Legislator Case Law & Legislation
3-24-2783/8 AI generated

3-24-2783/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-2783/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Usbekistani kodanikust kaebaja esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse sissesõidukeelu kehtivust Eesti territooriumiga. Kaebust on põhjendatud ennekõike asjaoluga,

Legislator headnote

AI generated

3-24-2783/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebust on põhjendatud ennekõike asjaoluga,

Keywords

AI generated
eastern block countries unreasonableness of return to Afghanistan temporary protection for Ukrainians Republic of South Africa asylum application of Ethiopian restrictive measures against Belarus
AI generated
3-20-2484/28
X. (kaebaja) on määratlemata kodakondsusega isik, kes on sündinud ja elanud Usbekistani Vabariigis. Kaebaja saabus Eestisse 3. märtsil 2015 ja on Eestis viibides korduvalt, kuid edutult, taotlenud rahvusvahelist kaitset. Politseija Piirivalveamet (PPA) tegi 13. novembril 2018 kaebajale koheselt sundtäidetava ettekirjutuse (ettekirjutus nr 1044943377) Eestist lahkumiseks sihtriigiga Usbekistani Vabariik ning kehtestas sissesõidukeelu viieks aastaks, mis hakkas kehtima alates ettekirjutuse täitmise päevast (dtl-d 9-10). Ettekirjutus on kehtiv. Kaebaja on korduvalt lahkunud omal algatusel teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kuid on tagasi Eestisse saadetud. Kaebajal puudub jätkuvalt Eestis viibimisalus ning teda ei ole seni õnnestunud Eestist välja saata, kuna Usbekistani Vabariigi saatkond pole vaatamata PPA korduvatele taotlustele talle reisidokumenti väljastanud.
3-23-1111/3
Kirgiisi Vabariigi (edaspidi ka Kõrgõzstan) kodanik X (edaspidi ka puudutatud isik või isik) saabus Schengeni viisaruumi Ungari Vabariigi kaudu 14.12.2022 Eesti Vabariigi D-liiki viisa alusel.
3-22-1891/14
Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 06.09.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi (edaspidi isik) kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
3-23-806/9
Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 13.04.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse Usbekistani kodaniku X(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks.
3-24-1776/7
Rahuldada X kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024 Rahuldada kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ning mõista

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2783

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2024 Eestist

lahkumise ettekirjutuse tühistamiseks osas, milles

kaebajale tehti ettekirjutus lahkumiseks Usbekistani, ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebajale

ettekirjutuse tegemiseks Eestist lahkumiseks Soome või

tema väljasaatmiseks Soome ja tema suhtes Eestisse

sissesõidukeelu kohaldamiseks 5 aastaks või selle uuesti

otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Veiko Parts

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-

Marita Alliksoo

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Usbekistani kodanikust kaebaja esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.09.2024 lahkumisettekirjutuse tühistamiseks osas, milles

talle tehti ettekirjutus lahkumiseks Usbekistani, ning PPA kohustamiseks teha kaebajale kas

ettekirjutus Eestist lahkumiseks Soome või tema väljasaatmiseks Soome, samuti piirata

sissesõidukeelu kehtivust Eesti territooriumiga. Kaebust on põhjendatud ennekõike asjaoluga,

et kaebajal on olemas kuni 01.06.2025 kehtiv Soome tähtajaline elamisluba. Kaebaja arvates

jäeti põhjendamatult kohaldamata esiteks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 76 lg 3 ls 1 ega kohustatud teda lahkuma Soome; teiseks VSS § 17 lg 3 ega saadeta

teda välja Soome; ning kolmandaks VSS § 74 lg 42 ega piiratud lahkumisettekirjutuses

sissesõidukeelu kehtivust Eesti territooriumiga.

2. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse sundtäitmise peatamist ja

väljasaatmistoimingute keelamist. Kohus kohaldas 09.10.2024 määrusega ilma põhjendusi

esitamata ajutiselt esialgset õiguskaitset, et võimaldada kaebajal vastavalt tema taotlusele

esitada täiendavad põhjendused ja seejärel PPA-l esitada seisukoht taotluse osas. PPA teatas

18.10.2024 kohtule, et samal päeval saadeti kaebajale Soomest otsus kaebaja elamisloa

kehtetuks tunnistamise kohta ning talle selgitati otsuse kätteandmisel selle sisu.

3-24-2783

3. Kohus otsustas 21.10.2024 põhjendustega määrusega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Kohus leidis selles määruses, et kuna PPA on põhistanud, et kaebajale

saadeti 18.10.2024 Soomest otsus tema sealse elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta, ei

oleks PPA-l võimalik kohustada kaebajat lahkuma või teda välja saata Soome ega ka käsitada

Soomet kaebajat vastu võtva riigina, mis saaks anda aluse piirata lahkumisettekirjutuses

sissesõidukeelu kehtivust Eesti territooriumiga. Kohus märkis, et kujunenud on olukord, kus

muutunud asjaolude tõttu ei aitaks kaebuse rahuldamine kaasa kaebuse eesmärgi

saavutamisele, arvestades, et kaebajal puudub seaduslik alus Soomes elamiseks. Kohus

selgitas, et selline olukord on üheks kaebuse tagastamise aluseks ja jättis sellest tuleneva

perspektiivituse tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sama määrusega andis kohus

kaebajale tähtaja talle Soomest saadud otsuse kohtule esitamiseks, et seejärel otsustada

edasised menetluslikud sammud.

4. Kaebaja saatis 22.10.2024 kohtule Soome Migratsiooniameti 11.10.2024 otsuse (dtl 76–

81), millega tunnistati kehtetuks kaebajale perioodiks 01.06.2024–01.06.2025 antud

elamisluba.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Selle sätte kohaldamise eelduseks

on, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele.

7. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks esiteks see, et teda ei kohustataks Eestist

lahkuma/saadetaks välja mitte Usbekistani, vaid Soome, ning teiseks see, et talle tehtud

sissesõidukeelu kehtivus oleks piiratud Eesti territooriumiga, mitte ei laieneks Schengeni

alale. Kaebaja põhjendused tuginevad sellele, et tal on olemas seaduslik alus Soomes

elamiseks. Kaebuses nimetatud VSS sätete kohaldamise eelduseks on samuti see, et

välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigis

elamiseks või ajutiseks viibimiseks (vt VSS § 76 lg 3) ja sellest tulenevalt saaks välismaalase

puhul vastuvõtva riigina käsitada vastavat liikmesriiki (vt VSS § 74 lg 42 ja § 17 lg 1 p 1 ja lg

3). Praegusel juhul nähtub kaebaja poolt edastatud Soome Migratsiooniameti 11.10.2024

otsusest, et kaebaja elamisluba on tunnistatud kehtetuks. See tähendab, et kaebajal ei ole enam

algselt viidatud seaduslikku alust Soomes elamiseks. Seega ei oleks isegi kaebuse edukaks

osutumisel ning olukorras, kus PPA peaks tegema kaebaja suhtes uue otsuse, PPA-l võimalik

kohustada kaebajat lahkuma või teda välja saata Soome ega ka käsitada Soomet kaebajat

vastu võtva riigina, mis omakorda saaks anda aluse piirata lahkumisettekirjutuses

sissesõidukeelu kehtivust Eesti territooriumiga. Niisiis ei aitaks kaebuse rahuldamine kaasa

kaebuse eesmärgi saavutamisele. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebuse eesmärk võiks olla

saavutatav kaebuse muutmise läbi.

8. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab

kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei

kuulu asjas tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)