1-23-52/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

23. oktoober 2024

Kohtuasja number

1-23-52

Kohtukoosseis

eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri

Tamm

Istungisekretär

Margit Mägi

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses

Gerda Jušini süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus

Apellant

kannatanute K.O. , M.M. i, L.H. i ja J.H. i esindaja

vandeadvokaat Kristiina Lee

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

kannatanute K.O. , M.M. i, L.H. i ja J.H. i teine esindaja

vandeadvokaadi abi Sander Potisepp

süüdistatav Gerda Jušin. Isikukood 49912272738; elukoht

XXX; töötab SA-s Vaimse Tervise Hooldekeskus;

kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole;

Gerda Jušini valitud kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk;

prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Silva Rood;

tsiviilkostja If P&C Insurance AS

Menetluse vorm

suuline, kohtuistung 11. septembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti Gerda Jušinilt ringkonnakohtu

menetluse eelselt tekkinud kannatanute esindajatasust iga kannatanu kasuks välja 4583,07

eurot ning jäeti sellest esindajatasust iga kannatanu enda kanda samuti 4583,07 eurot.

Mõista Gerda Jušinilt ringkonnakohtu menetluse eelselt tekkinud kannatanute

esindajatasust iga kannatanu kasuks välja 6874,61 eurot ning jätta sellest esindajatasust

iga kannatanu enda kanda 2291,53 eurot.

2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Gerda Jušinile käesoleva otsuse jõustumise järgselt sõiduauto BMW X5 (reg

märk XXX ). Jätta mootorratas Honda NSR 125R (reg märk XXX ) riigi valdusse ja

käesoleva otsuse jõustumise järgselt see sõiduk võõrandada või hävitada.

4. Arvata K.O. le, M.M. ile, L.H. ile ja J.H. ile apellatsioonimenetluses vandeadvokaat

Kristiina Lee ja vandeadvokaadi abi Sander Potisepa poolt osutatud õigusabi tasu 2100

euro ulatuses (sh 378,69-eurone käibemaks) menetluskulu hulka. Jätta see kulu riigi kanda.

5. Arvata Gerda Jušinile apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Indrek Sirgi poolt

osutatud õigusabi tasu 1536 euro ulatuses (sh 256-eurone käibemaks) menetluskulu hulka.

Jätta seegi kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Gerda Jušin juhtis 30. augustil 2021 kella 21.15 paiku Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas

Tõrvandi-Roiu-Uniküla maantee 1,5. kilomeetril Tartu poolt Roiu suunas mootorsõidukit BMW

X5 (reg märk XXX ). G. Jušin otsustas sõita mööda enda ees olevast mootorsõidukist Ford Focus

(reg märk XXX ). Enne möödasõidu alustamist ei olnud G. Jušin piisavalt ettevaatlik ega

tähelepanelik ega veendunud möödasõidu ohutuses – ta ei märganud, et talle tuleb Roiu poolt

vastu mootorratas Honda NSR 125R (reg märk XXX ), mida juhtis X.X. . Seetõttu põrkas G.

Jušini BMW vastassuunavööndis selle mootorrattaga kokku, mistõttu hukkusid sündmuskohal

X.X. ja mootorratta kaasreisija Z.Z. . . X.X. i surma põhjuseks oli liittrauma – kehatüve ja

jäsemete tömp trauma siseorganite rebendite ning skeletiluude hulgimurdudega, mille tüsistusena

tekkis äge verekaotus. Z.Z. i surma põhjuseks oli liittrauma koos kolju- ja skeletiluude

hulgimurdude, I kaelalüli murru ning pea- ja seljaaju vigastustega. Nõnda liigeldes rikkus G.

Jušin mitmeid liiklusseaduse (LS) sätteid: § 51 lg 3 p-d 3 ja 4 (tuleb veenduda möödasõidu

ohutuses ja selles, et möödasõiduks kasutatav sõidurada on vaba), § 51 lg 4 (takistuse või ohu

ilmnemisel tuleb möödasõit katkestada), § 14 lg 2 (tuleb olla hoolikas) ja § 16 lg 1 (ei või kedagi

kahjustada). Sellest lähtuvalt pani G. Jušin toime KarS § 423 lg 2 pärase kuriteo: rikkus

ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja põhjustas nõnda kahe inimese surma.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsusega tunnistati G. Jušin KarS § 423 lg 2 järgi süüdi ja teda

karistati 3-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ning 3 alusel 3 aasta ja 6 kuulise

katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Lisakaristusena võeti G. Jušinilt KarS § 50 lg 1 p 1

alusel 1 aastaks ära sõiduki juhtimise õigus. Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel

mõistis kohus G. Jušinilt välja mõlema hukkunu kummagi vanema kasuks hüvitise mittevaralise

kahju katteks: nii L.H. i, J.H. i, K.O. kui ka M.M. i kasuks mõisteti välja 22 000 eurot (kokku 88

000 eurot). Ka tegi kohus otsustused menetluskulude kohta. Kokkuvõtlikult nähtub otsusest

järgmist.

3. G. Jušin tunnistas end kohtuistungil süüdi ja avaldas juhtunu pärast kahetsust.

4. Kannatanud (hukkunud laste vanemad) on seisukohal, et G. Jušini tegu tuleb kvalifitseerida

KarS § 422 lg 2 p 2 järgi, sest G. Jušin rikkus liiklusnõudeid mitte ettevaatamatusest, vaid

tahtlikult. Lisaks eksis G. Jušin liiklusseaduse enamate sätete vastu, kui on süüdistusaktis

loetletud.

2(15)

5. Kohus refereeris vahetult pärast õnnetust sündmuskohta jõudnud inimeste – politseinik M.A. ,

liikleja K.T. , läheduses elanud T.T. , liikleja J.V. , G. Jušini sõber M.K. , politseinik E.P. ja

politseinik J.P. – ning seda Fordi, millest G. Jušin mööda sõita üritas, juhtinud A.M. ütlusi.

Need inimesed kirjeldasid eeskätt seda, milline pilt neile pärast avariid sündmuskohal avanes.

Väljas oli juba pime või vähemasti üsna hämar. Tee oli kuiv ja teeolud head. Mitmed tunnistajad

nägid kannatanuid liikumatult lebamas. Ka väideti, et G. Jušin oli endast täiesti väljas,

hüsteerias, lalises ja nuttis. A.M. ütles, et ta sõitis aeglaselt, sest tal oli mõni aeg varem olnud

liiklusavarii ja ta oli seetõttu eriti ettevaatlik ning lisaks sellele ei saanud ta oma vigastatud jala

tõttu korralikult gaasipedaalile vajutada. Paar tunnistajat kuulsid, kuidas G. Jušin väitis (karjus),

et mootorratta tuled ei põlenud ja ta ei näinud seetõttu mootorratast.

6. Kuivõrd G. Jušin kohtus ütlusi ei andnud, võttis kohus vastu G. Jušini kohtueelses menetluses

antud ütlused, mille sisu on lühidalt niisugune. G. Jušin oli terve päeva kuni ca 21.00-ni tööl ja

hakkas seejärel sõitma oma sõbra M.K. juurde Roiule. Väljas oli juba hämar. Teel olles jäi ta

ette üks aeglane auto ja ta otsustas sellest mööda sõita. Ta ei näinud kedagi vastu tulemas.

Vastassuunavööndis olles nägi ta järsku enda ees mingit kogu, tõmbas rooli järsult vasakule,

pidurdas auto blokki ja toimuski kokkupõrge. Seejärel läks ta autost välja ja helistas

Häirekeskusesse. Esimene Tartu poolt tulnud auto pidas kinni ja sealt väljus meesterahvas,

kellele ta andis oma telefoni, sest ta ise oli šokis ega suutnud Häirekeskusega rääkida. Selleks

ajaks oli kohal juba rohkem autosid. Ta palus ühel naisterahval helistada M.K. le ja siis ta

minestas. Pärast õnnetust ei suuda ta üksi olla ja elab oma vanemate juures.

7. Kohtuarstliku ekspertiisi aktide kohaselt olid mõlema mootorrattal olnud inimese

surnukehadel hulgaliselt vigastusi. Need vigastused põhjustasid kannatanute surma.

8. Liiklustehnilise ekspertiisi aktist tulenevalt oli BMW liikumiskiirus kokkupõrke hetkel 80 km/

h ja Honda sõitis sel ajal 78 km/h.

9. Kohus tuvastas eeltoodud tõendite põhjal, et sündmus toimus nii, nagu süüdistusaktis

kirjeldatud: G. Jušin hakkas tema ees sõitnud autost mööduma ja põrkas siis kokku talle vastu

tulnud mootorrattaga, mistõttu said mootorrattal olnud X.X. ja Z.Z. surma. Mõlemad

mootorrattal olnud inimesed kandsid kiivrit.

10. Õige pole hukkunute vanemate ja nende esindaja seisukoht, et G. Jušin ei pruukinudki

möödasõidumanöövrit teha. Peale tunnistajate ütluse kinnitab möödasõitu ka see, et

hõõglambiekspertiisi kohaselt oli sõiduautol kokkupõrke ajal sisse lülitatud parem suunatuli ja

põlesid kaugtuled. See võimaldab järeldada, et BMW oli jõudnud tunnistaja A.M. auto kõrvale

ja oli alustamas möödasõidu lõpetamist, lülitades sisse parema suunatule. Ilmselt lülitas G. Jušin

siis sisse ka kaugtuled, sest ta ei saanud enam A.M. t pimestada.

11. Mootorratas vastas nõuetele. Hõõglambiekspertiisist nähtuvalt oli Honda esilaterna lambil

purunemise hetkel sisse lülitatud lähitulede hõõgniit, st mootorratta lähituli põles. X.X. il oli

juhtimisõigus ja ta oli kaine.

12. G. Jušini BMW oli tehniliselt korras. G. Jušinil oli juhtimisõigus.

13. Liikluskindlustuse Fondi väljavõtte kohaselt osales G. Jušin lühikest aega enne praeguse

menetluse esemeks olevat avariid veel kahes avariis. 3. juunil 2021 sõitis G. Jušin teisele autole

ristmikule ette, märkamata foori punast tuld. 1. juulil 2021 ei andnud G. Jušin teed tema poole

3(15)

keeravale rekkale, mistõttu oli ta sunnitud tagurdama ja sõitis nii otsa tema taga seisnud

sõidukile.

14. G. Jušini veres etanooli ei olnud. Küll aga leiti G. Jušini verest venlafaksiini. Perearst Anu

Starkopfi vastusest politsei nõudekirjale nähtub, et G. Jušinile kirjutati 2021. aastal välja muu

hulgas antidepressant venlafaksiin – alates 2021. aasta juunist kirjutati seda välja korduvalt ja see

ravim on ka välja ostetud. Sama perearst väljastas 27. juunil 2017 G. Jušinile ka

mootorsõidukijuhi tervisetõendi – kehtivusega 2027. aastani.

15. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest politsei nõudekirjale tuleneb, et

tõenäoliselt tarvitas G. Jušin venlafaksiini 30. augusti 2021 hommikul. Ilmselt oli venlafaksiini

kontsentratsioon G. Jušini veres 30. augustil 2021 kella 21.15 paiku veidi kõrgem määratud

tasemest, kuid määratud tasemega siiski suhteliselt sarnane ega ületanud terapeutilist

kontsentratsiooni. Venlafaksiini manustamise järgselt on ravimi kontsentratsioon veres kõige

kõrgem umbes 1,5–2,5 tundi peale ravimi suukaudset võtmist. Pikemat aega venlafaksiini

tarvitanud isikul ei pruugi manustamise järgselt olla märgatavaid kõrvalekaldeid, kuid ravi

alguses võib ravimi manustamise lähedasel ajal esineda taju, otsustusvõime, mõtlemise,

reaktsioonikiiruse ja motoorse võime häirumist. Tõenäoliselt ei ole hommikul enne kella 12

võetud venlafaksiini psüühilisi ja füüsilisi funktsioone ning reaktsioone mõjutav toime kella

21.15 paiku enam märgatav.

16. Kannatanute esindaja üks peamine väide oli see, et G. Jušini terviseseisund tegi ta auto

juhtimise võimetuks. Sellest tulenevalt kuulati M. Tõnisson kohtus asjatundjana üle. M.

Tõnisson selgitas, mida venlafaksiin endast kujutab. Venlafaksiini terapeutiline kontsentratsioon

peaks jääma vahemikku 0,25 kuni 0,75 mikrogrammi milliliitri kohta. G. Jušini ühes milliliitris

verest oli 0,05 mikrogrammi venlafaksiini. Seega oli selle aine kontsentratsioon niivõrd madal, et

tegu oli jääkidega – G. Jušin võttis ravimit tõenäoliselt paar päeva enne 30. augustit 2021.

Selline kogus venlafaksiini ei tekita mingeid kõrvaltoimeid.

17. G. Jušini tervislik seisund seega liiklusõnnetuse põhjustamises rolli ei mänginud.

18. Prokuröri ja kaitsja hinnangul pani G. Jušin toime KarS § 423 lg 2 pärase kuriteo: liikus

ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja põhjustas nõnda ettevaatamatusest kahe inimese surma.

Kannatanute esindaja on seevastu seisukohal, et G. Jušin rikkus liikluseeskirju tahtlikult ja sellest

lähtuvalt tuleb ta tunnistada süüdi raskema sätte, st § 422 lg 2 p 2 järgi. Kannatanute esindaja

viitab sellele, et G. Jušin kannatas unehäirete ja keskendumisraskuste all ning asus 30. augusti

2021 õhtul juhtima sõidukit väsinuna. Ka oli G. Jušin liikluses varemgi tähelepanematu olnud.

Seega ei olnud tegemist millegi juhuslikuga: G. Jušini käitumine näitab, et ta suhtus teistesse

liiklejatesse üleolevalt ega hinnanud enda ohtlikkust liikluses õigesti. Seega on tema tegevus

kantud kaudsest tahtlusest.

19. Kohtu meelest ühestki tahtlikust liiklusrikkumisest kõnelda ei saa. Tõepoolest võis

liiklusõnnetuse toimumisele kaasa aidata G. Jušini vähene sõidukogemus. Samas ei ole ühegi

tõendi pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et G. Jušin suhtus teistesse liiklejatesse üleolevalt ja

asus autorooli väsinuna. Väsinud olemist ei saa tuletada pelgalt sellest, et G. Jušin päev otsa

töötas. Kahetsusväärselt G. Jušin lihtsalt ei märganud lähenevat mootorratast. Politseinikud T.T.

ja E.P. väitsid, et G. Jušin oli vahetult pärast õnnetust endast väga väljas ja karjus, et ta ei näinud

tulesid. Selline reageering viitab üheselt asjaolule, et süüdistatav ei märganud vastutulevat

mootorratast. Selliste repliikide karjumist ei oleks ilmselt olnud siis, kui G. Jušin oleks

4(15)

vastassuunavööndisse kaldunud mingil muul ootamatul põhjusel. Niisiis rikkus G. Jušin LS § 51

lg 3 p 3 ja 4, § 51 lg 4, § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 ettevaatamatusest.

20. 16. mail 2022 allkirjastas G. Jušin dokumendi, et ta on nõus sellega, et tervishoiuteenuse

osutajad annavad kohtueelsele menetlejale, prokuratuurile või kohtule informatsiooni tema

tervisliku seisundi kohta ning teevad kriminaalmenetluses kasutamiseks kättesaadavaks tema

ravi ja tervisliku seisundiga seotud dokumendid. G. Jušini kaitsja esitas 4. septembril 2023

kohtule kirjaliku taotluse selle kohta, et G. Jušin võtab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

2016/679 art 7 alusel 16. mail 2022 antud nõusoleku oma terviseandmete töötlemiseks ja

avaldamiseks tagasi. Prokuratuur leidis, et sellist nõusolekut ei saa tagasi võtta, sest vastasel

juhul ei saagi terviseandmetele tugineda. Kannatanute esindaja leidis, et IKÜM

kriminaalmenetluses ei kehti, sest selle määruse 2. artikli kohaselt ei kohaldu määrus siis, kui

isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende

eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuse täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku

julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Kohus rahuldas

kaitsja taotluse osaliselt. On vaieldav, kas juba antud nõusolekust saab loobuda. Samas peab

nõusolekus selgelt kajastama, millise perioodi kohta on nõusolek võetud ja mida konkreetselt on

isikule selgitatud nõusoleku tagajärgede kohta. G. Jušini antud nõusolek on koostatud menetleja

poolt, see on lakooniliselt sõnastatud ning selles pole näidatud, millise perioodi kohta see

nõusolek antud on. Dokumendist ei nähtu ja ei saa ka eeldada, et G. Jušinile selgitati seda, et

menetlejal tekib õigus nõuda välja ka aastatetagused terviseandmed. Seda silmas pidades saab

tugineda vaid 1. jaanuarist kuni 30. augustini 2021 loodud G. Jušini terviseandmetele.

Varasemad andmed – sh need andmed, mis pärinevad ajast, mil G. Jušin oli veel alaealine – aga

tuleb jätta tähelepanuta. Alles jäänud terviseandmetest nähtub, et G. Jušin pöördus 2021. aastal

korduvalt Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikusse, tegeles regulaarselt enda terviseprobleemidega,

käis korduvalt arsti vastuvõtul ja tarvitas talle välja kirjutatud ravimeid.

21. Kohus võttis hoolimata kaitsja ja prokuratuuri vastuseisust vastu ka 24. mail 2022 Lettore

OÜ poolt koostatud asjatundja arvamuse liiklusõnnetuse kohta. Selle arvamuse koostas vahetult

Janek Luppin. Niisiis tellis kannatanute esindaja ekspertiisi eraviisiliselt, mitte ei taotlenud

täiendava ekspertiisi tegemist. Kannatanul pole õigust viia iseseisvalt läbi menetlustoiminguid. J.

Luppin selgitas kohtus, et ta tundis puudust sõidukite vahetust vaatlusest – ta pidi piirduma vaid

fotodega. Kohtus selgus, et J. Luppin käis ilma loata valvega parkalas olnud G. Jušini BMW-d

vaatamas. Ka ei olnud menetleja andnud J. Luppinile luba toimikumaterjalidega tutvumiseks.

Seega on tegemist menetlussätteid rikkudes saadud tõendiga ja sellest tulenevalt ei ole see tõend

lubatav ning tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus siiski Lettore OÜ arvamusega tutvus ja tal

ei jäänud muljet, et selles arvamuses oleks tehtud diametraalselt teistsuguseid järeldusi kui tehti

liiklustehnilises ekspertiisis.

22. KarS § 423 lg 2 sätestab ühe kuni viie aasta pikkuse vangistuse. G. Jušin oli algaja juht. Ta

oli lühikese aja jooksul põhjustanud mitu liiklusõnnetust. Möödasõit on ohtlik manööver. G.

Jušini süü on keskmine.

23. Erinevalt prokurörist ja kaitsjast on kannatanute esindaja seisukohal, et G. Jušin oma tegu

puhtsüdamlikult ei kahetse. G. Jušini ema T.G. saatis päev pärast liiklusõnnetust politseile e-

kirja, milles palus edastada hukkunute lähedastele e-kirja manuses olnud kiri. Selle manustatud

kirjaga avaldas perekond Jušin hukkunute lähedastele kaastunnet ja kahetsust juhtunu pärast. 8.

septembril 2021 saatis politseile e-kirja koos manusega ka G. Jušin, paludes edastada manuse

hukkunud noorte perekondadele. G. Jušin avaldas manustatud kirjaga kaastunnet ja juhtunu

pärast kahetsust. Samuti kinnitas ta, et võtab oma süü eest kogu vastutuse. Ka kohtumenetluse

5(15)

jooksul on G. Jušin avaldanud korduvalt juhtunu pärast kahetsust ning kannatanute ees

vabandanud. Kahetsust ja kaastunnet on kohtus kannatanutele avaldanud ka T.G. . Suhteliselt

pika kohtumenetluse jooksul ei ole kohtul kujunenud arvamust, et G. Jušin või tema lähedased

suhtuvad juhtunusse ükskõikselt. Olukorda arvestades on nad reageerinud adekvaatselt. Seega ei

ole põhjendatud kannatanute esindaja väiteid, et G. Jušini ja tema perekonna vabandus, kahetsus

ja kaastunne ei ole siirad ning on kantud soovist saada leebemat karistust. Õige ei ole ka

kannatanute esindaja hinnang, et G. Jušini suhtumine kannatanutesse on pigem ükskõikne,

kindlasti mitte siiras ja kahju tundev. On väga keeruline hinnata, millises vormis peaks sedavõrd

traagilise juhtumi puhul vabanduse esitama. Kannatanute seisukohast võttes ei saagi ükski

vabandus või kahetsus olla piisavalt õige ja siiras. Surma põhjustamise eest vabandamine tundub

juba iseenesest teatavas mõttes kohatu. Ka ei saa nõustuda kannatanute korduvalt väljendatud

seisukohaga, mis puudutab T.G. i kirjas väljendatud uhkustunnet G. Jušini sõidustiili üle. See

aspekt on menetluse jooksul korduvalt kontekstist välja rebitud ning talle on omistatud niisugune

tähendus, mida tal tegelikult pole. Seega esineb süüdistatava süüd kergendava asjaoluna KarS §

57 lg 1 p 3 järgne puhtsüdamlik kahetsus.

24. Esimese kuriteo puhul jäetakse karistus üldjuhul täitmisele pööramata. G. Jušinit ei ole vaja

kriminaalhoolduse kaudu toetada ega kontrollida. Seega on põhjendatud vabastada G. Jušin KarS

§ 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest.

25. Arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid ja G. Jušini varasemat väikeste liiklusõnnetuste

põhjustamist, tuleb G. Jušinilt juhtimisõigus ära võtta.

26. Kohus mõistis kõigile neljale hukkunud nooruki vanemale välja 22 000 eurose kahjuhüvitise.

Kõik surma saanute vanemad selgitasid, et neile mõjus juhtunu väga rängalt ning nende elu on

pärast õnnetust täielikult muutunud. Seda kinnitasid ka nendele inimestele lähedased isikud.

27. Kannatanute esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja palus jätta kõik kulud G. Jušini

kanda. Kuivõrd tsiviilhagi rahuldatakse täielikult, tuleb sellega seonduvad kulud G. Jušinilt välja

mõista. Kuna kohus ei muutnud süüdistuse kvalifikatsiooni ega tuvastanud kannatanute esindaja

tegevuse tulemusel süüküsimust mõjutavaid asjaolusid, ei saa aga süüdistatavalt välja mõista

kannatanute neid menetluskulusid, mis on seotud süüküsimusega. M.M. i kanda jääb Lettore OÜ

arvega seotud kulu (3672 eurot), sest Lettore OÜ arvamus on lubatu tõend ega tooks endaga

kaasa süüdistuse ümberkvalifitseerimist isegi juhul, kui see oleks tõendina aktsepteeritav.

Kannatanute esindaja ei ole välja toonud, millises osas on menetluskulu seotud tsiviilhagiga ning

millises osas süüküsimusega. Kohtu hinnangul on menetluskulu jagatav võrdseteks osadeks: pool

on seotud tsiviilhagiga ja teine pool süüküsimusega. Kannatanute esindaja on kannatanutele

esitanud arveid kokku 36 664,60 euro ulatuses. Seega peab iga kannatanu individuaalselt tasuma

9166,15 eurot (36 664,60:4). Nagu eelnevast nähtub, on 50% sellest summast, st 4583,07 eurot

(9166,15:2) sellest seotud süüküsimuse ja teine 50%, st jällegi 4583,07 eurot, tsiviilhagiga.

Niisiis tuleb G. Jušinilt mõista KrMS § 182 lg 2 kohaselt iga kannatanu kasuks välja 4583,07

eurot ja kõigi kannatanute enda kanda jääb samuti 4583,07 eurot.

28. G. Jušini kaitsja tasu on 13 690,50 eurot ja see tasu jääb KrMS § 180 lg 1 alusel G. Jušini

kanda.

29. Ka tuleb G. Jušinilt mõista KrMS § 182 lg 2 alusel iga kannatanu kasuks välja 420 eurone

riigilõiv.

6(15)

30. G. Jušinilt on vaja KrMS § 180 lg-le 1 tuginevalt välja mõista ka kohtuarstliku ekspertiisi

kulu (1112 eurot), hõõglambiekspertiisi kulu (565 eurot), liiklustehnilise ekspertiisi kulu (457

eurot) ja joobeseisundi tuvastamise kulu (84 eurot).

31. Ka peab G. Jušinilt mõistma välja sundraha. Kriminaalasi saadeti kohtusse 2023. aasta

alguses. G. Jušin pole süüdi selles, et kohtuotsus tehakse alles 2024. aastal. Seetõttu tuleb G.

Jušinilt mõista sundraha välja mõista 2023. aastal kehtinud kuupalga alammäära järgi, s.o

1087,50 eurot. 2024. aasta sundraha ja 2023. aasta sundraha vahe – 142,50 eurot – tuleb KrMS §

180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda.

32. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et G. Jušin peab menetluskulud – kokku 3305,50

eurot – maksma ära osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul.

Apellatsioon

33. Maakohtu otsuse vaidlustas kannatanute esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee, kes esitas

järgmised taotlused. G. Jušin tuleb süüdi mõista KarS § 422 lg 2 p 2 järgi ja teda on vaja

karistada reaalse vangistusega. Ka juhul, kui ringkonnakohus jätab jõusse G. Jušini süüdi

tunnistamise KarS § 423 lg 2 järgi, tuleb G. Jušinile ikkagi mõista reaalne vangistus.

Kannatanute lepingulise esindaja tasu on vaja G. Jušinilt välja mõista täies mahus. Lettore OÜ

arvamuse koostamisega tekkinud kulu ei saa jätta M.M. i kanda. Oma taotlusi motiveerib

advokaat nõnda.

34. Kannatanute hinnangul ei arvestanud maakohus nende poolt välja toodud asjaolusid, sh G.

Jušini terviseandmeid. Kohus jõudis ilma tõendeid analüüsimata järeldusele, et G. Jušini

terviseseisund ega väsimus liiklusõnnetuses rolli ei mänginud. G. Jušinil olid terviseprobleemid

ja ta käis tihedalt arsti juures. Ta oli teinud 13 tundi järjest rasket vaimset tööd, ent otsustas

sellest hoolimata sõita Roiule oma sõbra juurde. G. Jušin oli lühikese aja jooksul enne

saatuslikku avariid põhjustanud veel teisigi avariisid. Maakohus pole hinnanud kannatanute

väidet, et G. Jušin rikkus ka LS § 33 lg 2 p 1, mis kohustab juhti enne sõidu alustamist

veenduma, et tema terviseseisund lubab tal sõidukit juhtida. Samas on süüdistusega hõlmatud LS

§ 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega on LS § 14 lg-ga 2

hõlmatud ka liikleja (sõidukijuhi) kohustus veenduda selles, et tema terviseseisund lubab tal

sõidukit juhtima asuda ning ta on liikluses ohutu teistele liiklejatele. G. Jušin vajas 2021. aastal

regulaarset psühhiaatrilist ravi. G. Jušinile olid 2021. aastal psühhiaatrite poolt näidustatud

erinevad ravimid. Erinevate kaebuste – sh unehäired, keskendumisraskused – tõttu vahetas G.

Jušin 2021. aastal juuni lõpus sertraliini venlafaksiini vastu, kuigi raviarst oli teda hoiatanud, et

ravimivahetus võib kaasa tuua tema seisundi halvenemise. G. Jušinile oli raviskeemi kohaselt

näidustatud päevane annus venlafaksiini 225 mg (150 mg+75 mg). G. Jušin ei teadnud, kas seda

ravimit tarvitades on sõiduki juhtimine lubatud või mitte. G. Jušin ei tundnud mingisugust huvi

selle vastu, millist mõju võib ravimi toimeaine avaldada auto juhtimisele. G. Jušin ei öelnudki

raviarstile, et juhib igapäevaselt sõidukit. 18. augusti 2021 raviarsti sissekandest nähtub, et G.

Jušinil oli probleeme keskendumisega ja tema ravimiannuseid tuleb suurendada. Et maakohus

neid asjaolusid ei arvestanud, ei andnud ta ka hinnangut sellele, kas G. Jušin juhtis 30. augustil

2021 sõidukit sobimatus tervislikus seisundis. Sõiduki niisuguses seisundis juhtimine mõjutab

oluliselt etteheidetava teo kvalifikatsiooni.

35. Ekspert M. Tõnissoni sõnul viitab venlafaksiini väike kogus sellele, et G. Jušin tarvitas seda

ravimit paar päeva enne 30. augustit 2021. Samas väitis G. Jušin ise, et ta manustas

7(15)

venlafaktsiini 30. augusti 2021 hommikul, umbes kell 7.00–7.30. Niisiis pole G. Jušini ütlused

tõesed ja ta ei järginud raviskeemi. Kui isik on teadlik oma une- kui keskendumishäiretest ja

sellest, et ta ei suuda täiskoormusel tööd teha, kuid sellele vaatamata asub pärast pikka tööpäeva

sõidukit juhtima, ei veendu ta selles, et tema terviseseisund lubab tal sõidukit juhtida.

36. G. Jušin põhjustas avarii ka 2021. aasta juunis ja juulis. G. Jušinil olid keskendumisraskused.

37. Tõsikindlalt ei saa asuda seisukohale, et G. Jušin sooritas möödasõitu. Kohus üksnes oletas,

et G. Jušin pani kaugtule sisse siis, kui ta oli A.M. auto kõrval. A.M. vaid arvas, et G. Jušin

soovis temast mööda sõita. Möödasõidu tegemist ei saa tuletada sellest, et G. Jušin karjus

õnnetuse järgselt, et ta mootorratta tulesid ei märganud.

38. Isegi kui tegu oli möödasõiduga, on möödasõit juhi teadlik valik.

39. Kannatanute hinnangul pidi G. Jušini jaoks olema ettenähtav, et olles töötanud 13 tundi

järjest – ehkki ta ise oli oma raviarstile avaldanud, et ta pole võimeline täiskoormusega töötama

–, kannatades keskendumisraskuste all ja olles algaja sõidukijuhina, võib pimedal ajal

möödasõitu tehes toimuda kokkupõrge vastutuleva sõidukiga. G. Jušin oli seal teel sõitnud vaid

paar korda. G. Jušin oli teadlik sellest, et tema süül on lühikese aja jooksul toimunud erinevad

liiklusõnnetused ja see pidi teda omakorda ettevaatlikkusele suunama. G. Jušinil oli võimalik

lähenevat mootorratast näha. G. Jušini auto kiirus vahetult enne kokkupõrget oli 95 või 99 km/h.

40. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et G. Jušin rikkus liiklusseaduse sätteid tahtlikult.

Seega on G. Jušini tegevus võimalik ümber kvalifitseerida KarS § 422 lg 2 p 2 järgi. Isegi kui

jõusse jääb G. Jušini süüdi tunnistamine KarS § 423 lg 2 järgi, tuleb ülal välja toodud asjaolusid

arvestada G. Jušinile karistuse mõistmisel.

41. Seoses Lettore OÜ arvamusega heitis kohus kannatanutele absurdsel moel ette seda, et nood

kogusid tõendeid. Kannatanul on KrMS § 38 lg 1 p 4 kohaselt õigus esitada tõendeid. Arvamuse

tellimine ei ole menetlustoimingu teostamine. Lettore OÜ (J. Luppin) andis asjatundja arvamuse,

mitte ei teinud ekspertiisi. Lettore OÜ arvamust ei saanud jätta kõrvale põhjusel, et seda

arvamust koostades toimiti ebaseaduslikult. Riigikohus on leidnud, et tõend on lubamatu vaid

siis, kui selle kogumisel rikuti õigust raskelt. Lisaks sellele küsis kannatanute esindaja asja

materjalide asjatundjale avaldamiseks prokurörilt luba, ta sai selle ja seda ütles ta eelistungil ka

kohtule – seega oli kohtu kriitika Lettore OÜ arvamuse osas üllatuslik. Sõidukite vaatamine ja

pildistamine ei olnud õigusvastane: J. Luppin ja M.M. said sõidukite parklas vaatlemiseks

parklatöötaja loa ning nad ei rikkunud, muutnud ega isegi ei liigutanud neid sõidukeid. Pole

võimalik mõista, millisel alusel jättis kohus J. Luppini ütlused kõrvale. Et Lettore OÜ arvamus

on lubatav tõend, tuleb selle hankimiseks tehtud kulu M.M. i kasuks välja mõista.

42. Põhjendused selle kohta, miks jäetakse vangistus täitmisele pööramata, on üldsõnalised.

Kohus ei võtnud arvesse kannatanute esindajate seisukohti. Ka ei selgitanud kohus, miks ta ei

rahulda prokuratuuri taotlust kohaldada G. Jušinile kolme kuu pikkune šokivangistus. Ei ole

arusaadav, millised on need erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ning G. Jušini isikut

iseloomustav eripära, mis muudab karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. G. Jušini

karistuse kandmisest täielik tingimisi vabastamine annab nii G. Jušinile kui ka ühiskonnale

signaali karistamatusest ning valitud karistuse sisu vähendab ühiskonna silmis ilmselgelt sarnaste

kuritegude hukkamõistetavust. G. Jušin tekitas enamohtliku tagajärje – kahe lapse surma. KarS §

423 lg 2 võimaldabki vaid vangistust. Maakohtu otsus annab signaali inimelude vähesest

väärtustamisest. Ka pannakse liikluskuritegusid toime sagedasti, mistõttu ei ole tingimisi

8(15)

vabastamine ei eri- ega üldpreventiivsetel eesmärkidel põhjendatud. G. Jušin pani

liiklusrikkumisi toime ka varem. Seega tuleb G. Jušinile mõista reaalne vangistus. Kannatanute

meelest pole G. Jušini kahetsus puhtsüdamlik. G. Jušini ema T.G. kirjutas kannatanutele, et ta

tundis nädal enne õnnetust uhkust oma tütre sõiduoskuste ja -distsipliini osas.

43. Kohus jättis vääralt pool menetluskuludest kannatanute kanda. Vaidlust ei saa olla selles, et

valdavat osa tõendikogumist tulnuks käsitleda ka siis, kui kannatanud poleks esitanud seisukohta

selles, et G. Jušini tegevuses võib vastata KarS § 422 lg 2 p 2 koosseisule. Kannatanute esitatud

tõendid seondusid peaasjalikult tsiviilhagiga. On ebaselge, mille alusel leidis kohus, et

kannatanute menetluskuludest 50% moodustavad tsiviilhagiga ja samuti 50% süüküsimusega

seotud menetluskulud. Kannatanute menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses G. Jušini kanda.

Ringkonnakohtu istung

44. Kannatanute esindajad vandeadvokaat K. Lee ja vandeadvokaadi abi Sander Potisepp jäid

apellatsioonis esitatud väidete juurde.

45. Kannatanud M.M. ja K.O. toetasid apellatsiooni ja leidsid, et G. Jušini karistus on liiga

leebe. Nad ei soovi, et neile tagastataks liiklusõnnetuses osalenud mootorratas.

46. G. Jušini kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, leides lühidalt järgmist. G. Jušin on kogu aeg oma tegu tunnistanud ja

kahetsenud. G. Jušin pidi tasuma väga suure kahjuhüvitise ja ta on seda teinud. G. Jušin ei

rikkunud liiklusreegleid tahtlikult. Möödasõitu võis teha. Seda, miks G. Jušin mootorratast ei

märganud, võivad selgitada mitmed faktorid: infot oli palju, inimese nägemisväli on piiratud,

nägemist võivad häirida teiste autode tuled vms, G. Jušin võis pidada mootorratast kaugel

olevaks autoks, mootorratas lähenes mööda kurvi ja inimene ei pruugi suuta kõiki detaile kiiresti

analüüsida. G. Jušini tervis oli autoga sõitmiseks piisavalt hea ja ta polnud selleks liiga väsinud.

Karistus on kohtupraktikaga kooskõlas. Kannatanud on põhjustanud mõned menetluskulud

ebamõistlikult – nad tellisid Lettore OÜ arvamuse ja eelistasid üldmenetlust lühimenetlusele.

Pole võimalik eeldada, et tervelt pool kannatanute esindaja kuludest oli seotud tsiviilhagi

lahendamisega – see osakaal oli väiksem. Lõppastmes on maakohtu otsustus – jagada

kannatanute esindaja kulud pooleks – siiski õige, sest kannatanute esindaja mõningad

süüküsimuse lahendamist puudutavad väited olid asjakohased. Ringkonnakohus peaks

parandama ühe vea – maakohus ei võtnud seisukohta selle osas, mis saab asitõendina hoiule

võetud avariis osalenud sõidukitest. Need oleks tarvis nende omanikele tagastada.

47. Prokuratuur leidis, et maakohtu otsus on seaduslik. Lühidalt tõi süüdistaja välja järgmised

seisukohad. G. Jušinile mõistetud karistus on sobiv: süüdistatav on oma tegu kahetsenud, ta

polnud varem süütegusid sooritanud ja ta oli teo ajal väga noor – vaid 20-aastane. Pole alust

pöörata G. Jušinile mõistetud karistust täitmisele. Pole alust väita, et G. Jušin ületas vahetult

enne kokkupõrget lubatud sõidukiirust (90 km/h). Lettore OÜ arvamuse jättis kohus õigesti

kõrvale, sest J. Luppinil polnud politsei käsundi alusel suletud parklas olnud G. Jušini auto

uurimiseks ei politsei ega prokuratuuri luba.

48. G. Jušin avaldas juhtunu pärast kahetsust ja palus kannatanutelt vabandust.

Ringkonnakohtu seisukoht

9(15)

49. Ringkonnakohus on nõus maakohtu, prokuratuuri ja G. Jušini kaitsjaga: G. Jušinil ei olnud

liiklusreeglite rikkumise osas tahtlust.

50. G. Jušini vastava tahtluse puudumisele viitab kohati tegelikult isegi kannatanute esindajate

sõnakasutus. Nii näiteks on vandeadvokaat K. Lee leidnud, et üleolev G. Jušin ei hinnanud enda

ohtlikkust liikluses õigesti (vt käesoleva otsuse p 18), et G. Jušin ei tundnud huvi selle vastu,

millist mõju võib venlafaksiin avaldada auto juhtimisele (vt käesoleva otsuse p 34), et

keskendumisraskuste all kannatava algaja sõidukijuhi G. Jušini jaoks pidi olema ettenähtav, et

pärast pikalt töötamist võib ta pimedal ajal möödasõitu tehes põrgata kokku mõne vastutuleva

sõidukiga (vt käesoleva otsuse p 39) ja et G. Jušini süül toimunud liiklusõnnetused pidid teda

ettevaatlikkusele suunama (vt käesoleva otsuse p 39). Vandeadvokaadi abi S. Potisepp aga

märkis apellatsioonikohtu istungil, et G. Jušin pidi möödasõitu alustades möönma, et talle võib

vastu tulla teine sõiduk (tl 179 pöördel). Need väited viitavad ringkonnakohtu hinnangul G.

Jušini pelgale ettevaatamatusele. Kui keegi peab ennast vääralt ohutuks, ei saa väita, et tal on

tema tegeliku ohtlikkuse osas tahtlus. Kui inimene ei tunne huvi ravimi täpse mõju vastu, ei ole

tal tahtlust selle osas, et see ravim takistab tal auto ohutut juhtimist. Puutuvalt sellesse, et mingi

asjaolu pidi tooma endaga kaasa mingi tagajärje, on ringkonnakohus sunnitud jälle selgitama, et

konstruktsioon „pidi võimalikuks pidama“ ei ole kaudsest tahtlusest rääkides korrektne: vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 1-20-3306/139, p 15 ja nr 1-20-6745/88, p 30.

Niisugune sõnakasutus viitaks justkui sellele, et tegelikult inimene kõnealust asjaolu võimalikuks

ei pidanud ehk tahtluse kognitiivset külge ei esine, st tahtlust polnud. Sama saab öelda puutuvalt

ettenähtav olema pidamisse, ettevaatlikkusele suunama pidamisse või möönma pidamisse:

tegelikult kõnealune asjaolu inimesele ettenähtav ei olnud või tegelikult see teda

ettevaatlikkusele ei suunanud või tegelikult ta seda asjaolu ei möönnud. On võimalik, et selline –

juristkonnas kahjuks vägagi levinud – väärarusaam tuleneb tsiviilõigusest: nt võlaõigusseadus

räägib korduvalt sellest, et keegi midagi „teadis või pidi teadma“ (vt nt § 15 lg-d 2 ja 3, § 29 lg 3,

§ 32 lg 2 jne). Karistusõiguses aga tulenevalt KarS §-dest 16 ja 18 tegelikku teadmist ja teadma

pidamist samastada ei saa.

51. Vandeadvokaadi abi S. Potisepp viitas ringkonnakohtu istungil sellele, et G. Jušin alustas

möödasõitu tahtlikult. Sellest – iseenesest õigest – väitest ei saa tuletada G. Jušini KarS § 422

pärast tahtlust: see säte ei eelda tahtlikkust mitte teo kui sellise, vaid liiklusrikkumise osas. Ka ei

nõustu ringkonnakohus kannatanute esindajate väitega, et G. Jušin liikluseeskirjade rikkumise

tahtluse saab tuletada sellest, et möödasõit oli lubamatu, kuivõrd G. Jušin alustas seda manöövrit

kurvis (vt nt tl 179 pöördel). Vastavat tahtlust ei saa selle väite põhjal jaatada juba seetõttu, et

nimetatud väide ei ole korrektne: möödasõit kui selline ei olnud lubamatu. Üldiselt saab lähtuda

arusaamast, et kui möödasõit ei ole liikluskorraldusvahenditega (eeskätt liiklusmärkidega)

keelatud, võib mööda sõita. Tõsi, mõnikord võib möödasõit olla per se seaduse vastane ka siis,

kui see liiklusmärkidega vms keelatud pole: nt kui on halvad ilmastikuolud (mis näiteks

takistavad nähtavust), kui teel on mingid esemed vms. Praegu midagi sellist polnud. Kõik

osapooled – sh G. Jušini kaitsja (vt nt tl 180) – on ühte meelt selles, et kohast, kus G. Jušin

möödasõitu alustas, oli võimalik lähenevat mootorratast – millel põles tuli – näha. Seega ei

muutnud möödasõitu lubamatuks see, et tee oli sedavõrd kurviline, et ei saanud piisavalt kaugele

ette näha.

52. G. Jušini tahtlust ei saa tuletada ka sellest, et ta põhjustas paar kuud enne 30. augustit 2021

kaks n-ö plekimõlkimist. Ilmselt saab tõesti öelda, et G. Jušin oli 2021. aasta suvel kehv

autojuht. Iseküsimus on see, kas G. Jušin seda ise mõistis (st kas tal oli selles osas tahtlus).

Samas ei olegi see kuigivõrd oluline: selleks, et heita kellelegi ette KarS § 422 järgset kuritegu,

peab tal olema tahtlus selles osas, et ta rikub seda konkreetset liiklusnõuet, mille vastu eksimine

10(15)

päädib raske tagajärjega. Seega ei piisa isiku abstraktsest tahtlusest selle osas, et ta pole

(kuigivõrd) hea autojuht – tal peab olema tahtlus nt kiiruse ületamise, nõuetele mittevastava

möödasõidu tegemise, joobes juhtimise vms osas.

53. Kannatanute esindajate meelest mängis liiklusõnnetuses rolli ka G. Jušini terviseseisund ja

väsimus. Isegi kui see väide oleks õige, ei saaks sellest tuletada G. Jušini tahtlust liiklusnõuete

rikkumise osas. Esiteks ei soostu ringkonnakohus seisukohaga, et kui inimene on kasvõi

mõnevõrra väsinud või kui tema tervis pole n-ö ideaalses korras, ei tohi ta mootorsõidukit juhtida

– ja kui ta seda teeb, rikub ta liiklusseadust. On ülimalt levinud, et autode jms sõidavad ka

inimesed, kes on päevatööst väsinud või kes on haiged. Seega on niisugune käitumine

sotsiaaladekvaatne. Ka ei saa selles iseenesest näha hoolsuskohustuse (ja seega liiklusseaduse)

rikkumist, sest ülimalt tihti mõningane väsimus ega haigused (sh psüühilised) endaga

liiklusõnnetusi kaasa ei too. Kui niisuguses seisundis sõiduki juhtimine on seaduslik, siis ei saa

ka esitada järgmist väidet: kuivõrd inimene teadis end olevat teinud päev läbi tööd või oli ta

kursis enda psüühiliste probleemidega (haigustega), oli tal tahtlus selle osas, et ta ei suuda

sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtida. Lubamatu (seaduse vastane) on sõiduki juhtimine

vaid (väga) suure väsimuse või tõsiste tervisehädade (haiguse) korral ja/või kui on viiteid sellele,

et väsimus või haigus mõjutab inimese funktsioone ja reaktsioone. Praegu millestki sellisest

rääkida ei saa. Eriti kummaline on vandeadvokaat K. Lee positsioon puutuvalt venlafaktsiini.

Esialgu püüdis esindaja väita, et see ravim mõjutas G. Jušini sõiduki juhtimise oskust – ja sellest

tulenevalt olevat G. Jušinil tahtlus oma liiklusrikkumise osas. Kui ümberlükkamatult ilmnes, et

G. Jušini kehas oli venlafaktsiini kaduvväike kogus, üritas advokaat G. Jušini liikluseeskirjade

rikkumise tahtlust tuletada hoopis läbi väite, et G. Jušin venlafaksiini ei tarvitanud (rikkus

ravirežiimi) (vt käesoleva otsuse p 35). Sellest, kuna ja kui palju venlafaktsiini G. Jušin täpselt

manustas, ei ole võimalik teha mingeid järeldusi G. Jušini liiklusnõuete rikkumise tahtluse osas.

54. Arusaamatuks jääb, mida soovib apellant saavutada läbi väite, et G. Jušin oli sõitnud

Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteel vaid paar korda. Näib, et läbi sellegi väite soovib kaebaja

veenda kohut, et G. Jušinil oli liikluseeskirjade rikkumise tahtlus. Mingil teel varem harva

sõitmine või sel teel suisa esimest korda sõitmine ei võimalda väita isegi mitte seda, et keegi

rikkus sinna teele sõitma minnes objektiivselt liiklusnõudeid, saati siis jaatada sellega seoses

liiklusnõuete rikkumise tahtlust.

55. Apellatsioonis tehakse küll viide G. Jušini poolsele kiiruseületamisele, ent ringkonnakohtu

meelest kannatanute esindajad siiski enam ei väida, et G. Jušin ületas kiirust (nagu

vandeadvokaat K. Lee ütles ringkonnakohtu istungil otsesõnu, et nad ei ole enam positsioonil, et

G. Jušin ei pruukinud möödasõitu teha – ehkki sellele (möödasõidu mitte tegemise võimalusele)

apellatsioonis (korduvalt) viidati). Nimelt möönis vandeadvokaat K. Lee, et väited G. Jušini 95

või 99 km/h sõitmise kohta tulenesid Lettore OÜ arvamusest, ent see arvamus tugines A.M.

väidetele – A.M. aga kohtus osasid oma ses osas asjasse puutuvaid väiteid muutis (tl 180).

Lisaks sellele ei saaks minimaalsest kiiruse ületamisest tuletada automaatselt ka juhi tahtlust

kiiruse ületamise osas.

56. Eelnevat kokku võttes leiab kriminaalkolleegium, et tegu oli traagilise õnnetusega, mille

põhjustas G. Jušini tähelepanematus: ta alustas möödasõitu enda ees liikunud autost, ilma et ta

oleks veendunud selles, et talle ei tule vastassuunavööndist vastu ühtegi masinat. Niisiis oli G.

Jušin KarS § 18 lg 3 mõttes hooletu: ta ei olnud mootorratturi lähenemisest teadlik (või: ei

pidanud seda isegi mitte võimalikuks KarS § 16 lg 4 ega § 18 lg 2 tähenduses), mistõttu tal ei

saanud ka tekkida väära lootust mootorrattaga kokkupõrget vältida (KarS § 18 lg 2). Küll aga

oleks ta pidanud mootorratast tähele panema ja sellest tulenevalt möödasõidu tegemata jätma

11(15)

(KarS § 18 lg 3). Sellest tulenevalt jääb maakohtu otsus puutuvalt G. Jušini KarS § 423 lg 2 järgi

süüdi tunnistamisse muutmata.

57. Ka jääb muutmata G. Jušinile mõistetud karistus (3-aastane vangistus) – ja selle kandmise

täpne viis (täies mahus tingimisi täitmisele pööramata jätmine).

58. Karistust mõistes on kohtunikul küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-79-03, p 11). Seetõttu ei saa ringkonnakohus muuta

maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – esimese astme kohus peab olema teinud olulise

kaalutlusvea. Apellatsioonis aga polegi vaidlustatud G. Jušini karistamist 3-aastase vangistusega,

vaid seda, et süüdistatava karistus jäeti (täies mahus) täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu

meelest kehtib äsja välja toodud põhimõte ka puutuvalt karistusest tingimisi vabastamisse: kui

maakohus on vangistusega karistatud inimese vabadusse jätnud, saab ringkonnakohus selle isiku

vanglasse saata üksnes siis, kui maakohus on oma diskretsiooniõigust kasutades selgelt eksinud.

Praegu millestki sellisest rääkida ei saa.

59. Esiteks võiks KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 kohaselt tingida reaalse vangistuse süüdlase isik.

Sellega seoses on eeskätt oluline see, et G. Jušin pole ei enne 30. augustit 2021 ega pärast seda

kuupäeva süütegusid sooritanud. Tõsi, G. Jušin põhjustas kaks liiklusavariid ka paar kuud enne

saatuslikku õnnetust. Nende – kerget laadi – tegude eest G. Jušinit aga ei karistatud. Kui tegemist

on inimese esimese kuriteoga ja pole alust eeldada, et ta sooritab kuritegusid ka edaspidi, on

üldjuhul põhjust jätta talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata (Pikamäe – KarS.

Kommentaar. 5. trükk, § 73, komm 3.3.1). Kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga,

et G. Jušin kahetseb oma tegu puhtsüdamlikult. Seda arusaama ei saa väärata läbi väite, et G.

Jušini ema sõnul oli G. Jušin millalgi enne 30. augustit 2021 olnud uhke oma juhtimisoskuste

üle.

60. Ka ei saa asuda seisukohale, et reaalse vangistuse peaksid tingima kuriteo toimepanemise

asjaolud – millest KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 samuti räägivad. Väär on apellandi väide, justkui

annaks maakohtu otsus signaali inimelude vähesest väärtustamisest. KarS § 423 lg 2 sanktsioon

– koostoimes karistusseadustiku üldosaga – võimaldab jätta selle kuriteo toime pannud inimese

vanglasse saatmata ehk seadusandja ei ole selliste tegude puhul pidanud reaalset vangistust

möödapääsmatult vajalikuks. Tähelepanu tuleb pöörata sellelegi, et G. Jušini tegu täitis KarS §

423 lg 2 koosseisu kõige minimaalsemal määral: kui kaks inimest surma ei saa, ei olegi tegemist

selle sätte pärase teoga. Seda silmas pidades peaks reaalse vangistusega karistama pigem sellist

inimest, kes põhjustab kolme või enama inimese surma. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

koosseisulist tagajärge saab karistuse mõistmisel arvestada vaid siis, kui see ületab oluliselt

koosseisulisena sätestatud tüüpilise tagajärje (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 56, komm

10). G. Jušini liiklusrikkumist kui sellist ei saa pidada iseäranis intensiivseks. Manöövrite

tegemisel on kahjuks paljud autojuhid sageli tähelepanematud – õnneks aga ei päädi enamik

selliseid ettevaatamatuid manöövreid avariidega, saati siis sedavõrd kohutavate tagajärgedega

avariidega, nagu juhtus praegu. Paraku näeb meie liikluses ka objektiivselt palju ohtlikumaid

möödasõite kui praegu menetletav: nt möödasõidukeelu-tsoonis, mäkke sõites, vastutulevat

sõidukit märgates, ent sellest hoolimata möödasõidule asudes jms. Ka pole võimalik väita, et

vangistuse täitmisele pööramise peaks endaga kaasa tooma asjaolu, et surma said väga noored

inimesed. Inimelude väärtust pole võimalik astmestada, st väita, et noore inimese elu on väärt

enam kui nt vana ja/või haige inimese elu: inimväärikuse põhimõttest tulenevalt on kõik elud

üheväärtuslikud (vt nt Kühl. Karistusõigus. Üldosa. 2002, § 8, vnr 114 ja 138). Nõustuda ei saa

apellatsiooniväitega, et G. Jušini vangistus tuleb täitmisele pöörata seetõttu, et liikluskuritegusid

pannakse toime sagedasti. Esiteks on „sagedasti“ suhteline mõiste. KarS § 422 ja § 423 järgseid

12(15)

tegusid – mis ilmselt pole kuigivõrd latentsed – on viimasel ajal pandud kokku toime ca

sadakond aastas – aastas registreeritakse aga kümneid tuhandeid kuritegusid

(https://www.just.ee/kuritegevus2023/). Teiseks ei saa ringkonnakohtu meelest vähemalt

automaatselt lähtuda arusaamast, et kui mingeid kuritegusid pannakse toime palju, tuleb nende

eest kohaldada eriti rangeid (tavapärasest rangemaid) karistusi. Vastasel juhul tuleks näiteks

mõista märksa karmim karistus sellise tapmise eest, mis pannakse toime ühise alkoholi

tarvitamise käigus tekkinud tüli ajel, kui teise inimese ette planeeritud külmaverelise tapmise

eest – ehkki viimase ebaõigus on esimese omast oluliselt suurem.

61. Menetluskuludesse puutuvalt kriminaalkolleegium vaidlustatud otsuse siiski KrMS § 338 p

3, § 339 lg 2 ja § 337 lg 1 p 4 alusel menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistab.

Kannatanutele ei saa ette heita üldmenetluse soovimist: selline õigus neil on. Seetõttu ei saa ka

väita, et kannatanutel tekkinud kulud ei oleks lihtmenetluses (sellises mahus) tekkinud, mistõttu

peavad need kulud jääma kannatanute enda kanda. Kui kõnealused kulud on üldmenetluses

tulenevalt selle menetluse reeglitest põhjendatud, tuleb neid aktsepteerida. Kriminaalkolleegium

on maakohtuga nõus, et oluline osa kannatanute kulutustest oli seotud tsiviilhagidega. Just

mittevaralise kahju osas on kohtul suur diskretsiooniõigus. Samas ei ole poolele teada, kuivõrd

tõsiseks kohus mittevaralist kahju peab. On mõeldav, et kohus hindab kahju märksa väiksemaks

kui see on kannatanu meelest – seda ka siis, kui n-ö objektiivsele kõrvaltvaatajale tundub kahju

tõesti suur. Seetõttu on põhjendatud, et kannatanute esindaja kulutab küllatki palju ressurssi

kohtu veenmisele selles, et tekkinud kahju on (eriti) suur. Ringkonnakohus soostub

vandeadvokaat K. Leega, et mitmed tema tehtud toimingud ei seondunud üksnes teo

kvalifikatsiooniga, vaid olid olulised ka puutuvalt süüküsimuse lahendamisse kui sellisesse.

Kannatanutel on õigus mitte üksnes esitada ise süüstavaid tõendeid, vaid ka põhjendada, miks ja

kuidas mingi tõend – sh mitte nende enda esitatud – süüdistatava süüd kinnitab. Seesugune

põhjendamine eeldab menetlusliku ressursi kulutamist (nt materjalidega tutvumist, oma

positsiooni kujundamist, selle kohtuistungitel esitamist jms). Ka ei ole välistatud, et

kohtuistungil ilmneb mingi n-ö üllatus, sh puutuvalt süüküsimuse lahendamisse – ja kannatanute

esindaja peab olema valmis esitama sellega seoses kannatanute huve esindavat seisukohta. Seda

silmas pidades määrab kriminaalkolleegium, et iga kannatanu kanda ei jää tema esindajakulust

mitte 4583,07 eurot, vaid sellest poole väiksem summa, st 2291,53 eurot. Seega peab G. Jušin

igale kannatanule hüvitama esindajatasu mitte 4583,07 euro ulatuses, vaid 6874,61 euro ulatuses

(4583,07+2291,54), st kokku 20 623,83 eurot (6874,61x3).

62. Küll aga jääb muutmata otsustus jätta Lettore OÜ arvamusega seotud kulu (3672 eurot)

M.M. i kanda. Kannatanute esindaja vandeadvokaat K. Leega saab nõustuda, et kannatanutel on

õigus esitada tõendeid (KrMS § 38 lg 1 p 4). Seega võivad nad ka tõendeid koguda. Tõendite

kogumisel tuleb aga järgida teatud reegleid. Lettore OÜ arvamuses on tuginetud liiklusõnnetuses

osalenud sõidukite, st asitõenditeks olnud asjade vahetule vaatlusele. Ringkonnakohus soostub

maakohtu ja prokuratuuriga, et olukorras, kus asitõend on menetleja valduses, ei tohi kannatanu

teha selle asitõendiga ilma menetleja loata mingeid toiminguid. Esiteks kätkeb selline toimingute

tegemine endas ohtu, et asitõend rikutakse ära. Nii võib juhtuda isegi olukorras, kus asitõendit

uuriv isik soovib seda üksnes vaadelda ja pildistada – ta võib asitõendile midagi teha kasvõi

ettevaatamatusest. Teiseks võib menetlejal olla asitõendi mitte näitamiseks menetlustaktikalisi

kaalutlusi. Näiteks võib asitõendit uurides leida mingeid vihjeid mõnede uute tõendite kohta. Kui

menetlejaks mitte olev isik mõne sellise vihje tõesti leiab, võib see ohustada nende uue

tõenditega korrektset ümber käimist: nt võib see asitõendit uurinud ja vihje saanud isik otsida

selle uue tõendi üles ja selle kuidagi kontamineerida (nt mingi füüsilise jälje ära rikkuda või

mõne tunnistaja oma küsimustega n-ö segadusse ajada vms). Kolmandaks ei saa välistada, et

asitõendit uurima asuv inimene seda kuidagi manipuleerib. Kannatanutel ega Lettore OÜ

13(15)

arvamuse koostanud J. Luppinil sõidukite uurimiseks menetleja (prokuratuuri) luba ei olnud.

Prokuratuuri loaga ei saa samastada prokuratuuri käsundi alusel asitõendit kontrolliva

eraõigusliku juriidilise isiku (nt parklapidaja) töötaja nõusolekut: esiteks ei tea selline

parklatööaja midagi kriminaalmenetlusest, teiseks ei pruugi ta asitõendi uurimisel parklasse

tulnud inimeste poolt silma peal hoida (seades nii ohtu asitõendi kriminaalmenetluses

kasutatavuse) ja kolmandaks ei saa ta põhimõtteliselt teha menetleja (riigi) poolset

kaalutlusotsustust.

63. Maakohus jättis otsustamata, mis saab asitõendiks olevatest õnnetuses osalenud BMWst ja

Hondast, mida praegu valdab riik. Üldreegel on see, et asitõend tuleb menetluse lõppedes

tagastada seaduslikule valdajale või omanikule – see nähtub KrMS § 126 lg-st 1, lg-st 11, lg-st 12,

lg-st 21, lg-st 22, lg 3 p-st 2 ja lg-st 4 ning tuleneb tegelikult ka omandi kaitset ette nägevast

põhiseaduse §-st 32. Sellest lähtuvalt tulebki G. Jušini BMW KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel G.

Jušinile kohtuotsuse jõustumisel tagastada. X.X. ile kuulunud Honda osas avaldasid X.X. i

vanemad ringkonnakohtu istungil, et nad ei soovi Hondat endale saada. Sellises olukorras tuleb

ringkonnakohtu meelest lähtuda KrMS § 126 lg-st 12: asitõendi, mida omanik või seaduslik

valdaja ei ole kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest arvates ära viinud, võib selle

hoidja võõrandada või hävitada riigivaraseaduses sätestatud korras. X.X. i vanemate avaldusest

tulenevalt ei kavatse nad Hondat kunagi ära viia, mistõttu võib menetleja talitada

riigivaraseaduse kohaselt – st mootorratta võõrandada või hävitada – alates sellest hetkest, mil

käesolev otsus jõustub.

64. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel maakohtu otsuse

vaid väikeses osas: puutuvalt menetluskuludesse. Niisiis rahuldab kriminaalkolleegium

apellatsiooni osaliselt. Valdavas osas jääb aga esimese astme kohtu otsus muutmata.

65. Kannatanute esindaja vandeadvokaat K. Lee esitas menetluskulude hüvitamise taotluse. Selle

taotluse kohaselt koosnes esindajate osutatud õigusabi neljast osast:

-

M.M. i ja K.O. esindamise esimene etapp: maakohtu otsusega tutvumine, kohtupraktika

jm materjalide analüüs ja apellatsiooni koostamine – 13 tundi, neto-tunnihind 140 eurot,

st kokku 2220,40 eurot (sh 400,40 eurone käibemaks);

-

M.M. i ja K.O. esindamise teine etapp: ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks ja

istungil osalemine – 5,25 tundi, neto-tunnihind 140 eurot, st kokku 896,70 eurot (sh

161,70 eurone käibemaks);

-

L.H. i ja J.H. i esindamise esimene etapp: maakohtu otsusega tutvumine, kohtupraktika

jm materjalide analüüs ja apellatsiooni koostamine – 13 tundi, neto-tunnihind 140 eurot,

st kokku 2220,40 eurot (sh 400,40 eurone käibemaks);

-

L.H. i ja J.H. i esindamise teine etapp: ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks ja istungil

osalemine – 5,25 tundi, neto-tunnihind 140 eurot, st kokku 896,70 eurot (sh 161,70

eurone käibemaks);

Niisiis tegid esindajad kokku 36,5 tundi tööd (13+5,25+13+5,25) ja soovivad selle eest saada

kokku 6234,20 eurot (2220,40+896,70+2220,40+896,70).

66. Taotluses ei tooda välja, kui suure osa tööst tegi üks advokaat (K. Lee) ja kui suure osa teine

(S. Potissepp). See oleks aga oluline puutuvalt KrMS § 175 teise lõikesse, mille kohaselt

arvatakse olukorras, kus menetlusosalisel on mitu esindajat, menetluskulude hulka neile makstud

tasu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

Saab siiski eeldada, et suure osa tööst tegi ära vandeadvokaat K. Lee, mistõttu võiks kahe

advokaadi kasutamisest tingitud tasu vähendamise vajadus tekkida vaid seoses väikese osaga

esindajatööst. Küll aga tuleb tasu vähendada esiteks tulenevalt sellest, et esindajad kordavad

14(15)

suuresti juba varasema menetluse kestel esitatud argumente. Teiseks peab KrMS § 185

(menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses) rakendamisel arvesse võtma ka seda, kui

suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide

osakaal ning maht (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-18-5815/389, p 60). Praegu on

lõviosa esindajate argumentidest (ka) ringkonnakohtu meelest põhjendamatud. Kolmandaks

soovitake ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ja 1 tund ning 40 minutit kestnud istungil

osalemise eest tasu kokku 10,5 tunni töö eest. Pidades silmas seda, et apellatsioon oli juba

koostatud, oleks pidanud istungiks valmistumisele kulutama vaid vähesel määral aega – kui

üldse. Eeltoodud asjaolusid kokku võttes ei ole 36,5 tunni töö tegemine põhjendatud –

kriminaalkolleegiumi meelest oleks asjakohane olnud umbes 12 tundi. Seega saab pidada

mõistlikuks esindajatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses vaid ca kolmandikku taotletavast

summast, mistõttu tuleb sellega seoses arvata menetluskulude hulka 2100 eurot (sh käibemaks

378,69 eurot). KrMS § 185 lg 1 p 1 alusel jääb see kulu riigi kanda.

67. Menetluskulude hüvitamise taotluse esitas ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaat I. Sirk, kes

palub arvata menetluskulude hulka 1536 eurot (sh 256 euro suurune käibemaks). Sellist tasu

taotleb kaitsja esiteks seetõttu, et ta tegi 8,8 tundi tööd (brutotasuga 1320 eurot): analüüsis

maakohtu otsust ja apellatsiooni, selgitas apellatsiooniga seonduvat oma kliendile, koostas

kirjaliku seisukoha, valmistus ringkonnakohtu istungiks ja osales sellel istungil. Teiseks soovib

kaitsja, et talle hüvitataks 216 eurone sõidu- ja ajakulu Tallinnast Tartusse ning uuesti tagasi

sõitmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toimingud on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes

mõistlikud, ja arvab sellest tulenevalt 1536 eurot menetluskulude hulka. Tuginevalt KrMS § 185

lg-le 1 jätab kriminaalkolleegium selle kulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

RIIGIKOHTU 20.03.2025 OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a otsus osas, millega:

1) jäeti muutmata maakohtu otsus jätta Gerda Jušinile mõistetud karistus tingimisi

täitmisele pööramata;

2) lahendati kannatanute apellatsioonimenetluse kulud.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt kassatsioonimenetluses valitud esindajatele makstud tasu

katteks M.M. i ja K.O. kasuks välja 683 eurot 20 senti ning L.H. i ja J.H. i kasuks 683

eurot 20 senti.

15(15)