1-22-3234/49 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-22-3234 Otsuse kuupäev

24. oktoober 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Kriminaalasi

S 381

K. K. süüdistuses Kar §

1 2

lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2023. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. K.

kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Õnne-Neare Vaarmann Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

25. septemb 2024, kirjalik menetlus er

RESOLUTSIOON

1. T nii Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2023. a kui ka Harju Maakohtu 16. mai ühistada 2023. a otsus.

2. M

KarS 381

õista K. K. §

1 2 . lg järgi õigeks

3. M

3750 eurot

õista Eesti Vabariigilt K. K. kasuks välja käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

4. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. K.

K. anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § lg järgi selles, et ta D OÜ juhatuse liikmena varjas selle

raamatupidamisdokumente. äriühingu pankrotimenetluses

28. veebruaril 2017 kuulutas kohus D välja OÜ pankroti ja määras osaühingule pankrotihalduri. 28. 2017 - D raamatupidamisdokumente. 24. mail 2017 saatis märtsil nõudis pankrotihaldur OÜ lt

K. K.

kulleriga D raamatupidamisdokumendid 1998. 2010. kohta. pankrotihalduri büroosse OÜ – a Vaatamata pankrotihalduri ja tele, millega kohustati K-d andma nõudmistele kohtumäärus K. pankrotihaldurile üle kõik

OÜ D raamatupidamisdokumendid, ning hoolimata lubadusest seda

K. K. teha, varjas

4. maist 2017 kuni 3. juulini 2020 D raamatupidamisdokumente 2011. süüdistatav 2 OÜ – 2016. kohta. ei olnud pankrotihalduril teavet a Seetõttu võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. 3. juuli D pankrotimenetluse

l 2020 lõpetas kohus OÜ raugemise tõttu.

1-22-3234

2(7) Maakohtu otsus

2. Harju Maakohus tunnistas 16. mail 2023

KarS 381

K. K. §

1 lg 2 järgi süüdi ja karistas teda pooleteiseaastase vangistusega, mis jäeti Kar § S 73 lg- 1 ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga te täitmisele pööramata.

3. Maakohus tuvastas, et

saatis 24. mail 2017 kulleriga , kus olid

K. K. kohtutäituri büroosse kastid muu hulgas OÜ D raamatupidamisdokumendid. Sealt puudusid aga süüdistuses märgitud dokumendid pankroti väljakuulutamisele eelnenud aastate kohta. Süüdistatava ütlused, et ta andis 2017. maikuus a üle kõik raamatupidamisdokumendid, on teiste tõenditega ümber lükatud. küsis Pankrotihaldur korduvalt K- puuduvaid raamatupidamisdokumente, kuid edutult abi saamiseks K. lt . Haldur pöördus ka kohtu poole ja Harju Maakohtu 19. detsembri 2017.

K-d andma a määrusega kohustati K. pankrotihaldurile hiljemalt 14. jaanuariks 2018 üle kogu tema valduses olev võlgniku raamatupidamise algdokumentatsioon. 29. jaanuaril 2018 allkirjastas

Harju Maakohtus

K. K. võlgniku vande, anda 15 päeva jooksul lubades pankrotihaldurile D üle kogu OÜ raamatupidamisdokumentatsioon aastate 2011 2016 kohta. Seda ta aga ei teinud. Dokumentide i – puudumine takistas pankrotimenetlust, sh vara K

tagasivõitmise otsustamist. õnesolevate dokumentideta ei olnud võimalik saada täielikku ülevaadet OÜ D varalisest seisundist.

varjas

K. K. raamatupidamisdokumente otsese tahtlusega. Apellatsioon

4. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist või karistuse kergendamist. Apella pankrotihaldurile saadetud kastides ei olnud D ndi väitel on tõendamata, et OÜ kõiki raamatupidamisdokumente. Igal juhul ei varjanud raamatupidamisdokumente tahtlikult.

K. K. Pole tuvastatud, et osa dokumentide puudumine takistas oluliselt D ülevaate saamist OÜ majandusseisust. Peale selle ei olnud K-l K. üldse kohustust süüdistuses märgitud raamatupidamisdokumente pankrotihaldurile üle anda, sest need võinuks teda süüstada OÜ-st D raha põhjendamatus väljaviimises (näiteks omastamises või usalduse kuritarvitamises

).

teo ajal

K. K. kehtinud õigus ei andnud talle garantiid, et kui ta annab dokumendid pankrotihaldurile, siis ei kasutata neid tema vastu ka kriminaalmenetluses. tõendina Ringkonnakohtu otsus

5. Tallinna Ringkonnakoh

11. oktoob l 2023 maakohtu otsuse muutmata. us jättis ri

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea prokuratuur , et tõendama pankrotihaldurile üle antud raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud süüdistuses märgitud dokumente oopis süüdistatav . H ja kaitsja peavad

esitas raamatupidamisdokumendid mahus, mis s saada tõendama, et K. K. võimalda ülevaate OÜ varalisest seisundist. Süüdistatava ja kaitsja sellise tõendamiskohustuse tekkimise D eelduseks on see, et prokuratuur on järginud kirjeldamiskohustust näidanud ära, millise perioodi ehk raamatupidamisdokumentide varjamises K-d

K. süüdistatakse. Prokuratuur peab seega tõendama, et

K. K.

kohta ei ole kogu nõutud perioodi OÜ D raamatupidamisdokumente esitanud. S mille kohaselt on

üüdistusversioon kaalub veenvalt üles kaitseversiooni,

K. K. kõik raamatupidamisdokumendid pankrotihaldurile edastanud. 2011. 2016. kohta – a käivate raamatupidamisdokumentide varjamise

tõttu ei olnud pankrotihalduril ülevaadet OÜ D varalisest seisundist.

7. Kaitseversiooni kohaselt edastas

pankrotihaldurile. See

K. K. kõik raamatupidamisdokumendid välistab kaitsja mõttekäi , et esitamata jäetud dokumentides võisid sisalduda viited mõnele gu

K. K. kuriteole ja seega oli tal ja motiiv dokumendid menetlusgarantii puudumise tõttu põhjus jätta

1-22-3234

3(7) pankrotihaldurile esitamata. Kriminaal-

ja väärteomenetluses kehtib enese mittesüüstamise privileeg ja see oli nii ka

kuriteo ajal. Samas ei tohi

K. K. enese mittesüüstamise privileeg pakkuda süüdlasele võimalust vastutusest pääsemiseks, kui tõendid on kogutud viisil, mis seda privileegi ei riku. Praeguses kriminaalasjas ei tugineta milles

oleks mingil moel ühelegi tõendile,

K. K.

– kas ütlustes või edastatud dokumentidest tulenevalt – tunnistanud enda või oma lähedaste vastu. arjates OÜ

V D raamatupidamisdokumente, on

K. K. enese mittesüüstamise privileegi täiel määral realiseerinud, mis aga moodustab omaette süüteokoosseisu Kar § S 3811 lg 2

järgi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja kassatsioon

8. Kaitsja taotleb

K. K. õigeksmõistmist järgmistel põhjustel.

9. Ringkonnakohus eksis tõendamiskoormise jaotamisel, kui leidis, et süüdistatava ja kaitsja ülesanne oli tõendada dokumentide esitamist. on algusest peale väitnud, et tema saatis kõik OÜ

K. K.

D dokumendid pankrotihaldurile. Dokumentide suure hulga tõttu võis halduril jääda osa neist kahe silma vahele.

10. Raamatupidamisandmete osaline puudumine ei raskendanud oluliselt D varalisest seisundist OÜ ülevaate saamist. Pankrotihalduril oli võimalik hinnata seda seisundit äriühingu pangakonto väljavõtte põhjal. annab pankrotiseadus haldurile õiguse nõuda tehingute kohta teavet tehingu teiselt Lisaks poolelt. Halduril on muidki . Raamatupidamisdokumentide puudumine võimalusi teabe hankimiseks muudab halduri töö keerulisemaks, kuid ei tähenda alati seda, et isiku majanduslikust olukorrast ülevaate saamine oleks oluliselt raskendatud.

11. K. K-l oli raamatupidamisdokumente varjata ja enese mittesüüstamise privileegist tulenev õigus teda ei saa selle eest karistada. Ringkonnakohus sai kaitseargumendist valesti aru. õiguse kasutamise Kaitsja ei

eb enese väitnud, et K. K. süüditunnistamine tugin tõenditele, mis on kogutud mittesüüstamise pankrotihaldurile dokumentide esitamata jätmise privileegi rikkudes. K-d ei tohi K. eest karistada, sest nii toimides . Ringkonnakohus et menetletava vältis ta enese süüstamist märkis, kuriteo puhul on enese mittesüüstamise privileegi kasutamine karistatav. Enne 2021. aastat ei välistanud pankrotiseadus võimalust, et teavet, mi isik haldurile esitab, kasutatakse tema vastu ka lle kriminaalmenetluses. Seega ei olnud K-l kindlust, et tema esitatavat infot ei kasutata tema vastu K. süüteomenetluses Pole tähtis, et enese mittesüüstamise privileegile .

ei tuginenud varem

K. K. . Keegi ei soovi selge deklareerida, et ta on potentsiaalselt toime pannud . sõna lt veel mõne süüteo Prokuratuuri kassatsioonivastus

12. P kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. rokuratuur palub jätta KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kohtud tuvastasid , et

D pankrotihaldurile 2011. 2016. jälgitavalt

K. K. ei esitanud OÜ – a raamatupidamisdokumente. Kohtuotsustes on selle kohta tõendipõhised ja piisavad argumendid.

Küll on ringkonnakohtu selgitus, mille kohaselt ei pidanud pankrotihaldur väär prokuratuur tõendama, et raamatupidamisdokumente ei saanud, vaid hoopis ja kaitsjal süüdistataval tuli tõendada dokumentide üleandmi süüdistati § ne. Olukorras, kus K-d K.

KarS 3811

D lg järgi OÜ raamatupidamisdokumentide varjamis ajal ka kohustus esitada

es, lasus riiklikul süüdist küllaldased tõend möönis id selle kohta, milles varjamine seisnes. Nagu ringkonnakohus ka ise , ongi prokuratuur

1-22-3234

4(7) seda teinud. ei apellatsioonikohtu ekslik

Seetõttu mõjuta viide ümberpööratud tõendamiskoormisele lõppjäreldust nõuetekohaselt , et

varjamistegu on tuvastatud

K. K. .

14. htlasi on kolleegium seisukohal, et raamatupidamisdokumentide KarS 381 Ü varjamine §

1 mõttes võib seisneda ka üle andmata jätmises isikule, kellel on õigus dokumentidega tutvuda, dokumentide

kui toimepanijal on kohustus dokumendid esitada.

teo ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS)

K. K. § pani võlgnikule kohustuse lg anda mh pankrotihaldurile teavet, mida viimane vajab seoses pankrotimenetlusega - , eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus või kutsetegevuse kohta. . PankrS 90 Niisugune teave hõlmab ka võlgniku raamatupidamisdokumente § ja § 19 lg 1 kohaselt laienes teabe andmise kohustus ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmele, kelleks

- D oli.

K. K. OÜ s

15. V on kassaatori arvamus, et raamatupidamisdokumentide varjamine on KarS 381 äär §

1 järgi karistatav üksnes siis, kui ei olnud võimalik saada isikul, kelle eest dokumente varjati, raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaadet teistest allikatest (nt küsides kolmandatelt isikutelt). KarS 381 §

1 on formaalne delikt, mille üheks tunnuseks on rikkumise ulatus: see peab olema selline, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist on mõistliku objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oluliselt raskendatud. Isiku süüditunnistamine Kar §

S 3811 järgi ei eelda selle tuvastamist, et raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist olnuks ülevaate saamine raskendatud (RKKK 22.02.2016, 3-1-1-109-15, p 192) Hinnata tuleb vaid mõnel konkreetsel isikul. seda, kui varjatud dokumendid raamatupidamisandmestiku kui terviku seisukohalt. tähtsad olid Olulisest raskendamisest KarS 381 §

1 mõttes ei saa rääkida siis, kui raamatupidamisdokumentatsioon on ka varjatud dokumentideta piisav, hindamak raamatupidamiskohustuslase varalist seisundit s olulises osas õigesti jättis – . Kuna

K. K. pankrotihaldurile esitamata aastate 2011 kõik 2016 kohta käivad ülevaate saamine OÜ D raamatupidamisdokumendid, on ilmne, et OÜ D varalisest seisundist oli KarS 381 § oluliselt raskendatud. tähenduses

16. Kolleegium aga selles, et praeguse juhtumi asjaoludel on usutav, et nõustub kaitsjaga raamatupidamisdokumendid, mida

D juhatuse liikmena pankrotihalduri eest varjas

K. K. OÜ , või teda süüstada võimalikus ebaseaduslikus väljaviimises nuksid OÜ- D vara st . Kaitsja viide omastamisele (KarS 201) ei ole asjakohane, sest oli D ainuosanik (RKKK 11.06.2021, §

K. K. OÜ 1-18-5732/226, p 52), kuid polnuks

v KarS 384 (RKKK välistatud

K. K. astutus näiteks § lg järgi 26.06.2020, 1-19-9575/46, p 38). D veebruari OÜ ajutine haldur (hilisem pankrotihaldur) märkis 3. 2017. a aruandes kohtule, et tema hinnangul võib võlgniku maksejõuetus olla põhjustatud võlgniku juhatuse kuriteost või raskest juhtimisveast PankrS § tähenduses. Käesoleva lg kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olnud kuriteokaebuses väide maksejõuetuks ti, et OÜ D muutumise põhjus oli äriühingu majandustegevuse (ettevõtte) üleviimine teise äriühingusse, vältimaks tehtud kohtuotsuse täitmist. tsiviilasjas OÜ D kahjuks Algul alustati praegust kriminaalmenetlust

suhtes ka KarS 384

1 tunnustel, ent menetlus ses osas

K. K. § lg hiljem lõpetati võimaliku aegumise tõttu. kuriteo

17. S vastata D raamatupidamisdokumentide arvatavalt eetõttu tuleb järgnevalt küsimusele, kas OÜ

K. K-d v iseloom tema karistamist nende dokumentide pankrotihaldurile esitamata süüsta mõjutab jätmise eest.

18. Kohatu on ringkonnakohtu , tõdemus et süüdistatava käitumine erinevates menetlustes annab tunnistust hoopis sellele, et varjates OÜ raamatupidamisdokumente on ta enese mittesüüstamise D privileegi täiel määral P § § S 22 3, KrMS lg -de 34

1 p 1, 66 3, 71 alusel realiseerinud, mis aga lg lg moodustab omaette süüteokoosseisu Kar § S 3811 lg 2 . järgi (Kirjapilt muutmata.) ei ole Mõistagi e kasutamine karistatav. K on, kas nese mittesüüstamise privileegi kui põhiseadusliku õiguse üsimus see privileeg laieneb

tegevusetusele D raamatupidamisdokumentide esitamisel.

K. K. OÜ

1-22-3234

5(7)

19. Riigikohtu senise praktika kohaselt on privileegi ( enese mittesüüstamise põhiseaduse (PS) § lg 3 ja art 6) rikutud ka siis, kui Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) isikut sunnitakse kus karistuse ähvardusel ise üle andma dokumente olukorras, ei ole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises. Seejuures ei sõltu õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile isiku formaalsest menetlusseisundist ega sellest, kas nende asjaolude osas, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. (RKKK 01.06.2005, 3-1-1-39-05, p-d 13 14 ja viidatud otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 143 144) Niisugune – – käsitlus põhineb Euroopa Inimõiguste Kohtu olulises osas (EIK) praktikal (EIK 03.05.2001, J. B.

vs. Šveits, p-d 64 66, vt lisaks ka nt EIK 25.02.1993, Funke Prantsusmaa, p 44; 04.10.2005, Shannon – vs. vs. , p-d 33 34). Ühendkuningriik –

20. EIK praktika, mis puudutab enese mittesüüstamise privileegi tähendust isiku karistamisel dokumentide väljaandmise kohustuse rikkumise eest, on ajas arenenud ja muutunud nüansseeritumaks (vt EIK 04.10.2022, De Legé vs. Madalmaad). Ometigi pole EIK seisukohad teisenenud viisil ja ulatuses, mis jätaks K. varjatud raamatupidamisdokumendid väljapoole enese mittesüüstamise

K. privileegi kaitseala.

21. Sarnaselt on ka Euroopa Kohus (EK) EIK praktikale tuginedes tõlgendanud kitsendavalt Euroopa Liidu teisese õiguse norme, mis panevad füüsilisele isikule teabe andmise ja koostöökohustuse ning sätestavad vastutuse selle rikkumise eest vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste . Nii on leidnud, et EK harta artiklitega 47 ja 48 tagatud vaikimisõigusele ei saa pädev asutus määrata füüsilisele isikule sanktsiooni selle eest, et ta keeldub andmast isiku sellele asutusele vastuseid, millest võib ilmneda vastutus rikkumise eest, mille eest võib määrata kriminaalõiguslikku laadi haldussanktsiooni, või tema kriminaalvastutus. (EK 02.02.2021, , C-481/19, p 49) Consob

22. Riigikohus on tuginedes EIK 8. veebruar 1996. otsusele asjas Saunders

– ennekõike i a vs. Ühendkuningriik – enese mittesüüstamise privileeg selgitanud aga sedagi, et ei luba kasutada kriminaalmenetluses vastu temalt teises menetluses karistus süüdistatava tõendeid, mis on saadud e ähvardusel – (RKKK 22.10.2007, 3-1-1-57-07, p-d 14 17 ja RKPJK 03.03.2011, 3-4-1-15-10, p 27). Ehkki Riigikohus kontekstis, mis puudutas maksumenetluses ütles osutatud seisukoha välja kaasaaitamiskohustuse täitmiseks antud tõendusteabe kasutamist maksukuriteo menetlemisel, on selle tähendus põhimõttega, mis kehtib üldjuhul laiem. Tegemist on alati, kui kriminaalmenetluses soovitakse süüdistatava vastu tõendit sunnitud mõnes teises menetluses kasutada , mille ta oli karistusähvardusel välja ise andma.

23. Olukorras, kus kehtib keeld kasutada isiku vastu piisavalt selge kriminaalmenetluses tõendina teavet, see isik on teises menetluses karistus l ise andnud, ei vabasta teabe mille e ähvarduse välja süüstav iseloom isikut tavaliselt teabe andmise kohustusest ega selle rikkumise korral karistusest. Sellest reeglist erandeid iseennast ( on küll , näiteks kui seadus näeb ette õigusliku aluse keelduda või lähedast süüstava teabe andmisest § ) (vt nt maksukorralduse seaduse (MKS) 64

1 p 6

3 ning lg ja lg tsiviilkohtumenetluse seadustiku 257

2 ja 281

2 p 2 § lg § lg ). Pankrotiseadus ei sätesta õiguslikku alust keelduda selle 85 lg-s 1 teabe § ette nähtud teabe andmise kohustuse täitmisest põhjusel, et andmine võib süüstada isikut ennast või tema lähedast kuriteo toimepanemises.

24. K. teo ajal aastatel 2017 2020 polnud pankrotiseaduses aga normi, mis piiranuks K. – pankrotimenetlusliku l antud teabe kasutamis teabe andmise kohustuse täitmise üle t kriminaalmenetluses. Lisaks pani PankrS 28 1 pankrotihaldurile ja kohtule kuriteoteate esitamise § lg kohustuse, kui ilmnes, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo. Alles 1. veebruar PankrS 85 4 tema il 2021 jõustus § lg , mis sätestab, et võlgniku või lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud

1-22-3234

6(7) isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul. täiendati kuriteoteate Peale selle esitamise kohustust ette nägeva Pankr § järgi S 28 lg-t 1 teise lausega, mille ei tohi haldur ega kohus kuriteoteates tugineda teabele, mille kasutamine tõendina süüteomenetluses § 5 lõikes 4 sätestatu kohaselt oleks PankrS 8

välistatud.

25. T kriminaalmenetlus kasutamise keeld, mis mingis teises õendi es võtab isikult õiguse jätta menetluses teabe andmise kohustus enese

, seaduse asemel süüstamise vältimiseks täitmata võib tuleneda ka hästi väljakujunenud ühemõttelisest kohtupraktikast (vt ka EIK 21.04.2009, Marttinen vs. Soome, p 72 kerkib , kas ). Seetõttu küsimus käesoleva otsuse punktis 22 viidatud Riigikohtu praktika tagas juba enne 1. veebruar selguse, et teavet, mis isik annab kohustuslikus korras i 2021 küllaldase pankrotimenetluses, ei kasutata Kolleegiumi hinnangul on tema vastu tõendina kriminaalmenetluses. vastus eitav ja seda järgmistel põhjustel.

26. Riigikohtu lahendeid õigusliku sunni alusel välja antud tõendusteabe kriminaalmenetluses kasutamise lubamatuse kohta on vähe ja need puudutasid maksumenetluses, mitte pankrotimenetluses hangitud tõendeid. Maksumenetluses oli enese mittesüüstamise privileeg juba sel ajal seaduse tasandil tugevamini kaitstud (vt MKS 64 § lg 1 p 6 ja lg 3). Seetõttu ei tarvitsenud olla üheselt selge, kas asjast nr 3-1-1-57-07 alguse saanud Riigikohtu laieneb ka pankrotimenetluse . käsitlus s üle antud tõenditele

27. Niisugust kinnitab kohtuasjade nr 3-1-1-57-07 ja 3-4-1-15-10 lahendamist tehtud järeldust pärast Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2015. aasta . Selles , et määrus märgiti võimalus keelduda pankrotimenetluses sellest, kas on olemas enesesüüstamise keelule tuginedes teabe andmisest sõltub seadusesäte, mis selgelt keelab pankrotimenetluses saadud teabe kasutamise tõendina kriminaalmenetluses. Tsiviilkolleegium möönis, et sellist sätet ei pruugi õiguskorras olla. (RKTK 14.10.2015, 3-2-1-103-15, p 15)

28. K praeguse PankrS 85

4 kehtestanud seaduse (RT I, 04.01.2021, 4)

195 SE a § lg eelnõu ( – Riigikogu XIV koosseis) seletuskirjas , et puudub märgiti regulatsioon, mis välistaks pankrotimenetluse käigus kogutud teabe või väärteomenetluses. Ühtlasi kasutamise kriminaalselgitati, et eelnõus väljapakutud muudatusega sätestatakse, et pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmisel antud teavet ei tohi isiku nõusolekuta väärteovõi kriminaalmenetluses tema vastu kasutada. Selliselt ei ole pankrotimenetluses enam võimalik enese mittesüüstamise privileegile tuginedes teabe andmisest keelduda, kuid on tagatud isiku - õigus väärteo või kriminaalmenetluses ennast mitte süüstada. (Vt seletuskiri esimese lugemise juurde, 115.) lk

29. Eeltoodust tulenevalt ei , et kohtupraktika tagas ole võimalik väita keskmisele mõistlikule isikule juba enne 1. veebruari 2021 piisava selguse ja kindluse, et teavet, mida ta annab pankrotimenetluses, ei tohi kasutada kriminaalmenetluses . Seega oli isikul enne 1. veebruari 2021 tõendina tema vastu üldjuhul mittesüüstamise privileegil õigus jätta kuriteos süüstav teave ka enese rajanev teda pankrotimenetluses esitamata. 30. Järelikult ta jättis

ei saa ka K-le kriminaalkorras ette heita, et K. OÜ D raamatupidamisdokumendid pankrotihaldurile esitamata. N alus arvata, et agu märgitud, on kõnesolevad dokumendid võisid teda süüstada võlausaldajate vastu

kuriteos OÜ D . Samas polnud ajal,

dokumente varjas, l selget keeldu, nende mil K. K. õiguskorras piisava t õigus välistamaks dokumentide kasutamine kriminaalmenetluses. oli K-l Järelikult K. enese mittesüüstamise privileegile tuginev õigus jätta süüdistuses nimetatud dokumendid pankrotihaldurile esitamata ja ta tuleb KarS 381 §

1 2

lg järgi õigeks mõista.

31. Tunnistades

K. K. süüdi, jätsid kohtud kriminaalmenetluse kulu süüdistatava kanda. K. K. õigeksmõistmise tõttu teeb kolleegium uue menetluskulude hüvitamise otsustuse.

1-22-3234

7(7)

32. Kaitsja esitas maakohtule taotluse

K-le 4827 eurot, mis valitud hüvitada K. süüdistatav maksis kaitsjatele (esialgu Aivar Ennok, hiljem Gregori Palm) kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses . Kolleegium leiab, et seda summat ei saa osutatud 35 tunni 9 minuti õigusteenuse eest pidada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 175

1 p 1 ks. iosa kaitsjate § lg mõttes mõistliku Põh tööst esimese astme kohtus oli suunatud kohtu veenmisele selles, et tegelikult andis K. K.

süüdistuses märgitud dokumendid pankrotihaldurile üle. väide alusetu.

Nagu eespool selgitatud, oli see Kohtuvaidluses tugines kaitsja alternatiivselt argumendile, et

tegu

– jällegi põhjendamatule –

K. K. ei takistanud oluliselt D varalisest seisundist . OÜ ülevaate saamist Enese mittesüüstamise privileegi puudutavaid kaitseväiteid maakohtus ei esitatud. Eelnevat arvestades loeb kolleegium kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu KrMS 175 § lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks 2000 euro ulatuses. See summa tuleb riigilt KrMS 181 1 alusel

§ lg

K. K. kasuks välja mõista.

33. Apellatsioonimenetluse kuluna palus kaitsja ringkonnakohtul riigilt süüdistatava kasuks välja mõista

8 tunni 6 minuti õigusteenuse eest valitud kaitsjale makstud 1458 euro Hinnates valitud t. kaitsjale edasikaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS §

1 mõttes, tuleb

175 lg 1 p võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKK 30.03.2017, 3-1-1-7-17, p 12). Enese mittesüüstamise privileegi puudutav käsitlus moodustas apellatsiooni kogumahust alla poole ja kaitsja eelnevalt viidatud ülejäänud osas kordas tagajärjetuks jäävaid argumente. Seetõttu hindab kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasuks

apellatsioonimenetluses 1000 eurot. See summa tuleb riigil KrMS 185 § lg alusel süüdistatavale hüvitada, sest käesoleva otsuse kohaselt pidanuks ringkonnakohus tegema § KrMS 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi.

34. E KrMS 361

1 p- 7 ning 362 p- 1,

eltoodud põhjustel ja juhindudes § lg st § st tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2023. ja Harju Maakohtu 16. mai 2023. a a otsuse täies ulatuses. Kolleegium

KarS 381 mõistab K. K. § ja lg järgi õigeks hüvitab süüdistatavale enne kassatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu kogusummas 3000 euro t.

35. Kaitsja palub

K-le ka 1250 eurot 75 senti maksi hüvitada K. , mis süüdistatav s kassatsioonimenetluses talle osutatud . Pidades silmas, et ka

6 tunni 44 minuti õigusteenuse eest kassatsioon osaliselt, loeb kolleegium ks i argumendid osutusid põhjendatuks üksnes mõistliku kaitsjatasuks, mis tuleb K-le KrMS 186 1

750 euro K. § lg alusel hüvitada, t.

(allkirjastatud digitaalselt)