2-21-20034/41 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-20034

Tsiviilasi

K.G. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: K.G. (ik XXX; elukoht Kungla XXX ,

xxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: XXX)

usaldusisik: Anna-Liisa Arukask (ik 48306224214; e-

post XXX)

võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX )

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

3. Kohtutäitur Aive Kolsar (e-post XXX )

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood

10746479; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.08.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda K.G. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

2. Lõpetada K.G. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Anna-Liisa Arukask usaldusisiku kohustustest K.G. kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Välja mõista K.G.-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 422,50 eurot (s.o. usaldusisiku

tasu, mille tasumiseks anti K.G.-le menetlusabi).

5. K.G.-l tuleb p.4 märgitud summa maksta vastavalt määruse lisaks olevale

makseinfole riigi tuludesse 60 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

Kui usaldusisiku tasu 422,50 eurot ei ole riigi tuludesse tasutud 60 päeva jooksul

arvates määruse jõustumisest, saadetakse lahend sundtäitmisele Täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

6. Usaldusisiku tasu riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade K.G. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 13.01.2022 kohtumäärusega kuulutati välja K.G. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 28.12.2022 kohtumäärusega (jõust.

14.01.2023) lõpetati K.G. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas K.G. kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisikuks Anna-Liisa Arukask. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid

võlausaldajatele iga aasta 10. detsembril ja võlgnik pidi esitama aruandeid iga poole aasta

tagant, 1.juulil ja 1.veebruaril. Esimene aruanne tuli esitada 01.07.2023.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2024. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis

võlgnikule ja usaldusisikule 27.02.2024 meeldetuletuse e-toimiku vahendusel, samuti

võlgniku e-posti aadressile XXX. Usaldusisik esitas aruande 08.03.2024. Aruande kohaselt

võlgnikul töökoht puudub ning ta ei ole esitanud usaldusisikule tõendeid koolitusel

osalemise või töökoha otsimise kohta. Usaldusisiku poolt edastatud konto väljavõtetelt

nähtub, et võlgnikul on arvestatavad sissetulekud ehitustöödest, kuid võlausaldajatele ei ole

raha eraldatud ega makstud.

4. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks ja puuduoleva teabe saamiseks istungi 15.05.2024.

Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Viljandi kohtumajaga, kuhu oli kutsutud

võlgnik, kes samal hommikul telefoni teel teatas, et ta ei saa istungile ilmuda.

Virtuaalruumi kaudu osales istungil usaldusisik Anna-Liisa Arukask, kes kinnitas, et on

võlgnikule selgitatud kohustusi käesolevas menetluses. Võlgniku kasutuses olevad

pangakontod on välismaal. Võlgnikul puudub töökoht ja ta ei ole esitanud tõendeid, et ta

otsiks tööd. Võlgnik on väitnud, et tema tervis ei võimalda töötamist, samas ei ole ta

tegelenud enda töövõime tuvastamisega.

5. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2024. Aruannet tähtajaks ei esitatud.

6. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks ja puuduoleva teabe saamiseks uue istungi

19.08.2024. Võlgnik selgitas, et käesolevalt ta ei tööta kuna maal ei ole tööd ja ta hooldab

oma ema. Võlgnik elatub juhutöödest ja tal ei ole võimalik võlgnevusi tasuda. Kohus

selgitab võlgnikule veelkord tema kohustust esitada kohtule aruandeid ning kohustab teda

esitama puuduolevad aruanded hiljemalt 2.septembriks 2024. Võlgnik aruannet tähtajaks ei

esitanud.

7. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku poolt allkirjastamata aruande 03.09.2024 ja konto

väljavõtted 15.09.2024. Aruandest nähtub, et menetlusest alustamisest alates enam kui

kahe aasta jooksul ei ole võlgnik end Töötukassas arvele võtnud. Ametlikult tööd otsinud

ei ole, põhjenduseks on, et hooldab ööpäevaringselt oma ema. Võlausaldajatele

väljamakseid ei ole tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. K.G. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 28.12.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma

tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Võlgnik kohtule

aruandeid esitanud ei ole. Kohus on võlgnikule meeldetuletuse saatnud 27.02.2024 e-

toimiku vahendusel, mis on samal päeval võlgnikule kätte toimetatud. Kohus on

edastanud 14.03.2024 ja 10.04.2024 võlgniku e-posti aadressile XXX täpsustavad

küsimused usaldusisiku poolt esitatud aruande kohta, millele võlgnik ei vastanud.

Kuna võlgnik kohtule ei vastanud, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi

15.05.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Viljandi kohtumajaga, kuhu oli

kutsutud võlgnik. Võlgnik teavitas samal päeval, et ei saa istungile tulla. Istungil osales

vaid usaldusisik, kes avaldas talle teadaoleva info. Kohus määras uue istungi aja

19.08.2024 ning selgitas võlgnikule tema kohustusi, mida ta ei ole käesolevas menetluses

täitnud.

Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse

suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega,

kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Usaldusisiku poolt kohtule edastatud konto väljavõtetelt nähtuvalt on võlgnik saanud tulu

juhutöödest, kuid võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole. Kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel oli võlgnikul nelja võlausaldaja ees tasumata kohustusi summas

2000,86 eurot.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi aruannet. Kõik aruanded on edastatud usaldusisiku

poolt ehkki aruannete esitamise kohustus oli võlgnikul. Võlgnik ei ole end enam kui kaks

aastat kestnud menetluse jooksul Töötukassas arvele võtnud ega esitanud usaldusisikule

või kohtule tõendeid töö otsimise kohta. Võlgniku väitel elab ta maal, sest hooldab seal

oma ema ja maal ei ole tööd leida. Ometigi on võlgnikul üürikorter Viljandi linnas XXX,

mille eest maksab igakuuliselt üüri 150 eurot. See tähendab, et võlgnik teeb

põhjendamatuid kulutusi üürikorterile, ehkki ta (tema enda sõnul) elab maal, kus hooldab

ema ja tööd ei ole.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust

läbida.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei

esita aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku

kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Arvestades

võlausaldajate ee tasumata kohustuste summat oli menetlus algselt perspektiivikas.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.G.-d pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.G. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab K.G. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anna-Liisa Arukask

vabastada usaldusisiku kohustustest.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või

kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

16. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise

korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

17. 19.08.2024 määrusega määras kohus kindlaks K.G. usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasu

suuruse summas 422,50 eurot ning andis K.G.-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. K.G. on kohustustest vabastamise

menetluses rikkunud temale määratud kohustusi, jättes kohtule esitamata aruanded enda

tegevuste, sissetulekute ja vara kohta ning pole end ka ametlikult töötuna registreerinud, et

leida tulutoov tegevus ja sissetulek, mis võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Kohus on usaldusisiku poolt esitatud aruandest tuvastanud, et võlgnik on saanud tulu

juhutöödest, kuid ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele. Sellega on võlgnik

kahjustanud võlausaldajate huve. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.G.-d

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, siis tuleb K.G.-lt TsMS §

190 lg 4 alusel välja mõista usaldusisiku tasu summas 422,50 eurot riigi tuludesse. Kohtu

hinnangul puuduvad TsMS § 190 lg 7 alused, et võlgnik menetluskulude tasumise

kohustusest vabastada.

18. TsMS § 179 sätestab menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise ja

sissenõudmise korra, lg.1 kohselt Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole

tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, …või riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg.5 järgi määrab kohus menetluskulude riigi

tuludesse tasumiseks tähtaja 60 päeva kohtulahendi jõustumisest (seaduses ettenähtud 15

päeva asemel). TsMS § 179 lg.9 järgi nõude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik