1-24-5995/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-5995

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoobril 2024 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-5995

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Kaljo Mendes süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg

2 p-de 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Silja Seeder

Süüdistatav

Kaljo Mendes – isikukood 50104132212, xxx kodanik,

elukoht XXX-i , emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht

xxx, õpib xxx, e-post xxx, telefon xxx, varem

kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kaljo Mendes KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 8 kuud.

Süüdi tunnistada Kaljo Mendes KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 3 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista

liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Kaljo

Mendes ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil XXX-i ;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Kaljo Mendes katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Kaljo Mendeselt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 615 eurot.

Kohustada Kaljo Mendest tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vähemalt 51,25 eurot.

Sundraha 615 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusse võib

märkida: „Kaljo Mendes, kriminaalasi 1-24-5995, sundraha“. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsetasu summas 197,59 eurot jätta riigi kanda.

Välja mõista Kaljo Mendeselt kannatanu O V (O.V) kasuks 5470 eurot, mis tuleb kanda

O V arvelduskontole nr XXX Luminor Bank AS-is.

Asitõendid:

-

DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide

juurde;

-

Opelist leitud päikeseprillid, pruun vutlar, tühi pelmeenipakend, viinapudeli kork, 2

tühja õllepurki (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kaljo Mendest süüdistatakse selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul

24.-26.05.2022 varastas Keilas, Paldiski mnt 17 asuvas parklas seisnud O.V-le kuuluva

sõiduauto Opel Frontera registreerimisnumbriga xxx maksumusega 4300 eurot, milles olid

O.V-le kuuluvad esemed : 4 talverehvi maksumusega a 100 eurot, kogumaksumusega 400

eurot, 1 suverehv maksumusega 60 eurot, 2 akut maksumusega a 100 eurot,

kogumakusumusega 200 eurot, jalgrattahoidja maksumusega 200 eurot, 2 kohvrit riietega

kokku maksumusega 860 eurot, pukseeris selle Keilas, Tuula tee 24 maja juurde ning asus

peale kerge remonti sõidukit igapäevaselt kasutama.

Sel moel Kaljo Mendes, varem varguse toimepannud isikuna, võttis ära võõra vallasasja

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 19.07.2022 varahommikul koos

14-aastase xxx, kellele selles kriminaalasjas süüdistust ei esitata, lükkasid Keilas, xxx 12

juurde pargitud International WorkForce OÜ-le kuuluva lukustamata ustega sõiduauto

Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx maksumusega 1000 eurot, Keilas, xxx 16a

juurde.

Sel moel Kaljo Mendes, varem varguse toimepannud isikuna, võõra vallasasja

omavolilise ajutise kasutamisega isikute grupis pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Kaljo Mendese, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.10.2024 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaljo Mendese süüdi tunnistamist ja tema karistamist

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud

ning KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega

3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista

liitkaristuseks vangistus 8 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult

tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta. Katseajal peab süüdistatav täitma KarS § 75 lg 1 p-

dest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks

ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS

§ 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses

sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega

järgmist:

-

DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde;

-

Opelist leitud päikeseprillid, pruun vutlar, tühi pelmeenipakend, viinapudeli kork, 2

tühja õllepurki (PPA asitõendite laos) – hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav õpib, ta on töötuna arvel, tal on varasemast

võlgnevusi ning ta on hiljuti saanud isaks, seega on isiku sissetulek piiratud ning

menetluskulude tasumine täies mahus käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg

3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool,

s.o

615 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, jätta KrMS § 180

lg 3 alusel kaitsetasu summas 197,59 eurot riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik