teeservituudi mh kaebaja kinnistu kasuks. Seega arvestas vastustaja vaidlusaluse

otsuse tegemisel kaebaja huviga kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed oma kinnistule

ligipääsemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kolmas isik kaebajale ettepaneku

juurepääsuteele servituudi seadmiseks ning leppis selleks kokku ka notari aja, kuid kaebaja

keeldus sellest. Kui kaebaja keeldub ise sellest, et tema huvidega arvestataks, siis ei saa

kaebaja enda õiguse rikkumist ette heita vastustajale.

10.2. Apellatsioonkaebusest on arusaadav kaebaja jätkuv soov Tuljaku maaüksus ise

omandada, kuid isegi juhul, kui halduskohus oleks esitatud kaebuse rahuldanud ja Alutaguse

Vallavolikogu 25.06.2020. a otsuse nr 266 tühistanud, ei teki kaebajal automaatselt õigust

Tuljaku maaüksuse omandamiseks. Vallavolikogu otsuse nr 266 vastuvõtmisel lähtuti Korra

§ 33 p-st 8, mille järgi võõrandatakse vallavara otsustuskorras siis, kui see on vajalik avalikes

huvides. Antud juhul oli avaliku huvi olemasolu tõendatud, kuna MTÜ Tuljaku Veeühing

kavatses osta Tuljaku maaüksuse just selleks, et rajada sinna ühine puurkaev lähipiirkonna

kinnistute veega varustamiseks ja ühiste reovee kogumismahutite paigaldamiseks. Kord ei näe

aga ette võimalust võõrandada vallavara otsustuskorras lihtsalt naaberkinnistu omanikele.

Kuigi halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses igati põhjendatult, et hea halduse tava kohaselt

oleks vastustaja pidanud haldusmenetlusse kaasama ka kaebaja, ei oleks isegi sel juhul saanud

Tuljaku kinnistut kui valla vara müüa kaebajale üksnes põhjusel, et ta on Tuljaku maaüksuse

piirinaaber.

10.3. Mis puudutab kaebaja viidet halduskohtu 25.03.2023. a määrusele ja väidet, et

halduskohus leidis selles, et rikkumised esinevad, kuid vaidlusaluse otsusega jäeti tema

kaebus ikkagi rahuldamata, siis ringkonnakohus kaebaja väidet õigeks ei pea.

Halduskohtu 25.03.2023. a määrusega (kd I, lk 138-140) lahendati kolmanda isiku vastuses

kaebusele esitatud taotlusi lõpetada asjas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu või jätta

kaebus läbi vaatamata. Seetõttu hindas halduskohus nimetatud määruses tõesti seda, kas HMS

§ 62 lg 2 p 1 mõistes vallavolikogu otsus nr 266 üldse piiras kaebaja õigusi selliselt, et see

oleks tulnud talle teatavaks teha kättetoimetamisega ja kui tuli, kuid seda ei tehtud, kas siis

saab HKMS § 46 lg 7 alusel pidada 16.11.2020 esitatud tühistamiskaebust lugeda tähtaegseks

juhul, kui kaebaja sai vallavolikogu otsusest teada 09.11.2020. Samuti hindas kolmanda isiku

poolt esitatud taotluste tõttu halduskohus esitatud kaebust ka sellest vaatenurgast, kas antud

menetlusstaadiumis on alust asuda seisukohale, et vallavolikogu otsusega nr 266 ei ole

ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ja on selge, et esitatud kaebust ei rahuldataks.

Asjaolust, et halduskohtu hinnangul vallavolikogu otsusega nr 266 kaebaja õigusi siiski piirati

selliselt, et talle oleks tulnud nimetatud otsus teatavaks teha kättetoimetamisega ja asjaolust,

et halduskohus otsustas siiski esitatud tühistamiskaebuse sisuliselt läbi vaadata, nõustumata

kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumine on

ilmselge, ei saa teha järeldust, et sellega andis halduskohus juba sisulise hinnangu kaebuse

põhjendatusele ja tunnistas kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus lahendab esitatud

kaebuse sisuliselt siiski kohtuotsusega (HKMS § 156 lg 1) ja alles kohtuotsuse tegemisel

lahendab kohus ka selle küsimuse, kas kaebuse rahuldamiseks on alust või mitte (HKMS §

158 lg 1 ).

10.4. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tema ei pea kandma kolmanda isiku

õigusabikulusid, kuna suurem osa kolmanda isiku seisukohtadest olid seotud väidetavalt

mittetähtaegselt esitatud kaebusega, kuid selles osas leidis kohus, et kaebus on tähtaegne.

Kaebaja kohustus kanda kolmanda isiku menetluskulud juhul, kui kaebaja esitatud kaebus

jääb rahuldamata, tuleneb HKMS § 108 lg-st 8, millele juba halduskohus vaidlusaluse otsuse

p-s 15 viitas ja mille sisu seal ka lahti kirjutas. Seega asjaolu, et MTÜ Tuljaku Veeühing väitis

mh ka seda, et esitatud tühistamiskaebus ei ole tähtaegne, kuid halduskohus pidas kaebust

siiski tähtaegseks ja vaatas selle sisuliselt läbi, ei anna kohtule alust jätta kolmanda isiku

õigusabikulud tema enda kanda olukorras, kus kaebaja poolt esitatud tühistamiskaebus jääb

rahuldamata. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et kolmas isik vaidles

tühistamiskaebusele ka sisuliselt vastu ja ei piirdunud üksnes väitega selle kohta, et tegemist

on tähtaega ületades esitatud kaebusega (kd I, lk 87-92 ja lk 143-148). Samuti nähtub

halduskohtu 29.09.2023. a otsuse põhjendava osa p-dest 15.5 – 15.14, et halduskohus hindas

väga põhjalikult seda, kas ja millises ulatuses saab MTÜ Tuljaku Veeühing poolt nõutud

õigusabikulusid lugeda vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks käesolevas asjas ning on

taotletud 7497 euro asemel kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks lõpuks välja

mõistnud oluliselt väiksema summa ehk 3135 eurot, jättes ülejäänud osas MTÜ Tuljaku

Veeühingu menetluskulud tema enda kanda.

11. Kõike eeltoodut arvestades ei anna kaebaja esitatud seisukohad alust apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja

menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole

apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)