2-23-14693/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-23-14693

Määruse tegemise aeg ja

koht

23.10.2024 Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

maksejõuetusavaldus võlgniku E. L. pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Kohtuistungi toimumise

aeg

07.10.2024

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Avaldaja / võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) (registrikood: 70000349; aadress: Lõõtsa

8a, Tallinn, 15176 Harju maakond; Tel: 676 1200; e-post:

kohtumenetlus@emta.ee);

Esindaja: K. M. (Tel: XXX; e-post: XXX);

Võlgnik: E. L. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress:

XXX; tegelik elukoht: XXX; Tel: XXX; e-post: XXX

Lepinguline esindaja: A. P. (AVI Õigusbüroo OÜ; Tel: 520

0250; e-post: XXX);

Usaldusisik: pankrotihaldur Ly Müürsoo (osaühing Sentire

MK; Tel: XXX; e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

maksejõuetusavaldus võlgniku E. L. pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja E. L. (isikukood XXX) pankrot 23.10.2024 kell 16.00 ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Jätta rahuldamata E. L. 16.09.2024 taotlused usaldusisiku vahetamiseks ja

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

4. Nimetada E. L. pankrotihalduriks Ly Müürsoo (osaühing Sentire MK; Väike-

Ameerika 8-203, Tallinn, 10129 Harju maakond; Tel: 509 7383; e-post: XXX).

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

5. Kohustada E. L. hiljemalt 12.novembriks 2024 esitama pankrotihaldurile Ly

Müürsoole andmed oma kohustuste ja varade, sh aktiivsete arvelduskontode

kohta, aga ka 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud ning lepingutega seotud

maksekorraldused.

6. Kohustada E. L. andma võlgniku vande 18.novembril 2024 kell 11.00 (asukohas

Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli tn 2, Jõhvi, virtuaalsaalis). Kui E. L. vannet

andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või

määrata arest kuni 3 kuud.

7. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.november 2024 kell

11.00 (asukohas Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli tn 2, Jõhvi, viruaalsaalis).

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

9. Keelata E. L.l kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. E. L.l on lubatud

töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel.

10. Edastada käesolev määrus resolutsiooni punkt 8 osas äriregistrile kande

tegemiseks.

11. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

12. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

13. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

14. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue

võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

15. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 23.

oktoobriks (esimene aruanne esitada 23.oktoobril 2025).

16. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

tegemisest.

Menetluskulude jaotus

1. Määrata usaldusisiku tasuks 1708 eurot (sh käibemaks 308 eurot).

2. Jätta rahuldamata E. L. 18.06.2024 taotlus (s.o jätta rahuldamata usaldusisiku

taotlus tasu väljamõistmiseks osaühingule Sentire MK) rahuldamata.

3. Maksta usaldusisiku tasust 1708 eurot osaühing Sentire MK (registrikood

10539935) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-s Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu poolt 01.11.2023 Rahandusministeeriumi arvelduskontole

tasutud deposiidi arvelt.

4. Puudujäävas osas, s.o summas 108 eurot tasuda võlgnikul E. L.l osaühing

Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-

s.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 18

lg 10).

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (võlausaldaja) esitas 16.10.2023 Viru

Maakohtule E. L. (võlgnik) maksejõuetusavalduse. Võlausaldaja palub välja kuulutada

võlgniku pankrot. Avalduse kohaselt on seisuga 16.10.2024 maksukohustuslaste registri

andmetel E. L. tasumata maksukohustused kokku summas 64 481,10 eurot. E. L. võla

moodustab 10.11.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01219-4 alusel nõutav maksusumma.

Vastutusotsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Maksuhaldur on maksuvõla

sissenõudmiseks 19.12.2022 arestinud võlgniku pangakontod Eestis asuvates

krediidiasutustes. Vaatamata maksuhalduri täitetoimingutele ei ole kogu

sissenõudmistoimingute vältel vastutusotsuse katteks laekunud midagi. Maksuhaldurile

teadaolevalt võlgnikul kinnistusregistris, Transpordiameti liiklusregistris ja Eesti väärtpaberite

keskregistris vara puudub. E. L.l on maksuhalduri andmetel alates 18.07.2023 tööleping OÜ-

ga X, mille juhatuse liige ta on, kuid mis on äriregistri andmetel likvideerimisel. Lisaks

puuduvad maksuhalduri andmetel isikul rahalised sissetulekud (tulumaksuga maksustatavad

väljamaksed isikule alates 2022 puuduvad). Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi E.

L. maksuvõla sissenõudmiseks, kuid maksuvõlga pole õnnestunud sisse nõuda.

Avalduses on viidatud PankrS § 10 lg 2 p-le 2 ning võlausaldaja toob välja, et peaaegu 10

kuud väldanud täitemenetluses on ilmnenud, et võlgniku vara puudumise tõttu ei ole

õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhaldur leiab, et E. L. ei ole suuteline

maksuhalduri nõuet rahuldama. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et E. L. on maksejõuetu

ning tema suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine.

2. Kohus kohustas 18.10.2023 määrusega võlausaldajat tasuma võlgniku usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi 01.11.2023.

3. Kohus võttis 03.11.2023 määrusega Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

maksejõuetusavalduse võlgniku E. L. pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning andis

võlgnikule tähtaja maksejõuetusavalduse kohta vastuväite esitamiseks. 12.04.2024 määrusega

nimetas kohus võlgnik E. L. usaldusisikuks Ly Müürsoo ning peatas võlgniku vara suhtes

toimuvad sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni. Pankrotiavalduse tagamiseks keelas kohus E. L. vara käsutamine ilma

usaldusisiku nõusolekuta.

4. Võlgnik E. L. esitas 12.04.2024 vastuväite pankrotiavaldusele. Võlgnik leiab, et

pankrotiavalduse tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgnik tugineb oma seisukohas täitemenetluse

seadustikus (TMS) sätestatule ning märgib, et täitemenetlust viib läbi kohtutäitur. Võlgnik

leiab, et kuigi maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 130 sätestatud maksuhalduri

täitetoimingud kattuvad osaliselt täitemenetluse seadustikust tulenevate kohtutäituri

toimingutega, ei ole siiski tegemist täitemenetlusega. Maksuhalduri väidete kohaselt on ta

arestinud võlgniku arvelduskontod Eestis asuvates krediidiasutustes, kuid võlgnikul Eesti

krediidiasutustes arvelduskontosid ei ole. Ka ei ole võlgnik teadlik, et maksuhaldur üldse võla

sissenõudmisega tegeleb. Võlgnikule ei ole kätte toimetatud ühtegi menetlusdokumenti ega ka

MKS § 128 lg 3 kohast hoiatust sundtäitmise kohta. Seega on kõik pankrotiavalduses

loetletud täitetoimingud ebaseaduslikud ning neid ei saa arvestada pankrotiavalduse

lahendamisel. Maksuhalduri avalduse kohaselt ei ole kohtutäituri poole täitemenetluse

alustamiseks pöördutud, mistõttu tuleb järeldada, et Pankrs § 10 lg 1 kohaselt ei saa lugeda

maksejõuetus maksuhalduri poolt põhistatuks.

5. Võlausaldaja esitas 15.05.2024 vastuse võlgniku seisukoha osas. Võlausaldaja ei nõustu

võlgniku seisukohaga osas, et PankrS § 10 lg 2 p 2 mõttes täitemenetlus tähendab ka

maksuhalduri poolseid täitetoiminguid maksuvõla sundtäitmisel. Eeltoodud seisukohta

kinnitab võlausaldaja hinnangul ka MKS § 128 lg 1, mis sätestab, et maksuvõla sundtäitmine

toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

Viidatud on MKS § 133 lg-le 3. Võlausaldaja leiab, et seadus annab maksuhaldurile sõnaselge

juhise, et kui maksuhalduri (või kohtutäituri) poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole

õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, võib maksuhaldur esitada võlgniku suhtes

pankrotiavalduse. Seega on olnud seadusandja mõte see, et PankrS § 10 lg 2 p-s 2 nimetatud

täitemenetlust tuleb tõlgendada laiendavalt ja see hõlmab ka maksuhalduri läbiviidavat

täitemenetlust maksuvõla sundtäitmiseks. Viidatud on Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 2-

18-16572. Lisaks märgib maksuhaldur, et alates maksejõuetusavalduse esitamisest on

vahepeal võla katteks laekunud 25.03.2024 vaid 16,80 eurot, milleks oli tasaarvestamine

võlgniku tagastusnõudega võlgniku 2023 tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel, mitte

võlgniku enda initsiatiivil tehtud rahaline sooritus. Seega on võlg vähenenud vahepeal 16.80

euro võrra ehk võlg on 64 464,30 eurot. Täitetoimingud pole endiselt viinud maksuvõla

rahuldamiseni ja PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel on võlgniku maksejõuetus nõuetekohaselt

põhistatud.

Võlausaldaja ei nõustu võlgniku seisukohaga ka selles, et võlgnikule ei ole väidetavalt kätte

toimetatud ühtegi MKS § 128 lg 3 järgset hoiatust sundtäitmise kohta. 10.11.2022

vastutusotsuse nr 13-7/01219-4 lk-l 1 on märgitud: Vastutusotsusega määratud kohustus tuleb

tasuda 30 päeva jooksul vastutusotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates

(MKS § 96 lg 3). Täpsem info tasumise kohta on vastutusotsuse lisas 51. Kui Te ei ole

vastutusotsusega määratud kohustust tähtpäevaks tasunud, on maksuhalduril õigus algatada

sundtäitmine. Võlgnik möönab ka oma 12.04.2024 seisukohas ise, et on vastutusotsusest

teadlik. Võlgnik tutvus vastutusotsusega ja seal märgitud tähtajaga ning sundtäitmise

hoiatusega maksuvõla tasumiseks e-maksuameti kaudu 15.11.2022.

Maksuhaldur jääb 16.10.2023 avalduses esitatud taotluste juurde ning palub jätkuvalt välja

kuulutada võlgniku pankrot.

6. Usaldusisik esitas 23.05.2024 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Usaldusisik tuvastas võlgniku kohta järgmised andmed.

E. L. ei oma aktiivset arvelduskontot üheski pangas. E. L. saab 2024 maksustatavat tulu OÜ-st

X. Tema bruto- ja netosissetulek oli kolmel viimasel kuul 500 eurot. Kuna E. L.l Eestis

asuvates krediidiasutustes arvelduskontosid avatud ei ole, siis ei ole usaldusisikule teada,

kuidas maksab OÜ X E. L.le töötasu. Võlgnik ei ole usaldusisikule teatanud oma välisriikides

olevatest arvelduskontodest. Netosissetuleku 500 eurot juures saab võimaliku

pankrotimenetluse ajal arestida 32,35 eurot. E. L. on esitanud tuludeklaratsioonid 2020 - 2023

kohta. E. L. omab pensioni II samba pensionikontot, millel osakuid ei ole. Osakute eest on

raha välja võetud 12.03.2021.

Usaldusisikule teadaolevalt on võlgniku kohustused kokku vähemalt 66 118,71 eurot.

E. L. vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivne üks

täitemenetlus kohtutäitur Krista Järveti menetluses, s.o Maksu- ja Tolliameti nõue summas

262,50 eurot. Täitemenetlus on peatatud.

Usaldusisik on seisukohal, et E. L. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi aruande koostamise ajaks

usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

Maksejõuetuse põhjusena on usaldusisik välja toonud võlgniku mõtlematu ja vastutustundetu

käitumine kohustuste võtmisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda.

Kuulutada välja E. L. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada

E. L. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo. Kohustada E. L. kohtus

vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning

määrata selleks tähtpäev. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.

7. Usaldusisik esitas 03.06.2024 kohtule aruande täienduse. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei

soovi usaldusisikuga koostööd teha, täiendab usaldusisik oma taotlust selliselt, et kohustada

E. L. esitama kolm tööpäeva enne vande andmist pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes ja

kohtule digitaalallkirjaga nimekiri oma varadest, sh arvelduskontode numbritest, ja

kohustustest. Hoiatada E. L., et kohtu korralduse täitmata jätmise eest ja võlgniku vandele

mitteilmumise korral on kohtul õigus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti kuni kolmeks kuuks.

8. Võlgnik esitas 15.06.2024 kohtule kirjaliku seisukoha. Võlgnik ei nõustu usaldusisiku

aruandes tooduga, mille kohaselt võlgnik ei saa maksustatavat tulu. Võlgniku igakuine

sissetulek on 500-700 eurot. Äriühing on valmis võlgniku sissetuleku suurendama 1500-2000

euroni. Lisaks toob võlgnik välja, et tal on kohustus üksnes Maksu- ja Tolliameti ees. Julianus

Inkasso OÜ nõuet summas 1204,84 eurot võlgnik ei tunnista ning soovib nõude vaidlustada.

Maksu- ja Tolliamet on käitunud pahatahtlikult ning keeldunud kompromissist.

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avaldus ning kuulutada välja E. L. pankrot. Algatada

kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetada Ly

Müürsoo. Juhul kui kohus kohustab E. L.t andma võlgniku vanne, määrata, et võlgnik saab

anda vannet video silla teel. Määrata, et võlgnik saab peale pankroti väljakuulutamist ja enne

vande andmist Eestist lahkuda.

9. Usaldusisik leiab 17.06.2024 seisukohas, et võlgniku 15.06.2024 taotlust vande andmiseks

videosilla vahendusel ei saa rahuldada. Usaldusisik viitab PankrS § 86 lg.le 3, mille kohaselt

võlgnik annab vande suuliselt ning vande tekstile kirjutab võlgnik alla. Võlgnik ei ole

tõendanud, et ta soovib Eestist lahkuda ning miks tema lahkumine põhjendatud on. Lisaks on

senine menetlus näidanud, et E. L.l puudub tahe täita seaduses sätestatud kohustusi kui ka

usaldusisiku ja kohtu antud korraldusi. See omakorda näitab, et võlgnik hoiab menetlusest

kõrvale.

E. L. taotlus lubada tal pärast pankroti väljakuulutamist ja enne vande andmist Eestist

lahkuda, tuleb jätta rahuldamata.

10. Juhindudes Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024 käskkirjast nr 11-1/25 (alus Viru

Maakohtu tööjaotusplaan § 4 lg 9 ja kohtute seaduse § 12 lg 3 p 1) on kohtunik Andres

Hallmägi menetluses olnud tsiviilasi 2-23-14693 Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) avaldus E. L. püsiva maksejõuetuse tuvastamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes

11.09.2024 ümber jagatud kohtunik Olev Mihkelson menetlusse.

11. E. L. esitas 16.09.2024 kohtule seisukoha, milles ei soovi enda pankroti väljakuulutamist

ning palub esitatud avalduse jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt alustada võlgade

ümberkujundamise menetlus. Võlgnik esitas ka taotluse usaldusisiku vahetamiseks.

12. Maksuhaldur palub 03.10.2024 seisukohas võlgniku 16.09.2024 taotlused rahuldamata

jätta. Maksuhaldur jääb 16.10.2023 avalduses esitatud taotluste juurde ning palub jätkuvalt

välja kuulutada võlgniku pankrot. Lisaks kohaldada pankroti väljakuulutamise korral PankrS

§ 91 lg 1 alusel võlgniku suhtes keeldu olla ettevõtja ning juriidilise isiku juhtorgani liige.

13. Usaldusisik esitas 06.10.2024 kohtule kirjaliku seisukoha. Usaldusisik leiab, et võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine E. L. puhul ei ole põhjendatud. Võlgniku

sissetulekust ei jätkuks igakuiste maksete tegemiseks (sissetulek ei ole suurenenud) ning

võlausaldaja ei nõustuks 10-aastase tähtajaga kava täitmisel. Võlgnik ei ole täitnud kohtu

korraldusi (esitamata on 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud), lisaks on tasumata trahv.

Usaldusisik ei nõustu ka enda vabastamisega usaldusisiku ülesannetest.

14. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-23-14693 kohtuistungi võlausaldaja, võlgniku ning

usaldusisiku osavõtul.

Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Avaldaja palub võlgniku suhtes kohaldada ärikeeldu.

Usaldusisik jäi samuti esitatud seisukoha juurde ning palub välja kuulutada E. L. pankrot ning

algatada võlgadest vabastamise menetlus. Usaldusisik peab põhjendatuks kohaldada võlgniku

suhtes ärikeeldu. Võlgnik loobus taotlusest algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

Võlgnik on nõus pankroti väljakuulutamisega ning soovib kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Ärikeelu kohaldamist võlgnik põhjendatuks ei pea.

15. Võlgniku esindaja A. P. esitas 10.10.2024 kohtule taotluse algatada võlgniku E. L. suhtes

kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Kohus loeb võlausaldaja maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud

tõendite alusel tõendatuks, et E. L. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 66 118,71 eurot. Võlgniku aktiivseid

pangakontosid Eestis usaldusisik ei tuvastatud. E. L. saab 2024 maksustatavat tulu OÜ-st X.

Tema bruto- ja netosissetulek oli kolmel viimasel kuul 500 eurot. Kuna E. L.l Eestis asuvates

krediidiasutustes arvelduskontosid avatud ei ole, siis ei ole usaldusisikule teada, kuidas

maksab OÜ X E. L.le töötasu. Võlgnik ei ole usaldusisikule teatanud oma välisriikides

olevatest arvelduskontodest. Netosissetuleku 500 eurot juures saab võimaliku

pankrotimenetluse ajal arestida 32,35 eurot. E. L. on esitanud tuludeklaratsioonid 2020 - 2023

kohta. E. L. omab pensioni II samba pensionikontot, millel osakuid ei ole. Osakute eest on

raha välja võetud 12.03.2021. Võlgnik on kinnitanud, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist

last. Eelnevast järeldub üheselt, et võlgnik on makseraskustes ning selle ületamiseks on

sobivaim viis pankroti välja kuulutamine.

17. Võlgniku väidete kohaselt ei ole ta teadlik, et maksuhaldur võla sissenõudmisega tegeleb,

sest talle ei ole väidetavalt kätte toimetatud ühtegi MKS § 128 lg 3 järgset hoiatust

sundtäitmise kohta.

MKS § 128 lg 3 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva maksusumma

sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks

kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise

tagajärgede kohta (§ 129).

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu edastas võlgnikule E. L.le 11.09.2022

vastutusotsuse 13-7/01219-4. Võlausaldaja esitatud andmete kohaselt on võlgnik tutvunud

vastutusotsusega ja seal märgitud tähtajaga ning sundtäitmise hoiatusega maksuvõla

tasumiseks e-maksuameti kaudu 15.11.2022. Seega oli võlgnik teadlik nii kohustuse

tekkimisest kui ka selle täitmise kohustusest. Vastutusotsuses oli välja toodud hoiatus

sundtäitmise alustamise võimalikkuse kohta juhul, kui kohustust 30 kalendripäevase tähtaja

jooksul alates vastutusotsuse kättesaamisest ei täideta. Võlgnikule on antud tähtaeg

täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning hoiatatud, et täitedokumendi vabatahtlikult

täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes sooritada täitetoiminguid. Kuna võlgnik kohustust

tähtaegselt ei täitnud, alustas maksuhaldur 19.12.2022 sundtäitmise toimingutega, arestides

võlgniku pangakontod. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

täitnud maksukorralduse seadusest tulenevad maksuvõla sundtäitmise alustamise tingimused

ning 19.12.2022 võlgniku suhtes täitemenetlusega alustanud.

Eelkirjeldatud viisil maksuhalduri poolt läbiviidavat täitemenetlus on võrdsustatud

kohtutäituri läbiviidava täitemenetlusega. Kohus märgib, et maksuvõla sissenõudmine toimub

kas maksuhalduri enda poolt läbiviiduna või täitemenetluses, pankrotimenetluses või muus

menetluses ettenähtud korras muu isiku poolt läbiviiduna. Eestis on maksuhaldur kohtutäituri

kõrval ainus institutsioon, kelle pädevuses on enda hallatavate nõuete sundtäitmine.

Maksuhalduril on sealjuures õigus ise teatud täitetoiminguid teostada: taotleda registervarale

keelumärke või kinnisvarale hüpoteegi seadmist, pöörata sissenõudeid varalistele õigustele

ning arestida pangakonto (MKS § 130 ja § 131). Asjakohased on ka võlausaldaja viited MKS

§ 128 lg-le 1 ja § 133 lg-le 3, mis annavad maksuhaldurile sõnaselge juhise, et kui

maksuhalduri (või kohtutäituri) poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud

maksuvõlga sisse nõuda, võib maksuhaldur esitada võlgniku suhtes pankrotiavalduse.

Maksuhaldur alustanud maksuvõla sundtäitmist - edastanud pankadele korraldused võlgniku

pangakontode arestimiseks. Lisaks on maksuhaldur erinevate registripäringute tulemusena

kindlaks teinud, et võlgnikul vara puudub. Oluline on seegi, et alates maksejõuetusavalduse

esitamisest on võla katteks 25.03.2024 laekunud 16,80 eurot, milleks oli tasaarvestamine

võlgniku tagastusnõudega võlgniku 2023 tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel, mitte

aga võlgniku enda initsiatiivil tehtud rahalise sooritusega. Täitetoimingud pole viinud

maksuvõla rahuldamiseni ja PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel on võlgniku maksejõuetus

nõuetekohaselt põhistatud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-18-16572 leidnud, et ka

täiendavad kohtutäituri toimingud ei oleks viinud maksuvõla rahuldamiseni ning maksuhaldur

on õigustatult esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning ajutise halduri

määramiseks.

18. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

määratud summa. Võlausaldaja on tasunud 18.10.2023 määruse alusel 01.11.2023

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1600 eurot.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja maksejõuetusavalduse, kuulutab võlgniku püsiva

maksejõuetuse tõttu välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule (FiMS § 18 lg

2 p 1). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb

võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

19. Kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab

PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

Võlgnik esitas 16.09.2024 kohtule taotluse usaldusisiku vahetamiseks, kuna koostööd temaga

ei toimu. Usaldusisik saboteerib menetlust ning ei tutvu vajalike dokumentidega.

Maksuhaldur ja usaldusisik leiavad, et võlgniku selline taotlus tuleb rahuldamata jätta.

09.05.2024 määrusega kohustas kohus võlgnikku esitama 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud,

lepingutega seotud maksekorraldused ning muud vara ja kohustustega seotud dokumendid

usaldusisikule. Võlgnikku hoiatati, et teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võib kohus

teda trahvida, arestida või kohaldada tema suhtes sundtoomist PankrS § 89 alusel.

Võlgnik kohustust ei täitnud ning kohus määras 24.05.2024 võlgnikule rahatrahvi 200 eurot

kohtu korralduse ja seadusest tulenevalt kohustuste täitmata jätmise eest. Usaldusisiku

andmetel oli seisuga 06.10.2024 trahv tasumata ning ka kohtu 09.05.2024 korraldus täitmata.

Olukorras, kus usaldusisik nõuab võlgnikult maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks vajalike

dokumentide esitamist, tuleb võlgnikul dokumendid esitada ning selline olukord ei saa olla

usaldusisiku vabastamise aluseks.

Lisaks on võlgnik esitanud Viru Maakohtu 24.05.2024 määrusele määruskaebuse, kuid

08.07.2024 esitas E. L. ringkonnakohtule avalduse, milles loobus määruskaebusest.

E. L. esitas kohtule taotluse 07.10.2024 kavandatud kohtuistungi edasi lükkamiseks. Kohus ei

pidanud võlgniku avaldust põhjendatuks.

Seega saab nõustuda, et võlgniku tegevus on olnud kantud eesmärgist takistada

kohtumenetluse läbiviimist. Kohus ei pea põhjendatuks usaldusisiku vahetamist. FiMS § 15 lg

12 näeb ette, et kui kohus tühistab isiku usaldusisikuks nimetamise, nimetab kohus uue

usaldusisiku, kes jätkab usaldusisiku ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise

usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.

Võlgniku taotlus usaldusisiku vahetamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

20. Eeltoodule tuginedes peab kohus põhjendatuks kohustada E. L. hiljemalt 12.novembriks

2024 esitama pankrotihaldurile Ly Müürsoole andmed oma kohustuste ja varade, sh aktiivsete

arvelduskontode kohta, aga ka 2024 märtsi ja aprilli laenulepingud ning lepingutega seotud

maksekorraldused.

21. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas, s.o

18.novembril 2024 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.

22. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus E. L. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui E. L. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda

trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

23. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 23.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

24. Võlausaldaja on 03.10.2024 esitanud kohtule taotluse võlgniku suhtes PankrS § 91 lg 1

alusel ärikeelu kohaldamiseks ning keelata võlgnikul olla ettevõtja ning juriidilise isiku

juhtorgani liige. Usaldusisik toetab esitatud taotlust. Võlgnik ärikeelu kohaldamisega ei

nõustu.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni

pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni,

olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.

Kohus leiab, et kuivõrd ärikeelu kohaldamine on pigem preventiivse mõjuga ja suunatud

tulevikku ning ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon, on põhjendatud

kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu ja keelata võlgnikul olla mistahes juriidiliste isikute,

kaasa arvatud välismaa juriidilised isikud, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija. Ärikeelu

kohaldamise kestus on piiratud pankrotimenetluse kestusega. Vastavalt PankrS §-le 39 tuleb

selle kohta teha kanne äriregistrisse.

Võlgnikul on lubatud töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel. Piirangu

kohaldamine on proportsionaalne, kuna ei piira võlgniku võimalusi tulu teenida ja oma vara

suurendada. Töötamise registri andmetel töötab võlgnik alates 05.11.2023 töölepingu alusel

OÜ-s X suurettevõtte juhi ametikohal. Äriregistri andmetel on võlgnik seotud kaheksa

juriidilise isikuga. Võlgnik E. L. on juhatuse liige järgmistes äriühingutes: OÜ-s X

(registrikood XXX), OÜ-s X (registrikood XXX), OÜ-s X (registrikood XXX), KK 7 OÜ-s

(registrikood XXX), OÜ-s X (registrikood XXX, OÜ-s XXX (registrikood XXX) ning OÜ-s

X (registrikood XXX. Võlgniku tegutsemine juhatuse liikmena ei ole aidanud kaasa tema

sissetulekute suurendamisele ega ka nõuete rahuldamisele.

Kohus selgitab, et ärikeelu rikkumine on KarS § 373 alusel kriminaliseeritud.

25. Käesoleva menetluse esemeks on võlgniku pankroti välja kuulutamine.

Maksejõuetusmenetluse liigi vahetamiseks on vajalik avalduse esitanud võlausaldaja ja teiste

võlausaldajate enamuse nõusolek. Usaldusisik kinnitas oma seisukohas, et antud juhul on

ilmne võlgniku püsiv maksejõuetus, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi käesoleva aruande koostamise ajaks usaldusisikule teadaolevalt ei

ole.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel (FiMS § 54 lg 2). Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 4).

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54 lg 5).

Kohus hindab, et taotletud tasu (140 eurot/tund, lisandub käibemaks) vastab FiMS § 54 lg 4

teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus leiab siiski, et usaldusisiku näidatud ajakulu (12 tundi) saab pidada vajalikuks ja

põhjendatuks üksnes osaliselt. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud

selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule

hinnangu ja võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kohtumenetluses kohtu

nõudmisel esitanud täiendavaid seisukohti. Seega saab põhjendatud ajakulukus saab pidada 10

tundi. Seejuures lähtub kohus usaldusisiku aruandest ning selles esitatud informatsioonist,

samuti õiguslikest põhjendustest.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1400 euro, lisandub käibemaks 308 eurot, kokku 1708

eurot.

FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, s.o osaühing Sentire MK (registrikood 10539935). Usaldusisiku tasu summas 1600

eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 01.11.2023 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud

deposiidi arvel. Puudujäävas osas, s.o 108 eurot tuleb E. L.l tasuda endal osaühingule Sentire

MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is.

E. L. leiab, et kuna osaühingul Sentire MK ei ole ühtegi töötajat, siis ei saa tasu büroole

määrata.

FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Samamoodi on tasu maksmine büroole

võimalik PankrS § 23 lg 6 kohaselt.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt nähtub, et usaldusisik Ly Müürsoo

tegutseb läbi Osaühing Sentire MK. E-äriregistri andmetel on äriühingu põhitegevusalaks on

muu juriidilised toimingud ning lisategevusalaks raamatupidamine, maksualane nõustamine.

Usaldusisik Ly Müürsoo on äriühingu juhatuse liige alates selle asutamisest 1999. Usaldusisik

on kinnitanud, et saab juhatuse liikme tasu ning selline asjaolu nähtub ka äriühingu 2023

majandusaasta aruandest. Kohus jätab E. L. 18.06.2024 taotluse (s.o jätta rahuldamata

usaldusisiku taotlus tasu väljamõistmiseks osaühingule Sentire MK) rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik