Legislator Case Law & Legislation
1-24-5238/4 AI generated

1-24-5238/4 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-24-5238/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tartu Maakohtu 24.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Käesoleva määruse saab vaidlustada OÜ Diivaniparadiis advokaadi vahendusel. Määruskaebus

Legislator headnote

AI generated

1-24-5238/4 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Käesoleva määruse saab vaidlustada OÜ Diivaniparadiis advokaadi vahendusel. Määruskaebus

Keywords

AI generated
vat fraud investigation right to be arrested international fraud investigation driving ban criminal voluntary disclosure lis pendens
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

23.10.2024

Kohtuasja number

1-24-5238

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna

liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni

büroo 06.08.2021. a otsuse nr GA19771278 tunnustamise ja

täitmise otsustamine OÜ Diivaniparadiis suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24.09.2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

OÜ Diivaniparadiis, registrikood 10388850; aadress: Riia tn

136, Tartu 51014; seaduslik esindaja juhatuse liige Ahti

Rattasep

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 24.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada OÜ Diivaniparadiis advokaadi vahendusel. Määruskaebus

tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu

määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1.

11.09.2024 edastati Justiitsministeeriumi vahendusel Tartu Maakohtule Läti Vabariigi

taotlus OÜ-le Diivaniparadiis Läti Vabariigi riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna

liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo 06.08.2021. a otsusega määratud

rahatrahvi tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. OÜ-d Diivaniparadiis karistati

rahatrahviga 240 eurot lubatud sõidukiiruse ületamise eest 03.07.2021 Lätis asulasisesel teel.

Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, mida sõiduk, mille kasutusõigust omab OÜ Diivaniparadiis, ületas

43 km/h võrra, rikkudes Läti liiklusseaduse § 55 lg-t 16. Asja menetleti kirjalikus menetluses. OÜ-d

Diivaniparadiis teavitati otsusest Läti seaduse järgi isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele

pädeva esindaja kaudu tema õigusest trahv vaidlustada ja trahvi vaidlustamise tähtajast. OÜ

Diivaniparadiis otsust ei vaidlustanud ja see jõustus 27.08.2021.

2. Tartu Maakohus tunnustas 24.09.2024. a määrusega kõnealust otsust ja tunnistas selle

täitmise Eestis lubatavaks. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. Tunnustamise ja täitmise

lubatavuse hindamisel ei kontrolli kohus teo karistatavust Eesti seaduste järgi, kuna OÜ

Diivaniparadiisi sõidukiga toime pandud tegu on liiklussüütegu kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 50870 p 2 mõistes. Siiski märkis kohus, et kirjeldatud asjaoludel toimepandud süütegu on

karistatav ka Eesti Vabariigis ning seda väärteokorras liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. KrMS § 477

lõike 1 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna OÜ

Diivaniparadiis ei ole rahalist karistust täitnud, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1 ja KrMS §-st

50872, tuleb otsuse nr GA19771278 täitmine tunnistada lubatavaks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Maakohtu määrus toimetati OÜ-le Diivaniparadiis kätte 15.10.2024 ning samal päeval esitas

juhatuse liige Ahti Rattasep määruskaebuse. Kaebaja peab maakohtu määrust ebaõiglaseks ja palub

ringkonnakohtul selle tühistada.

4. Esmalt märgib kaebaja, et OÜ Diivaniparadiis ei pannud (ega saanudki panna) toime

etteheidetavat kiiruseületamist. See tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja kujutab

endast mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 41-60 kilomeetrit tunnis.

Sellise teo saab toime panna ainult ja üksnes mootorsõiduki juht, kes saab aga olla vaid füüsiline

isik. Määruskaebuse esitaja on seevastu juriidiline isik. Juriidilist isikut (sh ka mootorsõiduki

vastutavat kasutajat) ei saa karistada teo eest, mida saab toime panna vaid mootorsõidukijuht.

