2-23-106437/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-106437

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1637,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja XX (isikukood XXX)

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks välja põhivõlg 729,71 eurot, viivis kuni 23.10.2023 summas 311,68 eurot

ja viivis alates 24.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX-i vastu intressi ja võla

sissenõudmiskulu nõudes.

4. Jätta menetluskulud XX-i kanda 59,50% ulatuses ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda

40,50% ulatuses.

5. Määrata XX-i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 342,13 eurot ning mõista

nimetatud summa XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Vajadusel toimetada kostjale otsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Eedasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hageja esitas 08.06.2023 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 749,51 euro, intressi

53,55 euro, viivise 562,99 euro, sissenõudekulude 35 euro nõudes ja edasiulatuva viivise

nõudes.

2. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad Telia Eesti AS ja kostja

vahel sõlmitud 27.12.2019 Telia järelmaksu müügilepingust nr. 1513870, mille alusel leppisid

pooled kokku ostetavas kaubas, s.o mobiiltelefon Samsung Galaxy S10 128 GB maksumusega

799 eurot, kõrvaklapid JAYS x-Five maksumusega 0 eurot ning lepingutasus 9,90 eurot.

Kostja kohustus tasuma seadme eest 48 osamaksena esimese maksega 20.01.2020 summas

11,81 eurot ning viimase maksega 20.12.2023 summas 23,29 eurot vastavalt maksegraafikule.

Lepinguga lepiti kokku intressimääras 21,9% aastas. Järelmaksulepingu järgne krediidi

kulukuse määr aastas oli 25,01% ja krediidi kogukulu 1169,03 eurot.

3. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid seadmete eest

alates 20.01.2020 osamaksest. Telia Eesti AS teavitas kostjat 08.04.2020 lepingu

ülesütlemisest, kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust hiljemalt 22.04.2020. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, luges Telia Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 30.04.2020. Telia Eesti

AS loovutas nõude hagejale 27.05.2022. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

4. Kostja jättis tasumata ka teenusarved summas 21,60 eurot.

5. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 30.04.2020, oli kostjal tasumata krediidi põhisumma

727,91 eurot ning jaanuari – aprilli, k.a 2022, septembri 2022 ja oktoobri 2022 intressid

kokku summas 163,84 eurot (55,51+55,21+53,12), mille väljamõistmist kostjalt hageja

2 (7)

taotleb.

6. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et Telia Eesti AS

tuvastas kostja krediidivõimelisuse kostja enda ütluste alusel. Kostja ütluste kohaselt oli tema

igakuine netosissetulek vahemikus 1201 – 2000 eurot, isiku igakuiste laenukohustuste jääk oli

0 eurot. Samuti kasutati sisemisi ja väliseid andmebaase, sh Creditinfo Eesti AS

maksehäireregister. Kostjal oli positiivne sisemine reiting, varasemad maksehäired puudusid.

Creditinfo Eesti AS-i riskihinnang on olnud aktsepteeritav.

7. Kostja on tasunud vaid esmase sissemaksu 80,99 eurot ja lepingu tasu 9,90 eurot.

8. Lisaks põhinõudele ja intressile esitas hageja viivisenõude. Hageja on arvestanud viivist iga

arve sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 08.06.2023 kokku

summas 562,99 eurot. Viivisemääraks on kolmekordne seadusejärgne viivisemäär (vastavalt

järelmaksulepingu p-le 3). Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist

arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

9. Hageja esitas kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude summas 35

eurot. Hageja on kostjale saatnud 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja hinnaga 25 eurot,

09.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja summas 5 eurot, 26.01.2023 saatis hageja kostjale

viimase meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot.

10. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.07.2023 määrusega. Kuna kohtul ei õnnestunud

kostjale kohtumäärust ja hagimaterjale muul viisil kätte toimetada, siis toimetas kohus

dokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.08.2023 teate

avaldamisega. Kohus luges hagimaterjalid kättetoimetatuks 17.08.2023. Kostja ei ole kohtule

vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Käesoleva asja hind on 1637,50 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

12. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava

osaga.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

3 (7)

14. Kohus tuvastab hagile lisatud 16.10.2009 lepingu alusel, et kostja sõlmis Elion Ettevõtted

Aktsiaseltsiga (hiljem Telia Eesti AS) kliendilepingu.

15. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus

tuvastab kohtule esitatud järelmaksulepingu alusel, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid

27.12.2019 järelmaksulepingu nr 1513870, mille alusel võimaldas Telia Eesti AS kostjal osta

mobiiltelefoni Samsung Galaxy S10 128 GB ja kõrvaklapid JAYS x-Five kokku hinnaga 799

eurot järelmaksuga. Lepingutasu oli 9,90 eurot. Intress oli 21,9% aastas, krediidi kulukuse

määr oli 25,01% aastas ja krediidi kogukulu 1169,03 eurot. Eeltoodust järeldub, et kostja

sõlmis esialgse võlausaldajaga lepingu eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja

kutsetegevusega. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tarbijakrediidilepinguga.

16. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et Telia Eesti

AS loovutas kohtuotsuse p-s 15 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale

13.06.2022. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks

olnud kehtiv.

17. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 10.06.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 19,37%. Seega kolmekordne määr oli 58,11%. Lepingust nähtuvalt on

kokkulepitud krediidikulukuse määr 25,01% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping tühine.

18. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Esialgne krediidiandja ütles hagiavalduse asjaolude kohaselt lepingu

üles alates 30.04.2020. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud

osamakseid alates 20.01.2020 (hagis on võla algusmoment märgitud ekslikult). Seega oli

kostja lepingu ülesütlemise hetkel võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, mistõttu oli

lepingu ülesütlemine kehti. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 08.04.2020.

Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul

on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.

19. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

4 (7)

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas Telia Eesti AS tuvastas kostja krediidivõimelisuse

kostja enda ütluste alusel. Kostja ütluste kohaselt oli tema igakuine netosissetulek vahemikus

1201 – 2000 eurot, isiku igakuiste laenukohustuste jääk oli 0 eurot. Samuti kasutati sisemisi ja

väliseid andmebaase, sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregister. Kostjal oli positiivne

sisemine reiting, varasemad maksehäired puudusid. Creditinfo Eesti AS-i riskihinnang on

olnud aktsepteeritav. Eeltoodust järeldas Telia Eesti AS, et kostja on maksevõimeline.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud

asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste kohustuste suuruse, lähtudes ainult

kostja enda esile toodust. Samas paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku

esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Riigikohus on oma 24.11.2023

määruse nr 2-21-13098 p-s 18 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Käesoleval juhul laenuandja

kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks

kostjalt nõudnud muid dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse

päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule

teadaolevalt ei ole maksete ümberarvestust teinud.

20. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hagiavalduse nähtub, et kostja on tasunud lepingu sõlmimisel sissemaksu 80,99 eurot ja

lepingu tasu 9,90 eurot. Kohus arvestab nimetatud summad põhivõla katteks. 799 – 80,99 –

9,90 =708,11 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust tuleneva

põhivõla 708,11 eurot ja liitumislepingust tuleneva võlgnevuse 21,06 eurot (tuvastatav

arvetelt), kokku 729,71 eurot.

21. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled

5 (7)

on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli

intressi määraks 21,90% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku

summas 53,55 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates jaanuarist 2020 – 20.05.2020. Kuna

leping lõppes 30.04.2024, siis ei ole alust arvestada intressi alates 01.05.2020. Kuna kohus

tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS §

4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja

taotletud perioodil oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,00%. Eeltoodust tulenevalt

jääb intressinõue rahuldamata.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võla tasumisega viivitamise korral viivist, ent seda

seadusjärgses määras. Seetõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude järgmiselt:

Veebruari 2020 makse muutus sissenõutavaks 20.02.2020 põhivõla osas summas 19,39 eurot.

Seadusjärgne viivis nimetatud summalt kuni 30.04.2020 oli 0,30 eurot. Märtsi 2020 makse

summas 9,96 eurot muutus sissenõutavaks 20.03.2020. Seadusjärgne viivis nimetatud

summalt kuni 30.04.2020 oli 0,09 eurot. Aprilli 2020 makse, mis sisaldas järelmaksulepingu

järgset põhiosa makset 10,14 eurot ja seadmekindlustuse kuutasu summas 1,76 eurot, kokku

11,90 eurot, muutus sissenõutavaks 20.04.2020. Seadusjärgne viivis nimetatud summalt kuni

30.04.2020 on 0,03 eurot. Alates 01.05.2020 muutus kogu kauba jääkmaksumus

sissenõutavaks, s.o 708,11 eurot, millele lisandub varem sissenõutavaks muutunud

seadmekindlustuse kuutasu summas 1,76=709,87 eurot. Viivis nimetatud summalt alates

01.05.2020 – 20.06.2020 on 7,91 eurot. Telia Eesti AS osutas kostjale seadmekindlustuse

teenust mais 2020. Mai 2020 makse summas 10,90 eurot muutus sissenõutavaks 20.05.2020.

Viivis nimetatud summalt alates 21.05.2020 – 20.06.2020 on 0,07 eurot. Telia Eesti AS osutas

kostjale seadmekindlustuse teenust ka juunis 2020. Juuni 2020 makse summas 8,94 eurot

muutus sissenõutavaks 20.06.2020. Seega viivis kuni 20.06.2020 oli kokku 8,40 eurot. Alates

21.06.2020 oli sissenõutavaks muutunud põhivõlg 729,71. Seadusjärgne viivis kuni

23.10.2024 nimetatud summalt on 303,28 eurot. Seega on viivisenõue kokku

8,40+303,28=311,68 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista ka edasiulatuv viivis kuni

põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab nimetatud nõude seadusjärgses määras.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 35 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama

seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna

Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS §

4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot.

Menetluskulud

23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

Kuna kohus rahuldas hagi 59,50% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja

kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 40,50% ulatuses hageja kanda.

6 (7)

24. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 315 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtu

hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse

asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

25. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas

ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub

käibemaks 20% põhjendatud. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu lepingulise esindaja

tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 3,50 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks,

et sellise hagi koostamiseks ja materjali komplekteerimisele/analüüsile kulus rohkem kui 2

tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse

võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate

võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule

saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja

dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on

lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud

– lepingud, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Eeltoodut arvestades on hagi

esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses

asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi), millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 240 eurot.

Hageja on põhjendanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

26. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu 315+20+240=575 eurot. 59,50% eelnimetatud

summast on 342,13 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

27. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

7 (7)