Legislator Case Law & Legislation
2-24-10420/15 AI generated

2-24-10420/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-10420/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.P (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Kalda tn 3 Puudutatud isik tunnistas 15.08.2024 esitatud vastuses avaldusele nõuet täies ulatuses.

Legislator headnote

AI generated

2-24-10420/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: J.P (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Kalda tn 3 Puudutatud isik tunnistas 15.08.2024 esitatud vastuses avaldusele nõuet täies ulatuses.

Keywords

AI generated
proper legal representation breach of cooperation duty goodwill indemnity default of counsel request for mutual assistance judicial assistance in civil matters
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10420

Kohtuasi

J.P avaldus Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu

09.05.2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.09.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja J.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Raivo Salumäe

Puudutatud isik Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu

(registrikood 80520363), seaduslik esindaja O.A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 04.09.2024. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta ja täiendada osaliselt määruse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas.

2. Jätta Pärnu linn, Kalda tn 3 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Pärnu linn Kalda tn 3 korteriühistu

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.P (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Kalda tn 3

korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus maakohtul tuvastada puudutatud isiku

09.05.2024 üldkoosoleku otsuse p-de 3.1 ja 3.3 tühisus või alternatiivselt tunnistada need

kehtetuks.

2-24-10420

2. Puudutatud isik tunnistas 15.08.2024 esitatud vastuses avaldusele nõuet täies ulatuses.

Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 04.09.2024. a määrusega avalduse ning tuvastas puudutatud isiku

09.05.2024. a üldkoosoleku otsuse p-de 3.1. ja 3.3. tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue tuvastada puudutatud isiku

09.05.2024 üldkoosoleku otsuse punktide 3.1. ja 3.3. tühisus koosoleku kokkukutsumise

vorminõuete järgimata jätmise ning liikmete teavitamiskohustuse rikkumise tõttu õiguslikult

põhjendatud ning tuleb rahuldada. Puudutatud isik nõustus avaldaja väidetega, et p-de 3.1. ja

3.3. arutamisel ja otsustamisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu otsused on

tühised ning avaldus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 ja § 172 lg 7 alusel puudutatud isiku

kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) tühistada ning

teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda või alternatiivselt poolte endi

kanda.

4.1. Puudutatud isik leidis, et maakohus on menetlusõiguse norme vääralt kohaldades jätnud

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus kohaldas hagimenetluse sätteid, kuigi

praegusel juhul on tegemist hagita menetlusega. Kohaldada tuli TsMS § 171 lg-t 1.

Puudutatud isiku selgituste kohaselt ei ole tema põhjustanud hagi esitamist (hagi pole tema

vastu ka esitatud). Maakohus ei ole määruses selgitanud, mis põhjusel on menetlus

põhjendamatu ning kuidas selle põhjustas puudutatud isik tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Maakohus ei tuvastanud, et menetlus oli põhjendamatu. Kohtueelses menetluses ei märkinud

avaldaja kordagi, et tema hinnangul on koosolekul vastuvõetud otsused koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Avaldaja soovis ainult protokollide

parandamist. Kui avaldaja oleks kohtueelselt esitanud puudutatud isikule vastuväite

üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta, oleks puudutatud isikul olnud võimalus selles osas

seisukoht võtta. Avaldajal oleks olnud võimalus pöörduda puudutatud isiku poole ning

puudutatud isiku otsused oleks saanud tunnistada tühiseks kohtu sekkumiseta. Maakohtu

määrusest ei nähtu põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele

seisukoha esitamiseks.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-10420

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata jätta, kuid

muuta määruse põhjendusi menetluskulude jaotust puudutavas osas.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus

maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni

p 3).

10. Kolleegium muudab ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi praeguses asjas

menetluskulude jaotusele kohalduvate õigusnormide osas. Maakohus kohaldas

menetluskulude jaotuse otsustamisel ekslikult TsMS § 168 lg-t 6 ja § 172 lg-t 7. Kolleegiumi

hinnangul ei kuulu hagita menetluses kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, mis käsitleb hagi

õigeksvõttu. Samuti ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele hagita menetluses

menetluskulude jaotust reguleeriv TsMS § 172 lg 7, mille kohaselt oleks menetluskulud

tulnud jätta avaldaja kanda. Kuna praeguses asjas maakohus rahuldas avalduse, tuli kohaldada

TsMS § 172 lg-t 1, mis annab kohtule suure kaalutlusruumi menetluskulude jaotuse

määramisel ning võimaldab õigluse põhimõtet silmas pidades jätta menetluskulud menetluse

põhjustanud isiku kanda (vt nt RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17 ja RKTKm 15.11.2023,

2-22-4432/27, p 12 kolmas lause). Praegusel juhul nähtub poolte esitatud asjaoludest, et

puudutatud isiku eksimuse tõttu (üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine) oli avaldaja

sunnitud pöörduma kohtusse, et taotleda puudutatud isiku üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamist. Seega on õiglne jätta praeguses asjas menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda. Avaldus ei olnud põhjendamatu ning maakohus on selle õigesti

rahuldanud, mistõttu puudub alus kohaldada TsMS § 172 lg-t 7.

11. Määruskaebuse väidete kohaselt tuli praegusel juhul kohaldada TsMS § 171 lg-t 1.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. TsMS § 171 lg 1 reguleerib menetluskulude jaotust

kõrgema astme kohtu menetluses, mistõttu seda sätet ei saa kohaldada maakohtu menetluses

menetluskulude jaotuse otsustamisel.

12. Samuti leidis puudutatud isik, et avaldaja oleks saanud lahendada asja ilma kohtusse

pöördumata, esitades puudutatud iskule vastuväite üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta ning

sel juhul oleks puudutatud isik saanud ilma kohtu sekkumiseta vaidlustatud otsused kehtetuks

tunnistada. Kolleegium siin puudutatud isikuga ei nõustu. KrtS § 29 lg 2 kohaselt saab

korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuet lahendada

üksnes kohus hagita menetluses. Korteriühistu ei saa tühist üldkoosoleku otsust kinnitamisega

kehtivaks muuta (vt RKTKo 04.12.2021, 3-2-1-155-12, p 12). Sarnaselt ei saa korteriühistu

juhatus ega üldkoosolek võtta vastu otsust, et korteriühistu mõni eelnev otsus on tühine.

Seeõttu ei ole siinsel juhul ka analoogia korras põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg-t 6.

13. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon

muutmata jätta.

14. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda.

15. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

2-24-10420

maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast määruse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt