1-10-7299/64 · Tartu Ringkonnakohus

1-10-7299

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7299 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. august 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Poljanski kaitsja Katri Koitveri (Koitver) määruskaebus Tartu Maakohtu 8. augusti 2011 määrusele.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

jätta Tartu Maakohtu 8. augusti 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Aleksei Poljanski kaitsja Katri Koitveri määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 08.08.2011 määrusega jäeti Aleksei Poljanski temale Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega mõisteti Aleksei Poljanski süüdi KarS §-de 199 lg 2 p- de 4,7,8 ja 418 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 28 päeva vangistust.

Karistusaja algus 15.12.2009 ja lõpp 12.01.2014.

- 2 - Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi ei võimalda kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad

järeldused vabastada A. Poljanskit vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Maakohus arvestas taotluse rahuldamata jätmisel eelkõige sellega, et A. Poljanski ei ole suutnud edukalt läbida katseaega, mis oli temale määratud 22.02.2007 otsusega, vaid pani

katseajal toime uued kuriteod. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus olema

veendunud, et isik suudab täita neid nõudeid, mis kaasnevad käitumiskontrolli ja elektroonilisele valvele allumise kohustusega. Vaatamata asjaolule, et A. Poljanskil oleks vabanemisel olemas alaline elukoht ja lähedaste

toetus ning kriminaalhooldaja järelevalve all viibimine võib avaldada positiivset mõju, ei pidanud maakohus põhjendatuks A. Poljanski ennetähtaegset vabastamist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

A. Poljanski kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada A. Poljanski tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Määruskaebuse põhjenduste järgi kuulub maakohtu määrus tühistamisele määruses motiivide

puudumise tõttu. Maakohus on faktiliselt ainsa alusena ennetähtaegsest vabastamisest

keeldumiseks viidanud asjaolule, et uued kuriteod on A. Poljanski toime pannud katseajal.

Määrusest ei nähtu, et A. Poljanskit oleks kunagi allutatud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tingimused on tavalisest tingimisi vabastamisest tunduvalt rangemad ja suudavad tagada, et A. Poljanski ei pane tulevikus toime uusi õiguserikkumisi.

Maakohus on põhjendamatult eelistanud kriminaalhooldusametniku arvamust Tartu vangla

arvamusele. Kuna A. Poljanski viibib Tartu vanglas alates 15.12.2009, on vanglal

A. Poljanski isikust ja hoiakutest palju põhjalikum ülevaade kui kriminaalhooldajal.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kriminaalhooldajad ettekande koostamiseks isegi ei vaevu kinnipeetavat külastama. A.Poljanski on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluse korras, mis iseenesest eeldab asjaolu, et kinnipeetav on oma tegude tähendusest aru saanud ja kahetseb tehtut. Ta kannab karistust II astme kuritegude toimepanemise eest, millised ei ole seotud vägivallaga isikute kallal. See, et A. Poljanski on toime pannud varavastase kuriteo, annab aluse arvamuseks, et tema poolt ei ole alust eeldada kuritegeliku käitumise jätkamist. Kaitsja leiab, et kohus peab hinnangu andma sellele, kas kinnipidamisasutuses viibimise jooksul on A. Poljanski näidanud ennast positiivselt ja asunud paranemise teele. Eelnevatele

õigusrikkumistele pidev viitamine ei saa tekitada üldse süüdimõistetus motivatsiooni õiguskuulekale käitumisele tulevikus. Ka põhiseaduse kohaselt ei saa isikut karistada kahel korral ühe ja sama kuriteo toimepanemise eest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A. Poljanski

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega

küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.

Ehkki A. Poljanski on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve

kohaldamisega vabanemiseks vajaliku karistusaja, vanglas ei ole teda distsiplinaarkorras

karistatud, vabanemisel on olemas elukoht ja lähedaste toetus ning enda väitel soovib ta

edaspidi elada seadusekuulekalt, peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et tingimisi

- 3 - ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et karistusseadustikust tuleneb küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära

kandnud seadusest sätestatud karistusaja, kuid siinkohal on tegemist formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei

vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb

muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas

kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Kuna A. Poljanskit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole tema suhtes kohaldatud karistused täitnud

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

A. Poljanski kannab vanglakaristust kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime ajal, kui tema suhtes teostati kriminaalhooldust ja temalt oodati õiguskuulekat ja distsiplineeritud käitumist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Poljanskit on korduvalt varem karistatud, siis on

tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele

sattuda. Siiski ei ole A. Poljanski oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega nagu karistaks kohus A. Poljanskit ennetähtaegselt vabastamata jätmisega teistkordselt ühe ja sama kuriteo toimepanemise eest.

Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetut karistatakse kohtuotsuses määratud karistusega ning süüdimõistetu temale mõistetud karistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei ole tema uuesti karistamine. Kui A. Poljanski ei suutnud katseajal täita isegi tavalist registreerimisnõuet, siis puudub ringkonnakohtul veendumus, et ta suudab täita igapäevaselt elektroonilise valve nõudeid.

Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles ennetähtaegsest vabastamisest keeldumist

põhistavaid asjaolusid, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik.

A. Poljanski karistusaja pikkus võimaldab kohtul hiljem veelkord kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist.

Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, §-st 390 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau