2-23-126146/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-126146

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.T K. (Y.T) vastu

põhivõla 219 euro, intressi, viivise, lepingu haldustasu ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.T K. (Y.T) vastu

põhivõla 218 euro, intressi, viivise, kuutasu ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.T K. (Y.T) vastu

põhivõla 151 euro 67 sendi, intressi, viivise, lepingu

haldustasu ja sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi I puhul 388 eurot 79 senti

Hagi II puhul 404 eurot 44 senti

Hagi III puhul 272 eurot 58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: Y.T (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.T K. (Y.T) vastu põhivõla 219

euro, intressi, viivise, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude saamiseks.

2. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja ESTO AS-i ja Y.T K. vahel

30. septembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 59464167789 tulenev võlgnevus 221

eurot 21 senti (s.o põhinõue 219 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 eurot 21 senti).

3. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (219 eurolt)

alates 17. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 11,90% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital intressinõue 51 eurot 72 senti,

haldustasu nõue 64 eurot 80 senti ja sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.

5. Rahuldada osaliselt PlusPlus Capital hagi Y.T K. (Y.T) vastu põhivõla 218 euro,

intressi, viivise, kuutasu ja sissenõudmiskulude saamiseks.

6. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja LHV Finance AS-i ja Y.T K.

vahel 24. septembril 2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr 3875821 tulenev võlgnevus 276

eurot 71 senti (s.o põhinõue 218 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 33 eurot 71 senti ja

sissenõudmiskulud 25 eurot).

7. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (218 eurolt)

alates 17. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

8. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital intressinõue 22 eurot 14 senti ja

kuutasu nõue 2 eurot 26 senti. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital viivisenõue

51 euro 22 sendi ulatuses.

9. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.T K. (Y.T) vastu põhivõla 151

euro 67 sendi, intressi, viivise, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude saamiseks.

10. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja ESTO AS-i ja Y.T K. vahel

13. oktoobril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 69714339079 tulenev põhivõlg 151

eurot 67 senti.

11. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt (151 eurolt

67 sendilt) alates 16. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 9,90% aastas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

12. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital intressinõue 30 eurot 49 senti, lepingu

haldustasu nõue 50 eurot 40 senti ja sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.

13. Jätta menetluskuludest 66% Y.T K. ja 34% Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

14. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 1082 eurot 40

senti.

15. Mõista Y.T K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1082 eurolt 40 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

2

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finants Group OÜ (hageja) esitas 27. juunil 2023 Pärnu Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y.T K. (kostjalt) 319 euro 32 sendi saamiseks (tsiviilasi nr 2-23-

126146), 349 euro 68 sendi saamiseks (tsiviilasi nr 2-23-126150) ja 230 euro 92 sendi

saamiseks (tsiviilasi nr 2-23-126155). Kuivõrd makseettepanekuid ei õnnestunud kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõuded Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 16. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 219 eurot, intressi 51 eurot 72 senti, lepingu haldustasu 64

eurot 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Samuti palub

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivis põhinõudelt (219 eurolt) alates 17. oktoobrist

2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 11,90% aastas, kuid koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (hagi I; tsiviilasi nr 2-23-126146).

Hagi I kohaselt sõlmisid ESTO AS-i (faktoor; edaspidi ESTO), MATKaSPORT OÜ (müüja;

edaspidi MATKaSPORT) ja kostja 30. septembril 2021 järelmaksulepingu nr 59464167789

(edaspidi leping I). Lepingu I kohaselt oli kauba maksumuseks 219 eurot. Kostjal tuli tasuda

kauba eest osamaksetega 24 kuu jooksul (igakuise makse suurus 13 eurot 98 senti, seega kokku

tehtavad maksed 335 eurot 52 senti). Müüja loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu faktoorile. Kostja ei tasunud alates osamakseid alates esimesest (15. oktoobri 2021)

osamaksest. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Hageja esitas 16. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 218 eurot, intressi 22 eurot 14 senti, kuutasu 2 eurot 26

senti, sissenõutavaks muutunud viivise 84 eurot 93 senti ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Samuti

palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivis põhinõudelt (218 eurolt) alates 17.

oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 23,90% aastas, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (hagi II; tsiviilasi nr 2-23-126150).

