2-18-10977/124 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-18-10977

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Paide

Tsiviilasi

OÜ R hagi W.J ’i ja B.W ’i vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks

W.J ’i ja B.W vastuhagi OÜ R vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

OÜ R hagi hind 6053 eurot

Vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ R (registrikood: x; asukoht: x x, x x, x x, x,

x), juhatuse liige V.T;

lepinguline esindaja:

vandeadvokaat C.Y (e-post:x)

Kostja I (vastuhageja): W.J (isikukood: XXX;

elukoht: x x, x, e-post:x)

Kostja II (vastuhageja): B.W (isikukood: XXX;

elukoht: XXX x, x x, e-post:x); Kostjate lepinguline

esindaja: vandeadvokaat T.U (e-post: x

Kohtuistung

22. oktoober 2024, osalesid adv C.Y , W.J ja adv T.U

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OÜ R, W.J-i ja B.W esindaja adv T.U vahel 22. oktoobril 2024 kohtuistungil

sõlmitud ja paberil allkirjastatult kohtule esitatud kompromissleping:

„Hageja R OÜ, keda esindab vandeadvokaat C.Y , kostja W.J ja kostja B.W, keda esindab

vandeadvokaat T.U, sõlmisid 22. oktoobril 2024 kinnisasjade kaasomandi lõpetamiseks ja

tsiviilasjas 2-18-10977 menetluse lõpetamiseks kompromisslepingu järgmiste tingimustega:

I Võlaõiguslikud kokkulepped

1. Hageja ja kostjad on kokku leppinud:

1.1. Kinnisasja asukohaga x x, x x, x, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr x,

1.2. Kinnisasja asukohaga x x, x x, x w, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr y, ja

Tsiviilasi nr 2-18-10977

1.3. Kinnisasja asukohaga x x, x x, x k, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr b,

kaasomandi lõpetamises selliselt, et OÜ R (registrikood x) ¼ suurune kaasomandi osa antakse

hüvitise maksmise vastu üle W.J-ile (isikukood XXX), kinnisasjad jäävad kostjate kaasomandisse,

s.h W.J-i omandiosa suurus on ¾ mõttelist osa ja B.W omandiosa suurus on ¼ mõttelist osa igast

kinnisasjast.

2. W.J maksab kinnisasjade x (registriosa nr x), x w (registriosa nr y) ja x k(registriosa nr b)

kaasomandiosa omandamise eest OÜ-le R hüvitist 28 500 eurot kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest alates ühe nädala jooksul.

3. W.J kinnitab tagasivõtmatult, et kompromissi kinnitamise järel puuduvad tal kaasomandist

tulenevad nõuded kaasomaniku OÜ R või tema õiguseellase vastu.

4. Hageja ja kostjad kinnitavad tagasivõtmatult, et pärast W.J-i poolt rahalise kompensatsiooni 28

500 eurot tasumist ei ole neil teineteise suhtes kaasomandist tulenevaid varalisi ja/või rahalisi

nõudeid.

II Asjaõiguslikud kokkulepped

Kompromisslepingus sisalduvatele kinnisasja käsutustehingutele kohaldatakse asjaõigusseaduse

(AÕS) §-des 641, 119 ja § 120 lg-s 1 asjaõiguslepingu kohta sätestatut. AÕS §-s 641 sätestatakse, et

kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava

asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja

teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja selle kohase kande tegemine

kinnistusraamatusse.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab

kokkuleppe notariaalset tõestamist.

5. Pooled on kokku leppinud, et OÜ R annab üle ja W.J võtab vastu OÜ-le R kuuluva ¼ mõttelise

osa omandiõiguse

5.1. Kinnisasjast asukohaga x x, x x, x, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr x,

5.2. Kinnisasjast asukohaga x x, x x, x w, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr y, ja

5.3. Kinnisasjast asukohaga x x, x x, x k, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr b.

III Nõusolekud ja tahteavaldused

6. Kompromissile alla kirjutamisega annavad OÜ R, W.J ja B.W kinnistusraamatuseaduse § 341 lg

1 tähenduses nõusolekud:

6.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teises jaos kannete nr 7.6 ja 7.8 W.J-i ja

OÜ R kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistusraamatusse W.J ¾ mõttelise osa kaasomanikuna.

6.2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr y teises jaos kannete nr 7.6 ja 7.8 W.J-i ja

OÜ R kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistusraamatusse W.J ¾ mõttelise osa kaasomanikuna.

6.3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr b teises jaos kannete nr 7.6 ja 7.8 W.J-i ja

OÜ R kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistusraamatusse W.J ¾ mõttelise osa kaasomanikuna.

7. Jõustunud kohtumäärus asendab OÜ R nõusolekuid tingimusel, et kogu kompromisslepingu

punktis 2 märgitud kompensatsioon 28 500 eurot on OÜ-le R tasutud (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg

8).

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-18-10977

IV Kinnistamisavaldus

KRS § 34 lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või

digitaalselt allkirjastatud. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

8. Eeltoodu alusel OÜ R, W.J ja B.W avaldavad käesolevaga soovi kinnistusraamatusse järgmiste

kannete tegemiseks:

8.1. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teisest jaost senised kanded

W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta;

8.2. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teise jakku kinnisasja

kaasomanikuna ¾ mõttelises osas W.J (isikukood XXX);

8.3. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr y teisest jaost senised kanded

W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta;

8.4. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr y teise jakku kinnisasja

kaasomanikuna ¾ mõttelises osas W.J (isikukood XXX);

8.5. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr b teisest jaost senised kanded

W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta;

8.6. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr b teise jakku kinnisasja kaasomanikuna ¾

mõttelises osas W.J (isikukood XXX).“

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-10977.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada OÜ-le R tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud 450 euro suurusest riigilõivust pool,

s.o 225 eurot, mis kanda OÜ R samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.

5. Tagastada W.J-ile tema poolt vastuhagi esitamisel tasutud 300 euro suurusest riigilõivust pool, s.o

150 eurot, mis kanda W.J-i samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.

6. Määruse arvutivõrgus avalikustamisel asendada isikute ja kinnisasjade nimed tähemärkidega ning

mitte avaldada kinnisasjade aadressiandmeid, registriosade numbreid, menetlusosaliste isiku- ja

registrikoode ega aadressiandmeid.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab määruse peale edasi kaevata ühe tööpäeva jooksul

alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ R hagi W.J ’i ja B.W ’i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kahju

hüvitamiseks ning W.J ’i ja B.W vastuhagi OÜ R vastu kaasomandi lõpetamiseks. Vastuhagis esimese

eelistusena esitatud nõuet OÜ R ja K.Y vahel 06. veebruaril 2018 sõlmitud kinkelepingu tühisuse

tuvastamiseks (x kinnistute varjatud müügilepingu tuvastamiseks, W.J-il ostueesõiguse teostamise

tuvastamiseks, OÜ R tahteavalduse asendamiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks) menetleti

eraldatud tsiviilasjas nr 2-19-17832, kus nõue jäeti rahuldamata. Selleks puhuks vastuhagis

alternatiivselt esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet menetles kohus käesoleva tsiviilasja nr 2-18-10977

raames.

2. 22. oktoobril 2024 kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile. Kohus istungil arutas pooltega

kokkuleppe tingimusi ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 teise lause alusel koostas

kirjaliku kompromisslepingu projekti, mille pooled allkirjastasid. Menetlusosalised kohtule esitatud

kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus

menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-18-10977

lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava

kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike

vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel

ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei

välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandit lõpetada kaasomanike kokkuleppega, mille kohus

kinnitab. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise viisis, omandiõiguse hagejalt kostjale I

üleandmise ning omandiosas kaotamise eest hagejale makstava hüvitise suuruse ja tähtaja. Vastavalt

kompromisslepingule jäävad kinnisasjad kostjate kaasomandisse, kuid kostja I kaasomandi osa suureneb

hagejalt omandatava kaasomandi osa arvelt.

5. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti

kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav

õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande

tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab

olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud

kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne

kinnistusraamatusse.

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

6. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab

puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib

puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses.

Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja ja hageja on

kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud nõusolekud kokkuleppe täitmiseks vajalike

omanikukannete muutmiseks kinnistusraamatus, see tähendab, et kohtumäärus on käsitatav

kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda vajalikud tahteavaldused. OÜ R

kohustus anda nõusolek kinnistusraamatust tema omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja

W.J-i kaasomndiõiguse suurendamise kohta kande tegemiseks sõltub kaasomandiosa kaotuse eest

hüvitise maksmisest. OÜ R nõusolek kehtib (ja käesolev kohtumäärus asendab tema tahteavaldust)

juhul, kui kogu kokkulepitud hüvitis 28 500 eurot on tasutud.

7. Kohus siinkohal selgitab, et kohus kompromissi kinnitamisel parandas kompromissi punktis 7

ilmselgelt ekslikult märgitud hüvitise maksmise kohustuse punkti numbri: kostja I kohustus maksta

hagejale hüvitist on märgitud kompromisslepingu punktis 2, kuid punktis 7 on hageja tahteavalduste

kehtivusega seoses viidatud punkti 5 alusel makstavale hüvitisele, see punkt aga käsitleb omandiõiguse

üleandmise asjaõiguskokkulepet, mitte hüvitise maksmise kohustust. Kuna üheselt arusaadavalt olid

pooled kompromissi sõlmides ühel meelele selles, et hageja tahteavalduste kehtivus sõltub hüvitise

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-18-10977

maksmisest, siis kohtu parandus poolte kokkuleppe sisu ei muuda.

8. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas

menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel menetlust lõpetava määruse peale

edasikaebamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppe alusel saab selle määruse peale edasi kaevata

lühendatud tähtaja – 1 tööpäeva jooksul.

10. Kostja taotlusel kohus edastab jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, kui

kostja on esitanud kohtule hüvitise maksmist tõendava dokumendi. Kinnistusraamatusse kannete

tegemise eest nõutava riigilõivu suuruse ja tasumise tähtaja teatab kostjale I kinnistusosakond.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega jäävad kulud poolte endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

12. Hageja ja kostja W.J taotlevad menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses

kompromisslepingu sõlmimisega.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad

kompromissi. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

13. Kohtute infosüsteemi andmetel OÜ R tasus 18. juulil 2018 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 450

eurot, mis 2018.a hagiavalduse esitamisel vastas tsiviilasja hinnaga 6053 eurot hagi esitamisel nõutava

riigilõivu suurusele. Seega TsMS § 150 lg 2 alusel tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust 50% ehk

225 eurot.

14. W.J vastuhagi esitamisel (tsiviilasja hinnaga 3500 eurot) tasus 11. novembril 2018 riigilõivu 300

eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus tagastab ka W.J-ile sellest poole ehk 150 eurot. Poolte

taotlusel kantakse tagastatava riigilõivu summad menetlusosaliste pangakontodele, millelt riigilõiv

algselt tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

5 (5)