4-24-2687/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2687

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Kadi Kankari kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 12. augusti 2024. a otsusele väärteoasjas nr

2780,24,010700

Menetlusalune isik

Kadi Kankar

isikukood 49802042786; elukoht XXX, e-posti aadress

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

Väärteoasja arutamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kadi Kankari kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 12. augusti 2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,010700 muutmata.

2. Rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot tuleb tasuda

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2024. a otsuses nr

2780,24,010700 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 (kolmekümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 16. juulil 2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna uurija Teiri Mitt väärteoprotokolli selle kohta, et 30. juunil 2024 kella 12.00

paiku sai Kadi Kankar J. I. käest Tartu linnas Emajõe ääres korraks kasutamiseks J. I.

mobiiltelefoni Infinix Hot, X666B, mille ümber olid musta värvi kaaned väärtusega 25 eurot

ning telefoni väärtuseks 125 eurot. Kadi Kankar keeldus mobiiltelefoni J. I. tagastamast, jättes

mobiiltelefoni endale ning pöörates selle enda kasuks. Antud tegevusega tekitas Kadi Kankar

J. I. kahju 150 eurot. Sellega rikkus Kadi Kankar karistusseadustiku (KarS) § 201 lg-t 1 ning

pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2024. a otsusega väärteoasjas nr

2780,24,010700 karistati K. Kankarit KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut s.o

480 eurot.

3. 12. augustil 2024 esitas K. Kankar Tartu Maakohtule kaebuse PPA 12. augusti 2024.a

otsuse peale. Kaebuse tekst sisaldus e-kirjas, kaebusel puudus elektrooniline digiallkiri.

4. 19. augustil 2024 registreeriti Tartu Maakohtus K. Kankari samasisuline kaebus, mille ta

edastas käsikirjalise tekstina. Kaebusele oli lisatud omakäeline allkiri. Kaebuse kohaselt

vaidlustab K. Kankar otsuse täies ulatuses, taotledes otsuse täielikku tühistamist ja tema

õigeks mõistmist, kuna ta ei ole nimetatud väärtegu toime pannud ja talle mõistetud karistust

ära teeninud. PPA uurija ei ole arvestanud, et väidetava sündmuskoha ümbrus on kaetud

turvakaameratega ja oleks olnud lihtne võtta kaamerate väljavõtted, et K. Kankar ei ole

väidetava kannatanu mobiiltelefoniga minema jalutanud. Uurija eiras ka K. Kankari XXX M.

K. ülekuulamisel esitatud juttu, et temale on mitmel korral helistatud ja nõutud telefoni teel

viinaraha, kui telefon välja ei ilmu ja et XXX (K. Kankar) uputatakse Tartus Emajõkke.

Uurimine on jäetud põhjalikult teostamata ning ta on süüdi mõistetud süüteo eest, mida ta

pole toime pannud. Uurija põhjendused selle kohta, et K. Kankar on varasemalt sarnase teo

eest karistatud, ei anna õigust sellele tuginedes teda selles väärteoasjas süüdi mõista ja

rahatrahviga karistada. Kohtukulud palub K. Kankar jätta riigi kanda. K. Kankar soovib asja

arutamist kirjalikus menetluses.

5. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 5. septembril 2024, milles märgib, et ei

nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et kaebuses välja toodud põhjendused ei ole

piisavad, et kohtuvälise menetleja lahendit tühistada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

K. Kankar on toime pannud temale etteheidetava süüteo ning rikkumine on õigesti

kvalifitseeritud. Teo toimepanemise kohta on andnud sarnaseid ütlusi J. I. ning B. P.. K.

Kankari elustiil on selline, et ta tarbib erinevate seltskondadega pidevalt alkoholi ning paneb

toime erinevaid korrarikkumisi. Ka käesolevas asjas on K. Kankar kinnitanud, et tarbis

teistega alkoholi, ülejäänud jutt on juba oletatavas stiilis ehk isik ei mäleta sündmusi ilmselt

nii selgelt. K. Kankarile mõistetud rahatrahv on õiglane ja proportsionaalne karistus, tal on

kehtivaid karistusi KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest ning talle

määratud rahatrahvid on seni tasumata. Kohtuväline menetleja nõustus asja arutamisega

kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

7. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku

menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli

kohtusse kutsumata.

2 / 5

8. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

10. Väärteoprotokollis heidetakse K. Kankarile ette KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo

toimepanemises viitega KarS § 201 lg-le 1. Väärteoprotokolli kohaselt sai K. Kankar 30.

juunil 2024 kella 12.00 paiku J. I. käest Tartu linnas Emajõe ääres korraks kasutamiseks J. I.

mobiiltelefonini Infinix Hot, X666B, mille ümber olid musta värvi kaaned väärtusega 25

eurot ning mobiiltelefoni maksumus oli 125 eurot. K. Kankar keeldus mobiiltelefoni J. I.

tagastamast, jättes mobiiltelefoni endale ning pöörates selle enda kasuks. Antud tegevusega

tekitas K. Kankar J. I. kahju 150 eurot.

11. KarS § 201 lg 1 kohaselt on tegemist omastamisega, kui isik on valduses oleva võõra

vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku

kasuks pööranud. KarS § 218 lg-te 1 ja 4 kohaselt loetakse varavastaseks süüteoks

väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, kui väheväärtusliku asja või

väheolulise varalise õiguse asja või õiguse rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu

hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo

ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil

ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või

süstemaatiline vargus.

12. Väärteoprotokollis on mobiiltelefoni omastamise teo toimepanemine loetud tõendatuks J.

I. ja B. P. ütluste ning J. I. esitatud süüteoteatega. Samuti nähtuvad väärteoasja materjalidest

menetlusaluse isiku antud ütlused (sisalduvad väärteoprotokollis) ning 30. juunil 2024

esitatud väärteoteate kokkuvõte.

12. 3. juulil 2024 on J. I. esitanud politseis kuriteoteate, milles märgib, et 30. juunil kl 12.00

varastas Kadi Kankari nimeline isik temalt nutitelefoni, olles palunud telefoni paari kõne

jaoks, pani seejärel telefoni riiete vahele ja varastas selle. Ka ülekuulamisel 9. juulil 2024 on

J. I. selgitanud, et 30. juunil 2024 oli seltskonnas kuus kuni seitse inimest, istuti Emajõe ääres

kl 12.00 paiku. K. Kankar palus temalt korduvalt telefoni helistamiseks ja muusika

kuulamiseks. Ühel hetkel K. Kankar palus J. I. kotti vaadata, et kas ta oma telefoni leiab üles,

kuid telefon oli K. Kankari käes ja K. Kankar läks koos telefoniga eemale. J. I. läks Kvartali

turvamehe juurde ja palus turvamehel politseisse helistada. Tema ütlused riimuvad ka politsei

menetlusinfosüsteemis MIS registreeritud juhtumi kokkuvõtte kirjeldusega (30. juuni 2024 kl

12.15), mis kinnitab, et J. I. helistas nimetatud ajal politseisse juhusliku möödakäija

telefoninumbrilt ning teavitati mobiiltelefoni vargusest, vargaks mingi tuttav naine.

13. Tunnistaja B. P, on 12. juulil 2024 andnud ütlusi, milles selgitas, et seltskond (J., B., Kadi

ja keegi K.) viibisid juuni keskpaigas kella 11.00 paiku avaturu juures Grossi poe juures

olevas bussipargis, K. Kankar küsis J. käest telefoni ja helistas sellega. Mingil hetkel enam

tagasi ei andnud, peites telefoni oma pükste vöö vahele. K. Kankar ei andnud telefoni tagasi,

3 / 5

J. läks politseid kutsuma. B. P. kirjeldab, et nägi, kuidas Kadi võttis telefonist SIM-kaardi

välja ja musta värvi kaaned ära ning lahkus nende juurest koos mobiiltelefoniga.

14. Kohtu hinnangul on tunnistaja B. P. ja J. I. ütlused usaldusväärsed ning kokkulangevad.

Nad on ütlusi andnud vähem kui 2 nädalat pärast sündmuse toimumist, seega on usutav, et

nad mäletavad sündmusi värskelt. Nii J. I. kui B. P. ütlustest nähtub, et K. Kankar võttis J. I.

nõusolekul telefoni helistamiseks või muusika kuulamiseks, kuid telefoni tagasi ei andnud

ning lahkus seltskonna juurest. Seega on tuvastatav K. Kankari omastamistahe mobiiltelefoni

osas. B. P. on kirjeldanud detailselt, et nägi vahetult pealt, kuidas K. Kankar eemaldas tema

valduses olevalt J. I. telefonilt SIM-kaardi ja telefoni ümber olnud mustad kaaned. Kohtu

hinnangul ei ole alust arvata, et tunnistaja B. P. annaks teadlikult valeütluseid.

15. Menetlusalune isik K. Kankar on väärteoprotokollis antud ütlustest tulenevalt küll

tunnistanud, et ta viibis seltskonnas Emajõe ääres Pegasuse juures ning et ta võib olla küsis

mitmel korral kellegi telefoni kasutamiseks, kuid ei tunnista telefoni enda kätte jätmist. K.

Kankar ei mäleta, et J. I. oleks olnud seltskonnas, seal olid tema ütluste kohaselt B. P., M. või

M. (B. XXX) ning K. Kankari XXX M.. K. Kankari ütluste kohaselt varastati temalt endalt

lillat värvi kaantega telefon ja riided koos kotiga, mida ta ei ole seni tagasi saanud. K. Kankari

ütlused on diametraalses vastuolus B. P. ning J. I. ütlustega – J. I. ning B. P. ütlused ei kinnita,

et hoopis K. Kankari mobiiltelefon oleks kadunud/varastatud. Kohtu hinnangul ei ole K.

Kankari ütlused usaldusväärsed ning kaebuses toodud argumendid kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamiseks alust ei anna.

16. J. I. on kohtuvälisele menetlejale esitanud kuvatõmmise ONOFF kodulehelt telefoni

mudelist X666B, mille hinnaks on 124,90 eurot. J. I. on selgitanud, et mobiiltelefoni väärtus

oli 125 eurot ning telefonil olid ümber mustad kaaned väärtusega 25 eurot. Seega on tekitatud

talle kahju summas 150 eurot. KarS § 33 lg 2 neljanda lause kohaselt on miinumpäevamäära

suurus 10 eurot. Seega ei ületa tekitatud kahju KarS § 218 lg-s 4 toodud ülempiiri ning

tegemist on varavastase süüteoga (viide KarS § 201 lg-le 1) väheväärtusliku asja järgi, mis on

kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

17. Seega leiab kohus, et K. Kankari teo objektiivne koosseis KarS § 218 lg 1 järgi (viitega

KarS § 201 lg-le 1) on täidetud ning olemasolev tõendikogum on piisav, et väärteo toime

pannud isik tuvastada. Kohus ei tuvastanud ka KarS § 218 lg-s 1 sätestatud erandeid. K.

Kankari kaebusest tulenevad etteheited uurimise osas on ainetud. Samuti jääb arusaamatuks

K. Kankari argument selle kohta, et uurija jättis tähelepanuta K. Kankari XXX ütlused, mille

kohaselt on pärast toimunut K. Kankari XXX helistatud ja nõutud viinaraha, kui telefon välja

ei ilmu ning ähvardatud K. Kankarit Emajõkke uputada. Kohtu hinnangul ei omaks sellised

selgitused mingit tõendamisväärtust käesoleva väärteoasja tuvastamisel.

18. Kohus leiab, et K. Kankar on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes, kuivõrd K. Kankar teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, kui ta lahkus

sündmuskohalt J. I. kuuluva mobiiltelefoniga ning seda omanikule ei tagastanud.

19. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et

menetlusalust isikut K. Kankarit tuleb toimepandu eest karistada.

20. KarS § 218 lg 1 sätestatu kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku

asja vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

4 / 5

21. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati K. Kankarit KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühikut ehk 480 eurot. Kohus peab käesolevas

väärteoasjas lahendama küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud

karistuse osas seaduslik ja põhjendatud.

22. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

23. K. Kankari süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et K. Kankar oma teo

toimepanemist ei tunnista. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus

leiab, et K. Kankari süü suurus on keskmine. Kohtule edastatud politsei menetlusinfosüsteemi

kohaselt on politseiametnikel kokkupuuteid K. Kankariga olnud korduvalt. Registreeritud

juhtumite kohaselt on alust arvata, et K. Kankar tarvitab erinevates seltskondades alkoholi

ning paneb toime ka erinevaid korrarikkumisi ja varavastaseid süütegusid. Seda kinnitab tema

karistusregistri väljavõte. K. Kankarit on ka varasemalt karistatud KarS § 218 lg 1 järgi –

karistusregistri kohaselt on K. Kankaril kolm kehtivat väärteokaristust (ühel korral karistatud

NPALS § 151 järgi, karistuseks rahatrahv ning kahel korral karistatud KarS § 218 lg 1 järgi,

mõlemal korral karistuseks rahatrahv). KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest

on otsused koostatud 16.03.2023 ja 14.08.2023, rahatrahvi suuruseks määratud vastavalt 120

eurot ja 180 eurot. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole rahatrahvid

senini tasutud, karistusregistris täitmise info puudub. Seega ei ole K. Kankar varasematest

tegudest õppinud ning on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Kuivõrd

väiksemas ulatuses rahatrahvid ei ole talle eripreventiivset mõju avaldanud, leiab kohus, et

käesolev rahatrahv 120 trahviühiku suuruses, s.o 480 eurot on kohane ja põhjendatud karistus.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Kankari kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata. Kohus on veendunud, et KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on

põhjendatud K. Kankarit karistada rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

5 / 5