2-24-3659/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3659 Tsiviilasi S. R. hagiavaldus J. T. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. R. (isikukood xxxx) Kostja: J. T. (isikukood xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Deivi Vaht RESOLUTSIOON 1. Kinnitada S. R.`i ja J. T.`i sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. J. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma S. R.`i nõusolekuta. 1.2. S. R. lahusvaraks jääb Xxxx korteriomand (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand ning S. R.`il on õigus Xxxx korteriomandiga vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i nõusolekuta. 1.3. S. R. lahusvaraks jääb Sõiduk I (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand ning S. R.`il on õigus Sõidukiga I vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad käesolevaga Sõiduki I omandi üle S. R.`ile. 1.4. S. R. lahusvaraks jääb Sõiduk II (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand ning S. R.`il on õigus Sõidukiga II vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i

nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad käesolevaga Sõiduki II omandi üle S. R.`ile. 1.5. J. T. lahusvaraks jääb Sõiduk III (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Sõidukiga III vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma S. R.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad käesolevaga Sõiduki III omandi üle J. T.`ile (selgitus: 14.10.2024.a S. R. tegi Maanteeameti iseteeninduses taotluse nimetatud sõiduki omanikuvahetuse kohta, mida J. T. kinnitas ning sõiduk läks üle tema omandisse). 1.6. J. T. lahusvaraks jääb Sõiduk IV (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Sõidukiga IV vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma S. R.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad käesolevaga Sõiduki IV omandi üle J. T.`ile. 1.7. Endised abikaasad on kokku leppinud, et J. T. tasub S. R.`ile hüvitist summas kuuskümmend kaks tuhat kakssada nelikümmend seitse (62 247) eurot, mille kannab S. R. kontole xxxx Xxxx AS-is hiljemalt kahe (2) pangapäeva jooksul, arvates notariaalakti kinnistusosakonnale esitamise päevast (eeldusel, et hüvitise summa on tehingu päevaks kantud notari tagatiskontole). Tasumisega viivitamisel on S. R.´il õigus nõuda J. T.`ilt viivist null koma null kolmkümmend neli protsenti (0,034 %) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 1.8. Endised abikaasad kinnitavad, et hüvitise summa (s.o. 62 247 eurot) suurus on lõplik ning neil ei ole pärast kogu J. T.´i poolt tasumise kohustuse tähtaegset täitmist teineteisele mistahes varalisi ega mittevaralisi nõudeid ega pretensioone. 1.9. Xxxx AS, S. R. ja J. T. vahel on sõlmitud laenuleping nr xxxx, millest tulenevad nõuded on tagatud Xxxx kinnistule avatud registriosa neljandasse jakku kannete nr 1, nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5 all sisse kantud hüpoteekidega. J. T. kinnitab, et ta on teadlik ja nõus, et kõik laenulepingust nr xxxx ja selle kõikidest lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad tema lahuskohustusteks ning ta kohustub täitma laenulepingust nr xxxx ja selle kõikidest lisadest ja/või muudatustest tulenevaid kohustusi ainuisikuliselt. Laenukohustused Xxxx AS-i ees laenulepingu nr xxxx alusel on seisuga 16.10.2024.a. summas 24 403,34 eurot. 1.10. Juhul, kui Xxxx AS ei ole mingil põhjusel nõus laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused jätma J. T.´i kanda, siis J. T. on kohustatud laenujäägi summas 24 403,34 eurot tasuma Xxxx AS´ile koos S. R.´ile väljamakstava hüvitise summaga. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-3659. 4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 2 / 4

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli S. R. hagiavaldus J. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus selgitas 12.09.2024 saadetud e-kirjas ühisvara jagamise eesmärki ja sisu ning tegi pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi kokkuleppega. Hageja esitas 16.10.2024 kompromissi kokkuleppe, millega kostja nõustus 21.10.2024. Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1. 2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3 / 4

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. 7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4 / 4