2-24-6576/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

24.10.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6576

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS avaldus M. M. vastu võla

ja viiviste väljamõistmiseks

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood

10100168, asukoht: Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn);

Avaldaja lepinguline esindaja: A. J. (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: XXX);

Puudutatud isik: M. M. (isikukood XXX, aadress

XXX);

Puudutatud

isiku

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo

Indela, e-post: XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja 2524,2 (kaks

tuhat viissada kakskümmend neli eurot ja 20 senti) eurot, millest 1

909,36 eurot on põhinõue ja 614,84 eurot on avalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis

põhinõudelt 1 909,36 eurolt alates 26.04.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena

välja 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot, millest 338

eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud

riigilõiv.

3. Mõista puudutatud isikult M. M.lt (isikukood XXX) avaldaja If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis

menetluskuludelt 388 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevusena 1 909,36 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisena ajavahemikul 17.11.2020 kuni 25.04.2024 614,84 eurot ja

edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 26.04.2024 seadusjärgses määras. Avalduse kohaselt sai

veeavarii tõttu 25.04.2020 kahjustada J OÜ-le kuuluvad ruumid Tallinnas aadressil XXX. Nimetatud

objekt oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-s. Kindlustusandja hüvitas

kindlustuslepingu alusel kahju. Korteriühistu teatel sai veekahu alguse puudutatud isikule kuulunud

korteris nr 6 toimunud remontööde käigus torustike kahjustamisest.

2. Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi reaalosa

korrashoiu kohustust, kuna selle korrashoiul ei peaks tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad teiste

korteriomanike vara. Ka remonditöödel tuleb järgida käibekohustust ja hoiduda teiste vara kahjustamisest.

Kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd on kirjeldatud Vaskorehitus OÜ 28.04.202

hinnapakkumises. Hageja tasus kannatanule 18.12.2020 remondi hüvitamiseks 1

909,36 eurot ning esitas võlgnikule 05.11.2020 nõudekirja, milles soovis remondi

maksumuse hüvitamist. Avaldaja andis võlgnikule tasumiseks tähtaja 10 päeva.

Võlgnik ei ole nõuet tasunud.

3. Avaldaja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja arvestas seadusjärgses määras viivist alates 17.11.2020.

Avaldaja esitas viivise arvestuse. Avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 614,84

eurot. Avaldaja palus välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.

4. Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustunud. Aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat.

Tegu ei ole tehingulise õigussuhtega ega õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Lisaks peavad

korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Seega hõlmab rikutud kohustuse

kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast tule- ja

veekahjustusi vms teisele korteriomandile. Seega on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev

võlasuhe.

5. Avaldaja nõue muutub sissenõutavaks kahju hüvitamisest arvates ehk alates väljamaksete tegemisest,

sest sellest hetkest läks VÕS § 492 lg 1 alusel nõue üle. Seega avaldaja nõue aeguks alles 10 aasta

möödumisel makse väljamaksmisest, mis toimus 18.05.2020. Avaldaja esitas avalduse aegumistähtaja

jooksul ja nõue ei ole aegunud. Kuigi kindlustusjuhtum toimus 25.04.2020, muutus nõue sissenõutavaks

kahju hüvitamisest, 18.05.2020 ja aegub 18.05.2030.

6. 23.09.2024 seisukohtades leidis avaldaja, et ta tõendas puudutatud isiku korteriomandis toimunud

veetorustiku leket MTÜ J juhatuse liikme J. L. 17.05.2020 e-kirjaga. Alusetu on puudutatud isiku

etteheide, et avaldaja ei ole esitanud asjatundja arvamust korteriomandi kahjustuste ulatuse ja

tekkepõhjuste kohta. Kohtule on esitatud varakahju vaatlusakt, mille kohaselt sai kahjustusi XXX korteri

laminaat ja lae värv ning veekahjude tuvastamiseks on tehtud seina kontrollava. Vajalikud tööd nähtuvad

Vaskorehitus OÜ hinnapakkumisest, mistõttu ei peaks tekkima kahtlusi, et tegemist on kahjude

likvideerimiseks esitatud hinnapakkumisega. Hinnapakkumisest nähtub, et see on esitatud kahjustatud

laminaatparketi vahetuseks, lae viimistluse taastamiseks ning kontrollava kinniehitamiseks.

7. Puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi konkreetset tööd, mis ei olnud veekahjustuste ulatust

arvestades vajalik nende kõrvaldamiseks ja oli tehtud kindlustusvõtja korteri parendamiseks. Ainuüksi

asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid Vaskorehitus OÜ töötaja R. K. kvalifikatsiooni ja pädevuse

kohta, ei muuda tõendeid ebausaldusväärseteks. Asjas esitatud kahjuakt ja selle fotod ning

hinnapakkumised on omavahel kooskõlas. Ainuüksi puudutatud isiku paljasõnalised väited ei anna alust

tõendite usaldusväärsuses kahelda. Sellises olukorras oleks pidanud puudutatud isik esitama omapoolseid

tõendeid avaldaja esitatud tõendite ümberlükkamiseks.

8. Kuna kahjuaktil ja hinnapakkumisel puudus algselt korteri number, kus kahjud tuvastati, esitas avaldaja

täiendavalt vaatlusakti ja hinnapakkumise koostaja selgituse, et kahju tekkis XXX hoones J OÜ kasutuses

olevas ruumis nr X.

Puudutatud isiku seisukohad

9. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja nõue on aegunud ning esmalt tuleb lahendada

puudutatud isiku aegumise vastuväide. Põhinõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kuna põhinõue on

aegunud, on TsÜS § 144 alusel aegunud avaldaja kõrvalnõuded. Avaldaja väitis, et veeavarii tõttu sai

kindlustatud korter kahjustada 25.04.2020. Puudutatud isik nõustus, et avaldajale läks nõue üle VÕS § 492

alusel, kuid see ei muutnud nõude aegumist. Avaldus esitati kohtule 25.04.2024. TsÜS § 150 järgi

algab nõude aegumine ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või

teada saama pidi.

10. Avaldaja sai kahjust teada hiljemalt 28.04.2020, mil avaldajale esitati Vaskorehitus OÜ 28.04.2020

hinnapakkumine. Avaldaja on tasunud kahjukannatanule 18.05.2020 remondi hüvitamiseks 1909,36 eurot.

Avaldaja sai väidetavast kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 17.05.2020, nagu nähtub

korteriühistu juhatuse liikme J. L. e-kirjast. Seega hakkas TsÜS § 150 lg 1 järgne aegumistähtaeg kulgema

alates 17.05.2020 ning aegumistähtaeg möödus 17.05.2023. Avaldus on kohtule esitatud 25.04.2024 ehk

paeaegu aasta pärast aegumistähtaja möödumist. Järelikult on avaldaja kahju hüvitamise nõue aegunud.

11. 10.09.2024 seisukohas leidis puudutatud isik, et avaldaja ei ole tõendanud korteriomandi korrashoiu

kohustuse rikkumist KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku

korteriomandi eriomandi piires toimus veetorustiku leke, mis põhjustas kahju. Puudatud isik ei nõustunud

avaldaja väitega, et veekahju tekkis korteris toimunud remonditööde kahjus torustike kahjustamisest.

Avaldaja need faktilised väited on tõendamata.

12. Avaldaja on esitanud korteriühistu juhatuse liikme 17.05.2020 e-kirja, milles viimane on paljasõnaliselt

väitnud, et torude leke sai alguse puudutatud isiku korterist. J. L. 17.05.2020 e-kirjale ei ole lisatud ühtegi

tõendit, mis tõendaks, et veekahju J OÜ korteriomandile on põhjustanud just puudutatud isiku

korteriomandi (kui 2 korrust kõrgemal asuvas) eriomandi esemeks olevates eluruumides aset leidnud

veetorustiku leke.

13. J. L.17.05.2020 e-kirjas väljendatud seisukohad muudab ebausaldusväärseks asjaolu, et MTÜ J teine

juhatuse liige L. P. on edastanud puudutatud isiku pojale M. M.le mitu e-kirja. 12.08.2020 e-kirja järgi olid

maja üldvee maksed ebanormaalselt suured ning esialgne arvamus oli, et puudutatud isiku korteris

toimunud veeleke oli enne korteri arvestit. 13.08.2020 e-kirjas lisas ta, et veeleke võis toimuda varem,

kuna maja üldarvesti vahetati välja 07.07.2020. Elamu üldisel arvel oli 84 m3 vett, mille sihtkoht oli

teadmata ja seda kogust pidas e-kirja saatja sedavõrd suureks, et see ei olnud seotud uputusega.