5. Teiseks toob kaebuse esitaja välja, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei

asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud

üks aasta. Määruses märgitakse, et otsus nr GA19771278 võeti vastu 06.08.2021 ja see jõustus

27.08.2021 ning et tegemist on väärteoga. Seega on otsuse jõustumisest möödunud nüüdseks juba

üle kolme aasta ning seda ei ole võimalik enam täitma asuda. Kui otsust ei ole võimalik enam täitma

asuda, siis ei saa tunnistada ka selle täitmist lubatavaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas põhjendatult OÜ-le Diivaniparadiis määratud

rahatrahvi täitmise Eestis lubatavaks. Määruskaebuses öeldu ei too kaasa vaidlustatud määruse

muutmist.

7. KrMS § 48911 lg 1 järgi saab kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu

otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse

täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks või 3) lõpetada menetlus,

kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei

nähtu toimikumaterjalist ega määruskaebusest, et OÜ Diivaniparadiis oleks temale Lätis tehtud

otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada

rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks.

8. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad KrMS §-d 50869–

50877. KrMS § 50869 näeb tunnustamise eeldusena ette liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud

rahatrahvi määramise tunnistuse, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või

muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. Maakohus tugines tunnistusele, mille koostas Läti

ja mis edastati Justiitsministeeriumi kaudu maakohtule. Kohus leidis õigesti, et rahatrahvi

tunnustamine on lubatav, kuna OÜ-d Diivaniparadiis karistati liiklussüüteo eest, mis sisaldub KrMS

§ 50870 p-s 2 toodud loetelus.

9. Nimelt sätestab KrMS § 50870 p 2, et rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja

täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo

karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus järgmiste

2(3)

süütegude eest: liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo

ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Kuivõrd käesoleval juhul on oma olemuselt tegemist liiklussüüteoga,

ei peagi see tegu olema Eesti seaduste järgi karistatav ning viide LS § 227 lg-le 3 on asjakohatu.

Oluline on, et süütegu on karistatav Läti Vabariigi seaduste kohaselt.

10. Siiski selgitab kohus, et ka Eestis kehtiva väärteomenetluse seadustiku § 541 1 p 1 kohaselt

võib kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toime pandud

liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui

registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav

isik), kui väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave

liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki

registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Seega on Eestiski võimalik nö

kiiruskaameraga tuvastatud kiiruse ületamise eest trahv määrata juriidilisele isikule.

11. Kaebuse esitaja teine väide on, et väärteo otsuse täitmine on käesolevaks hetkeks KarS § 82

lg 1 p 3 alusel aegunud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. KrMS § 50871 p 4 alusel on

otsuse tunnustamine ja täitmine keelatud, kui karistuse täitmisele pööramine on Eesti

karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste

õigusaktide alusel. Praegusel juhul KrMS § 50871 p 4 ei kohaldu. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti

karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Kuna OÜ Diivaniparadiis

kasutuses oleva sõidukiga pandi tegu toime Läti Vabariigis, ei ole toimepanijat võimalik selle teo

eest Eestis vastutusele võtta ning sellele ei kohaldu aegumine Eesti karistusõiguse järgi (vt nt

TlnRnKm nr 1-22-6439 p 7; TlnRnKm nr 7786 p 9).

12. Seega kohalduvad aegumisele Läti Vabariigi seadused. Läti poolt esitatud taotluses on mh

märgitud, et Läti haldusvastutuse seaduse § 258 kohaselt ei saa karistusotsust täitmisele pöörata, kui

selle jõustumise päevast on möödunud viis aastat ja seda ei ole täidetud. Täitmisele pööratava otsuse

saame öelda, et aegumistähtaeg lõpeb 27.08.2026. Eeltoodust tulenevalt ei ole otsuse täitmine

aegunud.

13. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka muid põhjuseid, mille tõttu ei peaks OÜ Diivaniparadiis

suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus

õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.

14. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24.09.2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)