2-24-7710/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7710

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

G. S. M. hagi K.-M. M. vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: G. S. M. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: J. M. (isikukood xxxx; e-post

xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Liina Karlson (e-post

menetlus@themis.ee )

Kostja: K.-M. M. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K.-M. M.lt elatis G. S. M. kasuks alates 24.10.2024 kuni G. S. M.

täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette, s.o. iga järgmise kuu elatis tuleb

tasuda hiljemalt lõppeva kuu viimaseks kuupäevaks J. M. arveldusarvele nr

xxxx, selgitusega „elatis“.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

15.05.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on K. M. M. (kostja) G. S. M. (hageja) ema. Laps elab

99 % ajast oma isa juures. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 1250 eurot, sh

eluasemekulud 550 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 100 eurot,

sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot,

kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot,

muud vältimatud püsikulutused kokku 170 eurot (trenn).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas. 04.10.2024

seisukohas on hageja täpsustanud, et soovib elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemise

päevast.

Kostja vastus

Mõlemad vanemad on last ülal pidanud ja lapsele ostnud vajalikke asju ning tasunud

trenniarveid. Kostja on igal aastal ostnud koolivormi ja andnud taskuraha, ostnud süüa ja

kandnud kodukulusid. Kostja on hagejat transportinud kooli, trenni ja mujale.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja J. M..

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud. Kohus on menetluses kostjale ka selgitanud, et ülalpidamise

andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval

seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel ning erinevate

teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega

täida ülalpidamise eesmärki (kohtu 02.07.2024 kiri, dtl 22-24). Seega, kui lapsest

lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud

teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada

vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 1250 eurot, sh eluasemekulud 550

eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, sidekulud 10 eurot,

kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse

koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud

vältimatud püsikulutused kokku 170 eurot (trenn).

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hageja vanusega on ka side-, koolikohustuse ning trenni kulud usutavad. Samuti ei saa

täielikult ebavajalikuks pidada transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha

ka pikemaid sõite. Samas isegi juhul, kui vähendada hageja igakuiseid kulutusi poole

võrra, siis vastavad kulud ikkagi vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt

seitse ööpäeva kuus. Menetlusosaliste poolt väljendatust ei nähtu, et pooltel oleks

vastavaid kokkuleppeid. Samuti ei ole kohtu poolt määratud suhtluskorda. Seega puudub

alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu, et ole kostja menetluses välja toonud ega

tõendanud. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 alusel.

8. 04.10.2024 seisukohas on hageja täpsustanud, et soovib elatise väljamõistmist alates

kohtuotsuse tegemise päevast. Seega tuleb hagejal tasuda elatist alates 24.10.2024

seaduses sätestatud miinimummääras.

9. Kostja on oma vastuses ja hilisemates seisukohtades keskendunud peamiselt ka

hooldusõiguse ja suhtluskorra probleemidele. Kohus selgitab, et asja lahendamise

seisukohalt ei oma tähtsust vanemate omavaheline läbisaamine. Kohus on kostjale ka

menetluse jooksul selgitanud, et juhul, kui lapsevanematel on erimeelsused

hooldusõiguse ja suhtluskorra teemadel, siis on kostjal õigus esitada kohtule eraldiseisev

avaldus nimetatud küsimuste lahendamiseks. Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus

üksnes hageja elatise nõuet ning saab arvestada, et lapsest lahuselaval vanemal tuleb oma

ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates 24.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb iga

järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt lõppeva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud

elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik