4-24-1237/24 · 4-24-1237/24 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-1237 Otsuse kuupäev 23. oktoober 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Chris Matsalu väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 20. mai 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 2. oktoober 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. mai 2024. a otsus Chris Matsalule mõistetud karistuse osas ja saata väärteoasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet karistas 19. märtsi 2024. a otsusega Chris Matsalu liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Samuti võeti temalt lisakaristusena kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Otsuse kohaselt rikkus C. Matsalu 24. veebruaril 2024 Pärnu maakonnas mootorsõidukit juhtides LS § 69 lg 3 nõudeid, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,3 mg/l. 2. Menetlusalune isik vaidlustas talle mõistetud lisakaristuse. 3. Pärnu Maakohus tühistas 20. mai 2024. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ja karistas C. Matsalu rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Muus osas jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus põhjendas mõistetud karistust järgmiselt. 4. C. Matsalu juhtis autot asulavälisel teel riigipühal ning see ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus. Menetlusalune isik avaldas kohtule täiendavat delikaatset ja personaalset teavet selle kohta, kuidas ta suhtub rikkumisse ning kuidas juhtimisõiguse äravõtmine ta elukorraldust mõjutaks. C. Matsalul mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus (0,3 mg/l) jäi väärteokoosseisu (0,25–0,74 mg/l) miinimummäära lähedale. Tema liikluskäitumine ei olnud selline, et teised liiklejad oleksid sellele õiguskaitseasutuse tähelepanu juhtinud, vaid rikkumine tuvastati reidi käigus. Menetlusalune isik läbis võõrutusravi, jätkas liikluskoolituse ja kutse omandamisega ning leidis töökoha. Teda on küll varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, kuid väärteo toimepanemise ajaks oli sellest möödunud peaaegu neli aastat. Ka tarvitas ta nüüd hoopis alkoholi,

4-24-12374-24-1237

2(4) pannes seega toime teiseliigilise teo. Rahalisest karistusest piisab, et mõjutada C. Matsalu edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. KASSATSIOON

5. Maakohtu otsuse vaidlustas kohtuväline menetleja, taotledes enda otsuse jõustamist. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hinnates C. Matsalu süü keskmisest väiksemaks ning jättes lisakaristuse kohaldamata. Väärteo toimepanemine kolm kuud pärast sõltuvusravi näitab, et varasemad karistused ei avaldanud talle mõju. Ei ole oluline, kas isik juhib mootorsõidukit alkoholi või narkootilist ainet tarvitanuna, sest mõlemal juhul suureneb oht liikluses. Ehkki alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli LS § 224 lg 2 alammäära lähedane, on lubatud määr palju madalam (0.10 mg/l). Viidatud väärteokoosseisu tunnuseks ei ole tagajärje saabumine. 6. Menetlusalune isik kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kassatsioonimenetluses pole vaidlust selle üle, et C. Matsalu juhtis mootorsõidukit, kuigi tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,3 mg/l, ning et ta pani sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja vaidlustas maakohtu otsustuse tühistada C. Matsalule mõistetud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 8. Riigikohus tõdeb, et maakohus rikkus karistust mõistes menetlus- ja materiaalõigust ning see tõi kaasa süüteo toimepanija süüle ja isikule mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKK 20.03.2017, nr 3-1-1-6-17, p 7).

9. Menetlejale on antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse, sh lisakaristuse leidmiseks. LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt saab lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õiguse kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

10. Hinnates C. Matsalu süü väikeseks, tugines maakohus muu hulgas asjaolule, et tegu pandi toime riigipühal kell 10.01 asulavälisel teel. Otsusest ei nähtu, mil moel kirjeldatud asjaolud menetlusaluse isiku süüd mõjutavad. 11. Karistust kergendavate asjaolude juures tõi maakohus esile, et C. Matsalu avaldas kohtule „delikaatset ning personaalset teavet, mis ilmestab elukorraldust, millele juhtimisõiguse äravõtmine mõju avaldada võib.“ Karistusseadustiku (KarS) § 57 lg 2 võimaldab küll kohtul arvestada kergendava asjaoluna ka sama paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid, kuid praegusel juhul jääb ebaselgeks, mida kohus täpselt arvesse võttis. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on raskesti jälgitav, sest otsuses ei avata, mida menetlusalune isik kohtule rääkis ning kuidas kohus seda karistuse mõistmisel arvestas. Kolleegium märgib ka, et sõiduki juhtimise õigus lihtsustab küll igapäevast elukorraldust, kuid karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav. Juhtimisõigust ei saa üldjuhul ära võtta vaid isikult, kes kasutab sõidukit oma igapäevase elu korraldamisel liikumispuude tõttu (KarS § 481 lg 2 ja § 50 lg 2). 12. Seejärel hindas maakohus menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja jõudis õigele järeldusele, et lisakaristuse kohaldamine oleks kooskõlas üldpreventsiooni eesmärgiga. Sellest hoolimata pidas ta rahalist karistust küllaldaseks, et mõjutada C. Matsalu edaspidi süütegudest hoiduma. See järeldus ei ole veenev, sest põhineb ekslikel ja vastuolulistel argumentidel.

4-24-12374-24-1237

3(4)

13. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest. Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. (RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p 13) Seejuures pole korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased (vt samas, p 15).

14. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 12 koos edasiste viidetega.) Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (samas, p 9 ja viidatud lahend asjas nr 3-1-1-6-17, p 17). Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel (RKKK 17.10.2024, 1-22-6248/51, p 15 koos edasiste viidetega). See põhimõte laieneb ka sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületades.

15. C. Matsalul on kehtiv karistus KarS § 424 lg 2 järgi. Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2020. a otsuse kohaselt juhtis ta 2019. aasta novembrist 2020. aasta maikuuni mootorsõidukit neljal korral, olles joobeseisundis. Muu hulgas võeti temalt aastaks ja kuueks kuuks lisakaristusena ära juhtimisõigus.

16. Maakohus omistas ülemäärase tähenduse sellele, et süüteo toimepanemise ajal 24. veebruaril 2024 oli menetlusaluse isiku viimasest liiklussüüteost möödas mitu aastat. C. Matsalu juhtimisõigus taastati alles 23. septembril 2022 ning 2023. aastal viibis ta ligi viis kuud raviasutuses. Seega oli tema aktiivsus liikluses vahepealsetel aastatel objektiivsetel põhjustel piiratud. Ka pole tähtsusetu, et alates 2020. a kohtuotsuse jõustumisest kehtib C. Matsalule katseaja tingimusena narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld (KarS § 75 lg 2 p 21). Kohus jättis arvestamata, et menetlusalune isik pani etteheidetava teo toime ajal, mil ta lisaks kehtivale karistusele samalaadse süüteo eest oli ka katseajal, mis määrati talle muu hulgas seoses sõiduki joobeseisundis juhtimisega. Nimelt mõisteti C. Matsalule 20. aprillil 2022 KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, mis hõlmab ka 28. oktoobril 2020 mõistetud karistuse kandmata osa, ning ta vabastati selle kandmisest tingimisi KarS § 74 alusel. Katseaeg lõppeb 2026. aasta oktoobris.

17. Väidetavat (positiivset) muutust isiku käitumises ilmestas maakohus asjaoluga, et kui varem tabati C. Matsalu autoroolist narkootilise või psühhotroopse aine joobes, siis nüüd oli ta tarvitanud alkoholi. Juhi reaktsioonikiiruse vähenemise ning liiklusohtlikkuse suurenemise juures ei ole määrav tema organismi sattunud joovastava aine liik. Korduv sõiduki juhtimine (või ka muude teisi ohustavate tegude toimepanek) mistahes joovastava aine mõju all võib moodustada ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete kaalutluste hulgas arvesse võtta. Seega ei ole varasemate liikluskaristuste tähendust hinnates tähtsust sellel, millise aine abil menetlusalune isik end mootorsõiduki juhtimisel keelatud seisundisse viis.

18. Vastuoluline on maakohtu mõttekäik, et C. Matsalu õiguskuulekuse tagamiseks piisab rahalisest karistusest, kuna menetlusalune isik läbis pärast 2020. aastal mõistetud karistust sõltuvusravi. Tõsiasi, et C. Matsalu lõpetas ravi 2023. a novembris ning juhtis juba mõne kuu pärast sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, osutab pigem sellele, et viidatud ravi – nagu ka varasemad karistused – ei mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma.

4-24-12374-24-1237

4(4)

19. Kokkuvõttes ei ole kohtu põhjendused kohtuvälise menetleja määratud lisakaristuse tühistamisel veenvad. Kohus tugines karistusliigi valikul sobimatutele argumentidele ja tegi karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 56 lg 1) ebaõige kohaldamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2, kriminaalmenetluse seadustiku § 3051 ja § 339 lg 2). 20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu 20. mai 2024. a otsuse C. Matsalu karistamises ja saadab väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb kohtul lahendada uuesti üksnes C. Matsalule mõistetava karistuse küsimus. (allkirjastatud digitaalselt)