Hagi II kohaselt sõlmisid AS LHV Pank (edaspidi LHV) ja kostja 24. septembril 2021

väikelaenulepingu nr 3875821, mille alusel sai kostja 218 euro suurust laenu. Kostja pidi

tagastama laenu osamaksetena 60 kuu jooksul (osamakse suurus 6 eurot 76 senti, tehtavate

maksete kogusumma 438 eurot 93 senti). Kostja ei tasunud osamakseid alates 15. novembrist

2021. Esialgne võlausaldaja teavitas 14. veebruaril 2022 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui

kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 1. märtsil 2022 üles. Esialgne

võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

4. Hageja esitas 16. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 151 eurot 67 senti, intressi 30 eurot 49 senti, lepingu

3

haldustasu 50 eurot 40 senti ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

enda kasuks välja viivis põhinõudelt (151 eurolt 67 sendilt) alates 16. oktoobrist 2023 kuni

põhinõude täitmiseni määras 9,90% aastas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses (hagi III; tsiviilasi nr 2-23-126155).

Hagi III kohaselt sõlmisid ESTO (faktoor), Sportland AS (müüja) ja kostja 13. oktoobril 2021

sõlmitud järelmaksuleping nr 69714339079. Lepingu kohaselt on kauba maksumuseks 151

eurot 67 senti. Kostjal tuli tasuda kauba eest osamaksetega 24 kuu jooksul (igakuise makse

suurus 9 eurot 69 senti, seega kokku tehtavad maksed 232 eurot 56 senti). Müüja loovutas kõik

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile. Kostja ei tasunud alates osamakseid alates

esimesest (15. novembri 2021) osamaksest. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu

loovutanud hagejale.

5. Kostja ei ole ühelegi hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagid tuleb rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu kolm hagi (tsiviilasjades nr 2-23-126146, 2-23-126150 ja 2-

23-126155). Kohus on 4. aprilli 2024 määrusega liitnud hagid menetlemiseks ühte menetlusse ja

luges liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks 2-23-126146.

8. Hageja esimene nõue tuleneb esialgse võlausaldaja ESTO (faktoor), MATKaSPORT OÜ

(müüja) ja kostja vahel 30. septembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr 59464167789 (dtl

22 – 24; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 25; teenusetingimused dtl 28 – 34).

Selle lepingu alusel sai kostja osta kaupa MATKaSPORT OÜ-st maksumusega 219 eurot

selliselt, et ta sai tasuda kauba eest osamaksetega. Kostjal tuli tasuda kauba eest osamaksetega

24 kuu jooksul (igakuise makse suurus 13 eurot 98 senti, vt maksegraafik dtl 24).

MATKaSPORT loovutas kõik lepingust tulenevalt nõuded kostja vastu ESTO-le. ESTO

loovutas nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja teine nõue tuleneb LHV ja kostja vahel 24. septembril 2021 sõlmitud

väikelaenulepingust nr 3875821 (dtl 95 – 96; üldtingimused dtl 97 – 100; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 93 – 94). Selle lepingu alusel sai kostja 218 euro

suurust laenu, mille pidi tagastama osamaksetena 60 kuu jooksul (osamaksete suurus 6 eurot 76

senti; vt maksegraafik dtl 96).

Hageja kolmas nõue tuleneb esialgse võlausaldaja ESTO (faktoor), Sportland (müüja) ja kostja

13. oktoobril 2021 sõlmitud järelmaksuleping nr 69714339079 (dtl 131 – 133; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 134 – 137; teenusetingimused dtl 138). Selle lepingu

alusel sai kostja osta kaupa Sportlandilt maksumusega 151 eurot 67 senti selliselt, et ta sai

tasuda kauba eest osamaksetega. Kostjal tuli tasuda kauba eest osamaksetega 24 kuu jooksul

(igakuise makse suurus 9 eurot 69 senti, vt maksegraafik dtl 133). Sportland loovutas kõik

lepingust tulenevalt nõuded kostja vastu ESTO-le. ESTO loovutas nõuded kostja vastu hagejale.

Seega on kostja sõlminud ESTO-ga kaks faktooringulepingut. Kostja on sõlminud LHV-ga

laenulepingu.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 lg sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik

(faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku

(faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb

faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga

kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma

4

faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja

teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist,

ja nõude sisse nõudma.

VÕS § 258 lg 1 kohaselt, kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja

faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev

rahaline nõue oli loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel

makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.

10. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

11. Vaidlust ei ole selles, et esialgsete võlausaldajate ja kostja vahel olid sõlmitud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. ESTO on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes võimaldas kostjal tasuda kauba eest osamaksetena. LHV on majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis kostjale laenu. Kostja tegi omakorda tehingud,

mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute

puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg

2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

12. Esmalt käsitleb kohus krediidi kulukuse määra.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu I kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,32% aastas. Lepingu II kohaselt on krediidi

kulukuse määr 41,94% aastas. Lepingu III kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,46% aastas.

Lepingute sõlmimise ajal (24. ja 30. septembril ning 13. oktoobril 2021) oli Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%). Seega ei ületa lepingute järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

13. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

5

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

14. Hagide I ja III puhul on hageja märkinud, et vastuseks hageja päringule vastas esialgne

võlausaldaja, et hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja

arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti on esialgne võlausaldaja kasutanud avalikke andmebaase.

Esialgne võlausaldaja on kinnitanud, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu jne. Kostja töötasu oli 910 eurot ja tööandja Valio Eesti AS.

Esialgne võlausaldaja tuvastas nimetatud andmete õigsust kostja arvelduskonto analüüsi

tulemusel. Samuti tuvastas esialgne võlausaldaja, et kostja igakuised finantskohustused olid 0

eurot ja majandamiskulud 260 eurot.

Hagi II puhul on hageja märkinud, et vastuseks hageja päringule vastas esialgne võlausaldaja, et

hindas kostja krediidivõimelist laenutaotluses esitatud andmete ning Maksu- ja Tolliameti

maksutõendi alusel. Lisaks leidis esialgne võlausaldaja, et kuna võlgnik ei ole vaidlustatud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis ei pea esialgne võlausaldaja selle põhimõtte

järgimist ka tõendama.

15. Kohus selgitas 4. aprilli 2024 määruses, et esialgse võlausaldaja kinnitus ei ole piisavaks

tõendiks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise jaatamiseks. Esialgse võlausaldaja

kinnitusest (dtl 44 ja 46) ei nähtu, millest tulenevalt on kostja töötasuks märgitud 910 eurot.

Kuigi hagis on märgitud, et esialgne võlausaldaja tuvastas kostja esitatud andmete õigsust

kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel, ei ole kohtule esitatud kostja kontosid. Kohtule ei ole

praegusel juhul selge, millised andmed peaksid nähtuma esialgse võlausaldaja kinnitustest.

6

Kohus märkis, et lepingu III sõlmimise ajal oli kostjal sõlmitud ka eelnev leping sama

võlausaldaja (ESTO). Seega on arusaamatu, mil moel sai esialgne võlausaldaja tuvastada

lepingu III sõlmimise ajal, et kostjal puuduvad finantskohustused. Selleks ajaks oli kostjal

sõlmitud ka leping LHV-ga.

16. Samas määruses selgitas kohus, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja

nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta. Piisav ei

ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest

nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb

arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p

12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja

krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto

väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud

andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri

2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus palus hagejal täpsustada, kas ESTO ja

LHV on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtteid.

17. Vastusena kohtunõudele on hageja 29. aprilli 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et

esialgsed võlausaldajad on hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete

ja kostja krediidi taotluse analüüsi alusel. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud

teadaanded ja karistused. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ESTO JA LHV on nõudnud kostjalt

pangakonto väljavõtteid. Kohtule ei ole ka neid esitatud.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on tuginenud üksnes kostja enda esitatud

laenutaotlusele ning asjaolule, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal aktiivsed

maksehäired. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute ega kohustuste

kindlakstegemine. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et ESTO ja

LHV on kostja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole

tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Asjaolu, et kostja sõlmis vähem kui kuu aja

jooksul kolm lepingut, mille kuumaksed ei olnud suured (13,98 + 6,76 + 9,69), kuid samas pole

ühtegi tagasimakset teinud, viitab kohtu hinnangul kostja võimetusele täita oma kohustusi.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

19. Järgnevalt käsitleb kohus lepingute ülesütlemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele

kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast

seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles

ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Lepingud I ja III lõppesid tähtaja saabumisega (vastavalt 15. septembril 2023 ja 15. oktoobril

2023). ESTO ei ole neid lepinguid üles öelnud.

Leping II kohaselt pidi kostja tagastama laenu vastavalt maksegraafikule. Kostja ei ole ühtegi

makset teinud. Kuivõrd kostjal oli tasumata novembri 2021, detsembri 2021 ja jaanuari 2022

maksed, teavitas esialgne võlausaldaja 14. veebruaril 2022 kostjat lepingu III ülesütlemisest,

kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 28. veebruariks 2022. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 1. märtsil 2022

üles. Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu

ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping II kehtivalt üles öeldud.

7

20. Kohus käsitleb hageja nõudeid.

Kohus on eelnevalt leidnud, et ESTO ja LHV on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

21. Hageja nõuab lepingutest tulenevate põhivõlgnevuste 219 euro, 218 euro ja 151 euro 67

sendi väljamõistmist. Kostja ei ole lepingute katteks ühtegi makset teinud. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta põhivõlgnevust. Seega tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja lepingu I tulenev põhivõlgnevus 219 eurot, lepingust II tulenev põhivõlgnevus 218

eurot ja lepingust III tulenev põhivõlgnevus 151 eurot 67 senti.

22. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik

tasu laenu kasutamise eest. Kohus on eelnevalt selgitanud, et leping I lõppes 15. septembril

2023 ja leping III lõppes 15. oktoobril 2023. Lepingus I on kokkulepitud intressimääraks

11,90% aastas ja lepingus III on intressimääraks 9,90% aastas. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt

saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuni 31. detsembrini 2022 (k.a) oli

intressimäär 0%, alates 1. jaanuarist 2023 oli intressimäär 2,5% aastas ja alates 1.

juulist 2023 on intressimäär 4% aastas.

Kohus on 4. aprilli 2024 määruses määranud, et olukorras, kus esialgsed võlausaldajad ei ole

nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist, tuleb hagejal esitada kohtule teave

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

Kohus selgitas, et ei arvuta hageja asemel välja hageja nõuet, sh intresse.

Hageja ei ole 29. aprilli 2024 menetlusdokumendis esitanud uut intressiarvestust lepingute I ja

III kohta. Praegusel juhul ei pea kohus võimalikuks ise uut arvestust teha. 2023. aastal on

intressimäär 2,5% aastas. Lepingute I ja III puhul pidi kostja tegi makseid kuni 15. septembrini

2023 ja 15. oktoobrini 2023. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded lepingute I ja III

puhul selge ja kohus jätab need nõuded rahuldamata.

23. Kohus märgib, et leping II lõppes ülesütlemisega 1. märtsil 2022. Lepingus II on

kokkulepitud intressimääraks 23,90% aastas. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi

VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuni 31. detsembrini 2022 (k.a) oli intressimäär 0%. Seega on

hageja intressinõue 0 eurot.

24. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

8

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingute kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga. Seega on lepingu I puhul

viivisemääraks 11,90% aastas, lepingu II puhul 23,90% aastas ja lepingu III puhul 9,90%

aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus

lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Samas ei

ületa lepingutes I ja III kokkulepitud viivisemäär (11,90% ja 9,90% aastas) seadusjärgset

viivisemäära (2023. aastal 12% aastas). Seega tuleb lepingute I ja III puhul lähtuda lepingutes

kokkulepitud viivisemääradest. Lepingus II kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset

viivisemäära. Seega tuleb lepingu II puhul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte

lepingujärgset viivisemäära.

25. Eelnevat arvestades on hageja viivisenõuded järgmised. Lepingu I puhul on hageja hagis

toonud välja viivisearvestuse. Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega

tuleb lepingu I puhul mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 2 eurot

21 senti. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (219 eurot) alates

17. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 11,90% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Lepingu III puhul nõuab hageja viivist põhivõlalt (151 eurolt 67 sendilt) alates hagi esitamisest

(16. oktoobrist 2023). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (151

eurolt 67 sendilt) alates 16. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 9,90% aastas,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Lepingu II puhul on viivis põhivõlalt (218 eurot) alates 1. märtsist 2022 (lepingu

ülesütlemisest) kuni 16. oktoobrini 2023 (hagi esitamiseni) summas 33 eurot 71 senti. . Lisaks

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (218 eurot) alates 17. oktoobrist

2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

26. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Lepingute I ja III puhul nõuab hageja kostjalt 25 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

Hageja viitab VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mis võimaldab pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Leping I on lõppenud 15. septembril 2023 ja leping III on lõppenud 15. oktoobril 2023.

Lepingu I puhul on hageja tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja (4. juulil 2022, 10. jaanuaril 2023 ja 8. juunil 2023; dtl 36 - 38).

Lepingu III puhul on hageja tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja (4. juulil 2022, 5. jaanuaril 2023 ja 7. juunil 2023; dtl 146 –

148). Kohus märgib, et kõik need kirjad on saadetud lepingute kehtivuse ajal, mitte pärast

9

lepingu lõppemist. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p

1 alusel.

27. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte

kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta

saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse.

Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist saatnud

kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi kohtule esitanud.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel.

28. Lepingu II puhul nõuab hageja kostjalt 25 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

Hageja viitab VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mis võimaldab pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja tugineb sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (5. aprillil

2022, 7. detsembril 2022 ja 5. juunil 2023; dtl 113 – 115). Leping II on lõppenud selle

ülesütlemisega 1. märtsil 2022. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks

välja sissenõudmiskulud 25 eurot.

29. Muude kulude kohta märgib kohus järgmist. Hagis I nõuab hageja kostjalt lepingu

haldustasu (64 eurot 80 senti). Hagis II nõuab hageja kostjalt kuutasu (2 eurot 26 senti). Ka

hagis III nõuab hageja kostjalt lepingu haldustasu (50 eurot 40 senti). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS §

4034 lg 7). Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu haldustasu ega

kuutasu.

30. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi I osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 221

eurot 21 senti (põhivõlg 219 eurot + viivis 2 eurot 21 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (219 eurot) alates 17. oktoobrist 2023 kuni põhinõude

täitmiseni määras 11,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude (51 eurot 72 senti),

lepingu haldustasu nõude (64 eurot 80 senti) ja sissenõudmiskulude nõude (25 eurot).

31. Kohus rahuldab hagi II osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 276 eurot 71 senti

(põhivõlg 218 eurot + viivis 33 eurot 71 senti + sissenõudmiskulud 25 eurot). Lisaks mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (218 eurot) alates 17. oktoobrist 2023

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab

rahuldamata hageja intressinõude (22 eurot 14 senti) ja kuutasu nõude (2 eurot 26 senti). Samuti

jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõude 51 euro 22 sendi ulatuses (84,93 – 33,71).

32. Kohus rahuldab hagi III osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 151 eurot

67 senti. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (151 eurolt 67

sendilt) alates 16. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 9,90% aastas, kuid kokku

10

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab

rahuldamata hageja intressinõude (30 eurot 49 senti), lepingu haldustasu nõude (50 eurot 40

senti) ja sissenõudmiskulude nõude (25 eurot).

33. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

Praeguses asjas rahuldab kohus hageja nõuded 649 euro 59 sendi ulatuses (221,21 + 276,71 +

151,67). Hageja nõuded olid kokku 972 eurot 62 senti (362,73 + 352,33 + 257,56). Seega

rahuldab kohus hageja nõuded 66% ulatuses.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskuludest 66% kostja ja 34% hageja kanda.

34. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2540 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga (140 +

100 + 140). TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks kokku 60 eurot

(3 x 20).

35. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 2100 eurot (120

eur/h x 17,5 h). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot) on kohtu hinnangul mõistliku

suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus saab hageja menetlusdokumendist aru selliselt,

et tunnitasu on arvestatud koos käibemaksuga (hageja on andnud TsMS § 173 lg 10 järgse

kinnituse, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada).

36. Samas ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu (17,5 h) täies ulatuses põhjendatud. Kuigi

praeguses asjas on liidetud kolm hagi, tuleb kohtu hinnangul arvestada, et tegemist on lihtsate

tüüphagidega (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud faktooringu- ja laenulepingutest

tulenevaid nõudeid). Hagid ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosnevad suuremal määral

vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole ühelegi hagile ka oma

vastuväiteid esitanud. Kuigi kohus määras 4. aprilli 2024 määruses hagejale tähtaja

vastutustundliku laenamisega seonduva selgitamiseks ja vajadusel ümberarvutuste esitamiseks,

tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise selgitamise kohustus kohtupraktikast

ning on kahtlemata hageja lepingulisele esindajale ka teada. Ka siis, kui kohus ei ole hagisid

liitnud ja oleks menetlenud neid eraldi menetlustes, tulnuks hagejal selgitada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmist iga hagi puhul eraldi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul

põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 1200 eurot

(100 x 120).

37. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1640 eurot (380 + 60 + 1200). Kostjalt

tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1082 eurot 40 senti (1640 x 0,66). Vastavalt

hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1082

eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

38. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

11

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik

12