2-23-6121/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6121

Tsiviilasi

U.U hagi W.T vastu abielu lahutamiseks ja abielu ajal

soetatud korteriomandi lahusvara hulka kuulumise

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U.U (isikukood XXX)

Kostja: W.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja

(eestkostja) Tallinna Linnavalitsus

Kohtuistung

15.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse U.U hagi korteriomandi lahusvara hulka kuulumise tuvastamiseks.

2. Lahutada U.U ja W.T abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx.

3. Tuvastada, et korteriomand (registriosa nr xxxxxxxx) asukohaga XXX kuulub U.U

lahusvara hulka.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta

menetluskulude jaotuse tõttu kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. U.U (hageja) esitas 24.04.2023 hagi W.T (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja

kostja ei ole peale 1980. aasta lõppu või 1990. aasta algust näinud, kuna kostja läks peale

abiellumist vanglasse. Keelebarjääri tõttu arvas hageja, et poolte abielu on lahutatud. Hageja

palub arvesse võtta, et on ostnud endale kinnisvara, kus kostja ei ole kunagi käinud ega sellest

teadlik.

2. Kostja seaduslik esindaja nõustus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

hagi abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Seda, et korter kuulub hageja lahusvara hulka, peab

tõendama hageja.

3. Hageja selgitas 17.09.2024 istungil, et ostis korteri 2001. aastal, kostja oli vanglas alates

1989. aastast. Selleks hetkeks ei olnud enam poolte vahel abielulisi suhteid.

4. Kostja seaduslik esindaja märkis 11.10.2024 esitatud seisukohas, et pooltel puudub

ühisvara, mida jagada.

5. Hageja täpsustas 15.10.2024 istungil nõuet. Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et

korteriomand aadressil XXX kuulub hageja lahusvarasse. Kostja nõustus, et poolte

abielusuhted lõppesid 1989. aastal ning hageja omandas korteri kui vallasasja vastavalt

01.01.1995 jõustunud PKS § 15 lg-le 1 lahusvarana, kuna see oli omandatud pärast

abielusuhete lõppemist. Kostja on seisukohal, et istungil täpsustatud hageja nõue kuulub

rahuldamisele.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Hageja täiendas 15.10.2024 toimunud istungil hagi nõudega, milles soovib, et kohus

tuvastaks korteriomandi aadressil XXX kuuluvuse hageja lahusvarasse. Kohtu hinnanul on

tegemist nõudega, mis on seotud abikaasade varasuhtega, nõudeid on võimalik lahendada

ühes menetluses ning kuna hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, tuleb hagi ka

selles osas võtta menetlusse.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS

§ 440 lg 4 kohaselt ei ole abieluasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 102 lg 1 p-de 1

ja 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu

lahutamine ja ühisvara jagamine või muu abikaasade varasuhtega seotud nõue. Harju

Maakohus on 10.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-30394 kostja üle seadnud eestkoste

ning maakohtu 08.11.2023 määrusega on kostjale määratud eestkostja ametiaega viieks

aastaks pikendatud. Kuna kostjal on piiratud teovõime, kontrollib kohus kostja huvides hagi

rahuldamise eeldusi vaatamata sellele, et eestkostja kostja seadusliku esindajana on nõustunud

hagi rahuldamisega.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled nõustusid istungil, et

hageja ja kostja abielusuhted lõppesid 1989. aastal. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja

elukohad, mis on registrist nähtuvad alates 09.11.2001, olnud hageja registreeritud

elukohtadest erinevad ning puuduvad muud andmed, mis viitaksid sellele, et kooselu jätkus.

Kohus ei näe põhjusi, miks tuleks hagi abielu lahutamiseks jätta rahuldamata. Kohus lahutab

poolte abielu. Kohus selgitab, et kui hageja soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime,

ei ole tal nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt selleks eraldi avaldust vaja teha.

9. PKS § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus

ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Kuna kohus peab usutavaks, et poolte abielusuhted olid

korteri omandamise ajaks juba lõppenud, oli selleks ajaks lõppenud ka poolte varaühisuse

varasuhe. Hageja omand korterile kui vallasasjale on tekkinud notari asendaja Kristel

Akermani 21.11.2001 tõestatud ostu-müügilepinguga (dtl 78). Korteri kinnistamine toimus

02.06.2014 (dtl 80). Riigikohtu praktika kohaselt saab korteri kui vallasasja ainuomanik

vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 211 korteriomandi kinnistamisel selle

ainuomanikuks (RKTKo 11.04.2006, 3-2-1-164-05, p 8). Seega omandas hageja korteri kui

vallasasja vastavalt 01.01.1995 jõustunud PKS § 15 lg-le 1 lahusvarana, kuna see oli

omandatud pärast abielusuhete lõppemist ning hageja on seega vaidlusaluse korteriomandi

ainuomanik. Seega kuulub rahuldamisele ka hageja nõue, milles ta soovib tuvastada

korteriomandi kuuluvuse hageja lahusvarasse.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt menetluskulude

jaotusest ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik