2-24-10420/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJ.P (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Kalda tn 3 Puudutatud isik tunnistas 15.08.2024 esitatud vastuses avaldusele nõuet täies ulatuses.
Legislator headnote
AI generated2-24-10420/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: J.P (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Kalda tn 3 Puudutatud isik tunnistas 15.08.2024 esitatud vastuses avaldusele nõuet täies ulatuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
23.10.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-10420
Kohtuasi
J.P avaldus Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu
09.05.2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse
tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.09.2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja J.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Raivo Salumäe
Puudutatud isik Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu
(registrikood 80520363), seaduslik esindaja O.A
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Pärnu Maakohtu 04.09.2024. a määruse resolutsioon muutmata, kuid
muuta ja täiendada osaliselt määruse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas.
2. Jätta Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Pärnu linn Kalda tn 3 korteriühistu
kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. J.P (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Kalda tn 3
korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus maakohtul tuvastada puudutatud isiku
09.05.2024 üldkoosoleku otsuse p-de 3.1 ja 3.3 tühisus või alternatiivselt tunnistada need
kehtetuks.
2-24-10420
2. Puudutatud isik tunnistas 15.08.2024 esitatud vastuses avaldusele nõuet täies ulatuses.
Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Pärnu Maakohus rahuldas 04.09.2024. a määrusega avalduse ning tuvastas puudutatud isiku
09.05.2024. a üldkoosoleku otsuse p-de 3.1. ja 3.3. tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus
puudutatud isiku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue tuvastada puudutatud isiku
09.05.2024 üldkoosoleku otsuse punktide 3.1. ja 3.3. tühisus koosoleku kokkukutsumise
vorminõuete järgimata jätmise ning liikmete teavitamiskohustuse rikkumise tõttu õiguslikult
põhjendatud ning tuleb rahuldada. Puudutatud isik nõustus avaldaja väidetega, et p-de 3.1. ja
3.3. arutamisel ja otsustamisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu otsused on
tühised ning avaldus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 ja § 172 lg 7 alusel puudutatud isiku
kanda.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu
määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) tühistada ning
teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda või alternatiivselt poolte endi
kanda.
4.1. Puudutatud isik leidis, et maakohus on menetlusõiguse norme vääralt kohaldades jätnud
menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus kohaldas hagimenetluse sätteid, kuigi
praegusel juhul on tegemist hagita menetlusega. Kohaldada tuli TsMS § 171 lg-t 1.
Puudutatud isiku selgituste kohaselt ei ole tema põhjustanud hagi esitamist (hagi pole tema
vastu ka esitatud). Maakohus ei ole määruses selgitanud, mis põhjusel on menetlus
põhjendamatu ning kuidas selle põhjustas puudutatud isik tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Maakohus ei tuvastanud, et menetlus oli põhjendamatu. Kohtueelses menetluses ei märkinud
avaldaja kordagi, et tema hinnangul on koosolekul vastuvõetud otsused koosoleku
kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Avaldaja soovis ainult protokollide
parandamist. Kui avaldaja oleks kohtueelselt esitanud puudutatud isikule vastuväite
üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta, oleks puudutatud isikul olnud võimalus selles osas
seisukoht võtta. Avaldajal oleks olnud võimalus pöörduda puudutatud isiku poole ning
puudutatud isiku otsused oleks saanud tunnistada tühiseks kohtu sekkumiseta. Maakohtu
määrusest ei nähtu põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele
seisukoha esitamiseks.
6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-24-10420
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata jätta, kuid
muuta määruse põhjendusi menetluskulude jaotust puudutavas osas.
9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust
üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus
maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni
p 3).
10. Kolleegium muudab ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi praeguses asjas
menetluskulude jaotusele kohalduvate õigusnormide osas. Maakohus kohaldas
menetluskulude jaotuse otsustamisel ekslikult TsMS § 168 lg-t 6 ja § 172 lg-t 7. Kolleegiumi
hinnangul ei kuulu hagita menetluses kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, mis käsitleb hagi
õigeksvõttu. Samuti ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele hagita menetluses
menetluskulude jaotust reguleeriv TsMS § 172 lg 7, mille kohaselt oleks menetluskulud
tulnud jätta avaldaja kanda. Kuna praeguses asjas maakohus rahuldas avalduse, tuli kohaldada
TsMS § 172 lg-t 1, mis annab kohtule suure kaalutlusruumi menetluskulude jaotuse
määramisel ning võimaldab õigluse põhimõtet silmas pidades jätta menetluskulud menetluse
põhjustanud isiku kanda (vt nt RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17 ja RKTKm 15.11.2023,
2-22-4432/27, p 12 kolmas lause). Praegusel juhul nähtub poolte esitatud asjaoludest, et
puudutatud isiku eksimuse tõttu (üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine) oli avaldaja
sunnitud pöörduma kohtusse, et taotleda puudutatud isiku üldkoosoleku otsuste tühisuse
tuvastamist. Seega on õiglne jätta praeguses asjas menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel
puudutatud isiku kanda. Avaldus ei olnud põhjendamatu ning maakohus on selle õigesti
rahuldanud, mistõttu puudub alus kohaldada TsMS § 172 lg-t 7.
11. Määruskaebuse väidete kohaselt tuli praegusel juhul kohaldada TsMS § 171 lg-t 1.
Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. TsMS § 171 lg 1 reguleerib menetluskulude jaotust
kõrgema astme kohtu menetluses, mistõttu seda sätet ei saa kohaldada maakohtu menetluses
menetluskulude jaotuse otsustamisel.
12. Samuti leidis puudutatud isik, et avaldaja oleks saanud lahendada asja ilma kohtusse
pöördumata, esitades puudutatud iskule vastuväite üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta ning
sel juhul oleks puudutatud isik saanud ilma kohtu sekkumiseta vaidlustatud otsused kehtetuks
tunnistada. Kolleegium siin puudutatud isikuga ei nõustu. KrtS § 29 lg 2 kohaselt saab
korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuet lahendada
üksnes kohus hagita menetluses. Korteriühistu ei saa tühist üldkoosoleku otsust kinnitamisega
kehtivaks muuta (vt RKTKo 04.12.2021, 3-2-1-155-12, p 12). Sarnaselt ei saa korteriühistu
juhatus ega üldkoosolek võtta vastu otsust, et korteriühistu mõni eelnev otsus on tühine.
Seeõttu ei ole siinsel juhul ka analoogia korras põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg-t 6.
13. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon
muutmata jätta.
14. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu
TsMS § 171 lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda.
15. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda
TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab
2-24-10420
maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast määruse
jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt