3-21-2230/59 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2230

Määruse kuupäev

23. oktoober 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati Miili taotlus Elva vallale

kohtuotsuse täitmata jätmise eest trahvi määramiseks

Menetlusosalised

Taotlejad  Vahur Jaakma, Maigi Keerd ja Mati Miil

Vastustaja  Elva vald

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati

Miili taotlus haldusasjas nr 3-21-2230 tehtud Tartu

Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse täitmata

jätmise eest Elva vallale trahvi määramiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 248 lõige 4 ja § 204 lõige 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahur Jaakma, Maigi Keerd ja Mati Miil osalesid 2021. a oktoobris kohalike

omavalitsuste volikogude valimistel Elva vallas erakonna Isamaa kandidaatidena. Elva valla

valimiskomisjoni 10. septembri 2021. a otsusega registreeriti volikogu valimistel

kandidaatideks teiste seas ka Urmas Kruuse, Kertu Vuks, Marika Saar ja Maano Koemets.

2. V. Jaakma, M. Keerd ja M. Miil esitasid kaebuse, milles palusid kohustada Elva valda

muutma eeltoodud isikute elukoha aadressi kandeid, mille kohaselt on nende elukoht Elva

vallas, ning kandma rahvastikuregistrisse isikute elukohaks nende tegelikud elukohad.

Kaebuse kohaselt ei ela need isikud tegelikult püsivalt Elva vallas, mistõttu ei ole neil õigust

Elva valla volikogu valimistel kandideerida.

3. Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

4. Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu 14.

detsembri 2022. a otsus ning tehti asjas uus otsus, millega rahuldati kaebus ja kohustati Elva

valda kontrollima Vahur Jaakma, Maigi Keerdi ja Mati Miili kaebuses nimetatud isikute

3-21-2230

elukoha aadressi kannete õigsust rahvastikuregistris ning tegema kannete ebaõigsuse korral

vajalikud muudatused.

5. V. Jaakma, M. Keerd ja M. Miil esitasid 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule

taotluse, milles paluvad määrata Elva Vallavalitsusele rahatrahv 32 000 eurot jõustunud

lahendi täitmata jätmise eest kohtuasjas nr 3-21-2230.

5.1.

Vastustaja ei ole taotlejate arvates kohtuotsust sisuliselt jätkuvalt täitnud. Juba

kohtuväliselt ja ka hilisemas kohtumenetluses on kaebajad esitanud hulganisti tõendeid, mille

järgi on põhjendatud kahtlus, et kaebuses nimetatud isikute alaline ja püsiv elukoht ei asu

Elva vallas. Vastustaja poolt tehtud päringutega (eluruumide omanike väidetavate kinnituste

või Maano Koemetsa puhul kinnistusraamatu kandega) ei ole otsust tegelikult täidetud. Ka

ringkonnakohus rõhutas otsuse p-s 10, et kaebajad pole tuginenud ainuüksi vaidlusalustel

isikutel kinnisvara puudumisele Elva vallas, vaid muuhulgas ka sellele, et isikud olid ise

erinevates kohtades (ajakirjanduses, suhtlusportaalides) deklareerinud oma elukohana hoopis

muud omavalitsused. Kontekstis asjaoluga, et ka nende isikute töökohad on muudes

omavalitsustes, on igati põhjendatud kahtlustada, et isikute andmed rahvastikuregistris ei

pruugi olla õiged.

5.2.

Valla ülesanne oli kontrollida rahvastikuregistris olevate kannete õigsust ja ebaõigsuse

tuvastamisel teha vastavad muudatused. Vastustaja vastuse kohaselt küsiti Urmas Kruuse,

Kertu Vuksi ja Marika Saare elukohtade omanike käest, et kas nimetatud isikud kasutavad

omanikule kuuluvat eluruumi, aga ei küsitud selle kohta, et kas nad kasutavad omanikule

kuuluvat eluruumi püsiva ja alalise elukohana. Ainuüksi kasutamine (või kunagi kasutamine)

ei tähenda, et tegemist oleks isikute püsiva ja alalise elukohaga. Maano Koemetsa puhul on

aga eriti kurioosne see, et ta on ise meedias (väljavõtteid on esitanud kaebajad ka kohtule)

öelnud, et ta elab (alaliselt) Peipsiääre vallas ja see peaks olema teada ka vallasekretärile ja

vallavalitsusele. Elva vallas oleva kinnistu omamine ei näita mingil kombel, et samal aadressil

on omaniku püsiv ja alaline elukoht. Pealegi on Maano Koemetsal Elva vallas kinnistu

kaasomandis ja Maano Koemetsale kuulub vaid 1/3 kinnistust. Kohalikud elanikud teavad, et

sellel kinnistul oleva maja juures suviti käiakse, korjatakse marju ja niidetakse, kuid majas ei

ole keegi juba aastaid elanud.

5.3.

Kaebajad on juba kohtumenetluses rõhutanud, et vald suudab teistes olukordades hästi,

tõhusalt ja objektiivselt kontrollida rahvastikuregistri kannete õigsust. Näiteks hajaasustuse

programmist taotlejate tegelikke alalisi elukohti tehakse kindlaks suisa komisjoniga

paikvaatluste teel. Kaebajatele on teada, et minnakse kohale ja veendutakse, et kas taotleja

tõesti elab seal alaliselt aastaringselt või on see suvekodu vms mitte püsielukoht. Kui ei ole

püsiv elukoht, jääb toetusest ilma. Sama meetodiga saab ju kontrollida ka volinike tegelikke

elukohti.

5.4.

Olukorras, kus kaebajad on esitanud hulganisti põhjendatud kahtlust tõendavaid

dokumente ning ringkonnakohus on otsuse punktides 10 ja 11 ette kirjutanud, kuidas

vastustaja peaks kontrolli teostama, on tegemist teadlikult kohtulahendi täitmise eiramisega.

Kuni vastustaja ei võta tõsiselt uurimisprintsiipi ega kogu tõendeid, devalveerib vastustaja

sellega kohtusüsteemi.

6. Elva vald leidis 14. oktoobri 2024. a seisukohas, et trahvi määramine ei ole

põhjendatud. Elva vald ei nõustu väitega, et haldusasjas nr 3-21-2230 tehtud ja jõustunud

kohtuotsus on täitmata. Elva vald on vastavalt kohtuotsusele ja kehtiva õiguse võimalustele

kontrollinud Urmas Kruuse, Kertu Vuksi, Marika Saare ja Maano Koemetsa elukohta. Esmalt

kontrollis vallavalitsus kohtuotsuses nimetatud isikute elukoha andmeid rahvastikuregistris.

Vallavalitsus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete järgi on nende elukohad jätkuvalt Elva

vallas. Vallavalitsus tegi Urmas Kruuse, Kertu Vuksi ja Maarika Saare elukoha eluruumi

3-21-2230

omanikule järelepärimise tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 88 lõikest 3 ja küsis,

kas nad kasutavad eluruumi oma elukohana. Kõikidele järelepärimistele vastati, et nimetatud

isikud elavad rahvastikuregistrijärgses eluruumis. Maano Koemetsa elukoht rahvastikuregistri

andmetel on Elva vallas. Kinnistusraamatu andmetel on eluruumi omanik Maano Koemets.

Seetõttu ei rakendu tema suhtes rahvastikuregistri seaduses sätestatud kontrollimehhanism

(RKPJK 5-21-12 p 29 viimane lause) ehk vallavalitsus saab järelepärimise teha üksnes juhul,

kui isik kasutab teisele isikule kuuluvat eluruumi. Elva vald on leidnud, et asjakohane

regulatsioon ei ole kooskõlas põhiseadusega. Elva Vallavolikogu otsustas 30. septembril 2024

(otsus nr 132) esitada taotluse Riigikohtule vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse §-le 7. Taotlus Riigikohtule esitati 3. oktoobril 2024.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 248 lõike 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata

jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi

määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid,

mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (HKMS § 248 lõike 2 esimene

lause).

8. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lõike 1 esimene lause).

Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi

resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-11-14, punkt 9). Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise

eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat

kui ka karistuslikku funktsiooni. Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab ühel

menetlusosalisel mõjutada teist menetlusosalist kohtuotsust täitma (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 8. augusti 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-21-13, punkt 18).

9. Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsus jõustus 21. juunil 2024, mil

Riigikohus jättis selle peale esitatud Elva valla kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna

selle otsuse resolutsiooni punktiga 1 kohustati Elva valda kontrollima Vahur Jaakma, Maigi

Keerdi ja Mati Miili kaebuses nimetatud isikute elukoha aadressi kannete õigsust

rahvastikuregistris ning tegema kannete ebaõigsuse korral vajalikud muudatused, siis tuli

vastustajal alates 21. juunist 2024 seda kohustust täitma asuda.

10. Vastustaja tegi pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist Urmas Kruuse, Kertu

Vuksi ja Marika Saare rahvastikuregistri elukoha aadressi kannete õigsuse kontrollimiseks

RRS § 88 lõike 3 alusel isikute eluruumide omanikele järelepärimise ning küsis, kas nad

kasutavad eluruumi oma elukohana. Kuivõrd eluruumide omanike sõnul elavad nimetatud

isikud rahvastikuregistrijärgses eluruumis, siis puudus vastustajal alus rahvastikuregistris

elukoha aadressi kannete muutmiseks. Maano Koemetsa puhul veendus vastustaja

kinnistusraamatu kande järgi, et talle kuulub eluruum, mis on ka rahvastikuregistri järgi tema

elukohaks. Seega ka tema osas puudus vastustajal alus rahvastikuregistris elukoha aadressi

kande muutmiseks. Halduskohus leiab, et eelnevaga on Elva vald Tartu Ringkonnakohtu 29.

veebruari 2024. a otsuse täitnud.

11. Kohalikul omavalitsusel puuduvad õiguslikud alused rahvastikuregistri elukoha kande

õigsuse sisuliseks kontrollimiseks. Taoliste aluste esinemisele ei ole viidanud ka Tartu

Ringkonnakohus oma 29. veebruari 2024. a otsuses. Ringkonnakohus viitas otsuse punktis 11

3-21-2230

rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse võimaliku kontrollimise alusena üksnes RRS § 83

lõikele 3, millele tuginedes asuski vastustaja kohtuotsust täitma. Riigikohtunikud Julia

Laffranque ja Viive Ligi on praeguses asjas Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2022. a

määruse osas antud eriarvamuses samuti nentinud, et seadusandja ei ole näinud

rahvastikuregistri seaduses ette kohaliku omavalitsuse võimalust elukoha kande õigsuse

sisuliseks kontrollimiseks, mistõttu kontrollitakse elukohateate esitamise korral peamiselt

seda, kas isikul on ruumi omaniku nõusolek eluruumi asumiseks ning kas tegemist on

eluruumiga. Kui rahvastikuregistri elukoha kanne ei taga piisavalt seda, et kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel osaleksid ainult kohalikud elanikud, siis on võimalik

seadusandjal välja töötada muud kriteeriumid, kuidas kandidaadi puhul kindlaks teha, kas ta

on kohalik elanik. Eelnevat arvestades ei saa vastustaja Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari

2024. a otsuse täitmiseks astuda mingeid muid samme kõnealuste isikute elukoha kannete

õigsuse väljaselgitamiseks ja rahvastikuregistri kannete muutmiseks. Seega ei ole ka vajadust

mõjutada vastustajat kohtuotsust täitma.

12. Kuna vastustaja on Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse täitnud ning

trahvimiseks puudub muu vajadus, siis jätab kohus V. Jaakma, M. Keerdi ja M. Miili taotluse

Elva vallale trahvi määramiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)