14. Puudutatud isik leidis, et kuna torustiku leke toimus enne korteri veemõõtjat, oli tegu lekkega kohas,

mis ei ole korteriomandi eriomandi esemeks ja mille eest puudutatud isik ei vastuta. Vee-ettevõtjal AS-l

Tallinna Vesi oli ainus loogiline seletus, et ilmselt on olnud mingi suurem leke pärast maja üldarvestit ja

enne korterite arvesteid. Sisuliselt ei olnud leke mitte puudutatud korteri eriomandi piires, vaid kortermaja

veetorustiku kaasomandi osas, mille eest puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel ei vastuta. Ühistu

juhatusel puudus selgus, mis veekulu põhjustas. Puudutatud isiku tõendid lükkavad ümber avaldaja väited.

15. J. L.e-kirjas oli oletus 17.05.2020 seisuga, mis osutus ebaõigeks. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi peab

korteriomanik hoidma korras vaid eriomandi eset. Puudutatud isik viitas ka KrtS § 4 lõikele 3. Veeleke

toimus kaasomandi piires.

16. Isegi kui veetorustiku leke oleks toimunud puudutatud isiku korteriomandi eriomandiks olevates

eluruumides, ei vastutaks puudutatud isik sellise lekke eest, kuna korteris olev veetorustik on KrtS §

4 lg 3 korteriomanike kaasomandis ega ole eriomandi esemeks, iseäranis enne korteri veemõõtjat olev

veetorustiku osa.

17. Puudutatud isik leidis samuti, et tõendamata on kahju tekkimine, kahju tekkepõhjus ning kahju suurus.

Tõendamata on asjaolu, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses puudutatud isiku eriomandi esemeks

olnud eluruumides väidetavalt aset leidnud ja eriomandi esemeks oleva veetorustiku lekkega. Avaldaja ei

ole tõendanud J OÜ-le kuuluvale korteriomandile tekkinud kahjustusi ega kahjustuste ulatust.

18. Avalduse lisaks on vaatlusakt, milles on vaadeldud objekti „X“ ja märge „kelder“ ehk sisuliselt

viidatakse kortermaja keldrile. Avalduse lisast 1 ei nähtu ja selle põhjal ei ole võimalik tuvastada, et

vaatlust oleks tehtud nimelt XXX korteriomandis. Kortermaja keldrikorrusel on peale XXX korteriomandi

veel mitu korteriomandit, mistõttu ei ole tuvastav, et oleks vaadeldud korteriomandit.

19. Avalduse lisaks on fotod, mille osas ei ole teada, kus need on tehtud, kes on need teinud ning kuidas

need seonduvad käesoleva asjaga, mistõttu ei tõenda antud fotod sisuliselt midagi. Kohtule ei ole esitatud

asjatundja arvamust ega mistahes muid tõendeid, milles oleks fikseeritud konkreetsed korteriomandi

kahjustused, nende ulatus ja tekkepõhjus, mistõttu ei ole avaldaja tõendanud kohtule kahju olemasolu, selle

suurust ega kahju põhjust. Avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et kahju on põhjuslikus seoses puudutatud

isiku kohustuste rikkumisega.

20. Hinnapakkumine ei tõenda kahju, sest selles on lihtsalt välja toodud tööd, mida oli vaja teha aadressil

X, mitte XXX korteriomandis. Hinnapakkumisel on kirjas „Laoruumi remonttööd“ ning puudub viide

konkreetsele väidetavalt kahjustunud korteriomandile, mistõttu ei seondu hinnapakkumine XXX

korteriomandiga. Hinnapakkumine on asjakohatu tõend. Avaldusele lisatud maksekorraldus tõendab

üksnes ülekande tegemist, mitte kahju suurust. Kuna avaldaja põhinõue on alusetu, on alusetu on ka

viivisenõue.

21. 17.10.2024 menetlusdokumendis jäi puudutatud isik varasemate vastuväidete juurde. Puudutatud isik

leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, et veetorusiku leke toimus tema korteriomandi eriomandi esemeks

olevates eluruumides ning ta rikkus mõnda kohustust. Kahjunõue on motiveerimata ja tõendamata.

Hinnapakkumisest ei nähtu, milliste kahjustuste kõrvaldamiseks on see esitatud. Avaldaja ei ole

tõendanud, et töid oleks üldse tehtud, mistõttu ei ole ka puudutatud isikul tõendamise kohustust. Avaldaja

täiendav tõend on ebausaldusväärne ja tagantjärgi loodud.

22. Menetluskuludena palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud

tunnitasuga 200 eurot ilma käibemaksuta ja 244 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi on osutatud 13,2 tundi

ja kulude summa on 3220,80 eurot. Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista 3220,80 eurot ja viivise.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte väiteid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.

24. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja oli OÜ-le J kuulunud vara ja korteriomandi kindlustusandja ning

avaldaja kandis kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi toimumise tõttu 18.12.2020 üle 1 909,36 eurot. Pooled

ei vaidle ka selle üle, et avaldajale kui kindlustusandjale läks VÕS § 492 lg 1 alusel üle nõue kahju

põhjustaja vastu ning avaldaja saatis puudutatud isikule 05.11.2020 nõudekirja.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, kas kahju suurus on

tõendatud ning kas seetõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult põhivõlgnevusena 1 909,36 euro,

sissenõutavaks muutunud viivisena 614,84 euro ning alates 26.04.2024 sissenõutavaks muutuva viivise

väljamõistmist.

26. Avaldaja viitas sellele, et puudutatud isikule kuuluvas korteriomandis toimus remonditööde tõttu

veeleke, mille tulemusena sai 25.04.2020 kahjustada J OÜ-le kuulunud ruumid aadressil XXX Puudutatud

isik rikkus oma korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust. Puudutatud isik leidis esmalt, et avaldaja

nõue on aegunud. Täiendavalt asus puudutatud isik seisukohale, et avaldaja ei ole tõendanud, et

puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires toimus veetorustiku leke. Lisaks leidis puudutatud isik, et

korteris olev veetorustik on korteriomanike kaasomandis, mistõttu puudutatud isik kahju eest ei vastuta.

Kahju osas leidis puudutatud isik, et see on tõendamata.

27. Kohus leiab, et avaldaja nõue ei ole aegunud ning aegumise vastuväite esitamisel on puudutatud isik

viidanud ebaõigele õiguslikule alusele. Puudutatud isik viitas aegumise vastuväite esitamisel TsÜS § 150

lõikele 1, mis reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete aegumist. Puudutatud isik

lähtus ekslikult eeldusest, et avaldaja on esitanud tema vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõude. Avaldajale kui kindlustusandjale läks üle ühe korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu ning

sellise nõude õiguslik alus tuleneb seadusest. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb

eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (RK TKo 3-2-1-

129-13, p 19). Seadusjärgse võlasuhte puhul kohaldub aegumisele TsÜS § 149, mille järgi on seadusest

tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Kuna avaldaja nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil avaldaja

kindlustusvõtjale kahju hüvitas ehk 18.12.2020, ei olnud nõue aegunud ajal, mil avaldus kohtusse esitati.

28. Vaidluse sisulises osas leiab kohus, et puudutatud isik ei ole oma vastuväiteid nõudele tõendanud.

Kuigi kohus lahendab vaidlust hagita menetluse korras, on tegu hagimenetlusele analoogilise vaidlusega,

kus mõlemal poolel oleks tulnud oma väiteid tõendada. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

29. KrtS § 4 lg 1 järgi on eriomandi esemeks ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle

juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või

lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale

eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks hoone ja

selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks

vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

30. Iseenesest on õige puudutatud isiku väide, et kui veeleke sai alguse kogu maja teenindamiseks

vajalikust veetorust, on veetoru kaasomandis sõltumata sellest, et see läbis puudutatud isikule kuuluvat

korterit. Ekslik on aga puudutatud isiku arusaam, et kui tema korteris asuvast veetorustikust tekkis leke, on

tema vastutus välistatud ning vastutuse välistamiseks piisab üksnes sellest, et korteri veemõõtja ja elamu

üldvee mõõtja vahel võis olulisel hulgal vett lekkida.

31. Puudutatud isikul lasus KrtS 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoiduda kahjustamast kõigi korteriomanike

kaasomandisse kuuluvat veetorustikku mistahes viisil. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike

kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel

kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud

(VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju

(VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RK TKm 2-19-9500, p 13).

32. Kui kahjustatud asjaolu lähtub puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et

puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (samas, p 15.1). Puudutatud

isikule saab ette heita kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist, mis tähendab eelkõige keeldu

kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust järgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme

seisukorda (samas, p 15.1).

33. Kohtul lasub hagita menetluses asja lahendamisel kohustus selgitada puudutatud isikule tema

tõendamiskoormust. Kui puudutatud isik põhjustas veetoru purunemise, tuli eeldada rikkumise

mittevabandatavust ja vastupidist tuli tõendada puudutatud isikul (samas, p 15.4). Käesolevas asjas selgitas

kohus puudutatud isikule 27.08.2024 pöördumises (dtl 50-51) vajadust põhistada ja tõendada oma

vastuväiteid seadusest tuleneva kohustuse olemasolule või kahju suurusele. Kohus selgitas ühtlasi, et kui

puudutatud isikul tõendid puuduvad, on mõistlik sõlmida avaldajaga kompromiss. Vaatamata kohtu

selgitustele asus puudutatud isik väitma, et hoopis avaldaja peaks täiendavalt tõendama puudutatud isikul

hüvitise maksmise kohustuse olemasolu ja kahju suurust. Puudutatud isik ei esitanud kohtule tõendeid selle

kohta, et tema kohustuse rikkumine oli vabandatav ning kannatanu korteris tekkinud kahjustusi oleks

saanud kõrvaldada väiksemate kuludega.

34. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et J OÜ oli sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu (dtl 16-18). Tegu

on ettevõtja vara kindlustamise lepinguga. Kindlustatud vara asukoht oli X. Kindlustatud objekt oli

restoran, mitte eluruum. 18.12.2020 maksekorraldusega (dtl 22) on avaldaja kindlustusvõtjale tasunud 1

909,36 eurot. Selle üle, et avaldaja näol on tegu kindlustusandjaga, kellele on kindlustusvõtja nõue seaduse

alusel üle läinud, pooled ei vaidle.

35. Avaldaja esitas kohtule varakahju vaatlusakti (dtl 7), milles on koostatud aadressil X ning milles

viidatud on elamu keldrile. Akti järgi oli toimunud veeavarii teise korruse korterist. Aktile on lisatud fotod

(dtl 8-15), millest on eraldi välja toodud kahjustuste asukohad laminaatparketil ja lae viimistlusel. Akti

järgi avati ka lage, et kontrollida niiskuskahjustusi.

36. Vaskorehitus OÜ koostas 28.04.2020 hinnapakkumise (dtl 21) laoruumi remonttööde kohta kokku

summas 1068,44 eurot. Pakkumise järgi oli vaja teha laminaatparketi demonteerimine koos liistude

eemaldamisega, uue parketi paigaldus, lae viimistlemine, kipsseina kontrolliava avamine ja kinni

ehitamine ning seina viimistlus. Lisaks oli vaja demonteerida ja tagasi paigaldada mööbel.

Hinnapakkumises olid loetletud ka vajalikud materjalid. Kokku oli tööde ja materjalide maksumus 2109,36

eurot.

37. Avaldaja esitas täiendavalt kohtule Vaskorehitus OÜ esindaja R. K. e-kirja teel antud kinnituse (dtl

69), mille kohaselt oli vaatlusakt koostatud mitteeluruumis XXX ning hinnapakkumine oli esitatud

kahjustuste kõrvaldamiseks samas ruumis.

38. Kohus leiab, et vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele tõendavad eelviidatud tõendid kogumis

kahjustuste tekkimist ning kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Alusetud on puudutatud

isiku etteheited, et kuna vaatlusaktis ja hinnapakkumises on kasutatud väljendeid „kelder“ ja „laoruum“, ei

tõenda need, et tegu oli XXX korteriomandiga. Antud korteriomandi näol oli tegu mitteeluruumiga ning

dokumentides kasutatud väljendid ei too kaasa seda, et kahju oleks tekkinud mõnel muul pinnal. Alusetu

on puudutatud isiku väide, et kuna R. K. e-kiri on koostatud tagantjärgi, on tegu ebausaldusväärse

tõendiga. Tegu on lubatavas vormis esitatud kirjaliku tõendiga, mis koos teiste tõenditega tõendab seda,

kus kahju tekkis ja mida oli vaja teha kahju kõrvaldamiseks. Ainuüksi see, et tõend ei ole puudutatud

isikule sobiv, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud

ühtegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla selle, kus kindlustusjuhtum aset leidis.

39. Alusetud on puudutatud isiku etteheited, et avaldaja ei ole kahju suuruse ning olemasolu kohta esitanud

asjatundja arvamust. Seadusest ei tulene, et kahju tekkimist ja kahju suurust saab tõendada üksnes

asjatundja arvamusega. Tegu ei olnud keerukate ja mahukate ehitustöödega ning hinnapakkumine tõendab

selgelt, milliseid toiminguid oli vaja kahjustuste kõrvaldamiseks vaja teha. Kahju tekkimine on tõendatud

ka sellega, et hinnapakkumisele vastava summa on avaldaja kandnud kindlustusvõtjale üle. Eeltoodut

kokku võttes leiab kohus, et kindlustusjuhtumi toimimine ja kahju suurus on tõendatud.

40. Puudutatud isikul kahju hüvitamise kohustuse tõendamiseks esitas avaldaja korteriühistu esindaja J. L.

17.05.2020 e-kirja (dtl 19-20), mille järgi põhjustas ühistule teadaolevalt kahju teisel korrusel korteris nr .

remonttööde käigus toimunud torude leke, mille tulemusena said kahjustada alumised korterid, sealhulgas

OÜ J. Kirja järgi oli tegu korterisisese torustiku ja veaga, mille eest ühistu ei vastuta. Alusetud on

puudutatud isiku etteheited, et kuna e-kirjale ei ole lisatud muid tõendid, ei saa e-kiri ise kirjaliku tõendiga

tõendada puudutatud isiku vastutust. E-kirjast nähtub selgelt, et puudutatud isiku korteris viidi läbi

ehitustöid ning nende ehitustööde käigus sai torustik kahjustada.

41. Ainsa tõendina esitas puudutatud isik ise kohtule oma poja e-kirjade vahetuse teise korteriühistu

juhatuse liikme L.P. (äriregistri väljavõte dtl 58-62). L. P. saatis puudutatud isiku esindajale 12.08.2020

(dtl 64) e-kirja, milles soovis teada, kas hiljuti juhtunud veeavarii oli vormistatud kindlustusjuhtumina. E-

kirjas on L. P. kasutanud väljendit „hiljuti juhtunud veeavarii on teil juba vormistatud“. Seega seostas ka

teine korteriühistu juhatuse liige veeavarii toimumist puudutatud isiku tegevusega.

42. Puudutatud isiku poeg M. M. vastas, et puudutatud isik ei olnud registreerinud veeavariid

kindlustusjuhtumina. Tema e-kirja järgmistest lausetest selgub üheselt, et korteris toimusid remonditööd

ning sanitaartehnilised seadmed said paigaldatud alles augustis. Järgmisena soovis puudutatud isiku poeg

teada, millest tulenevalt oli ühistu arvel märgitud suur kogus üldvett, mille eest tuli tasuda. Täiendavalt

selgitas L. P. 13.08.2020 e-kirjas (dtl 63), et üldvee arve esitati juuli eest, kuid maja üldarvesti vahetati

välja 07. juulil ja vahe saadi teada siis. Üldarvel oli 84 m3 vett, mille sihtkoht oli e-kirja järgi teadmata. E-

kirjas on viidatud AS Tallinna Vesi väitele, et ainus loogiline selgitus on, et on olnud suurem veeleke peale

maja üldarvestit ja enne korterite arvesteid. Kuna selgus puudus, otsustati jagada kulu korteriomanike

vahel.

43. L. P. e-kirjas on muuhulgas lause: „Teil juhtunud leke (see mis uputas V ja J ja vist kedagi veel) oli

ühe naabri sõnul olnud enne teie arvestit“. Ekslik on puudutatud isiku järeldus, et kuna tema korteris läbi

viidud remonttööde tulemusena kahjustati veetoru kohas, mis asus korteri enda veearvestist väljaspool, ei

vastuta puudutatud isik tekkinud kahju eest pelgalt seetõttu, et lekkinud vee kogus tema korteri veearvesti

näidul ei kajastunud. Kohus leiab, et see, kas lekkekoht asus enne või pärast korteri veearvestit, ei vabasta

puudutatud isikut vastutusest ega muuda tema kohustuse rikkumist mittevabandatavaks. Mõlema poole

tõenditest nähtub selgelt, et veeavarii ehk veelekke põhjuseks olid puudutatud isiku korteris toimunud

remonditööd. Puudutatud isikul lasus remonditööde teostamisel kohustus tagada, et selle käigus ei

kahjustataks mistahes kaasomandi osa ning seda sõltumata sellest, kus täpselt veeleke asus.

44. Kuna puudutatud isik ei esitanud kohtule muid tõendeid ega vastuväiteid, mis tema vastutuse

välistaksid, kuulub avaldaja põhinõue rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks

põhinõudena välja mõista 1 909,36 eurot. Kuna põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka

viivisenõue. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista

614,84 eurot. Alates 26.04.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks

muutuv viivis põhinõudelt 1 909,36 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täieliku täitmiseni.

45. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7,

et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud

menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata,

jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel,

mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda.

46. Avaldaja palus puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud

õigusabile summas 338 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ning abi osutamiseks kulus kaks

tundi. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ning puudutatud isikult tuleb avaldaja

kasuks menetluskuludena kogumis välja mõista 388 eurot. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 388 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik