2-24-11061/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohtuasja number

2-24-11061

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

A -M P hagi A P vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja A -M P (isikukood XXX)

Kostja A P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega A -M P hagi A P vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista A P A -M P kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 20. juulist 2024 kuni

A -M P õpingute lõpetamiseni S 28. juunil 2025.

3. Kohustada A P tasuma A -M P elatis A -M P pangakontole nr XXX. Kohustada A P

tasuma igakuist elatist eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks

järgmise kuu eest ette, märkides makse selgitusse „A -M P elatis” ning kuu ja aasta,

mille eest elatist makstakse.

4. Jätta menetluskulud A P kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg

1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS

§ 633 lg 7).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või 2-24-11061 selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415

lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav

maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A -M P (hageja) esitas 20. juulil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi

A P (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 200 eurot

alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduse ja selle täienduse

kohaselt on kostja hageja isa. Hageja õpib S päästekorraldaja erialal statsionaarõppes.

Õppekava nominaalaeg on 10 kuud ja eeldatav nominaalaja lõpp 28. juuni 2025. Kostja ei

anna hagejale ülalpidamist vabatahtlikult.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 8. augusti 2024. a määrusega ning kohustas kostjat esitama

hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise

võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 4). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus edastati kostjale rahvastikuregistri järgsel aadressil XXX. Menetlusse võtmise

määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 14. augustil 2024. Hagile tuli vastata hiljemalt 3.

septembril 2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega A -M P hagi A P vastu elatise väljamõistmiseks.

4. Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks

võtnud. Omaksvõtt tähendab faktilise asjaolu kohta esitatud väitega nõustumist.

Omaksvõtmisel ei vaja faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist (TsMS § 231 lg 2).

5. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus

edastati kostjale tema rahvastikuregistri järgsel aadressil ning ta sai need kätte. Seega tuli

hagile vastata hiljemalt 3. septembril 2024, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on

teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega

tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja

nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

6. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni

õpingute lõpetamiseni Sisekaitseakadeemias 28. juunil 2025.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist

õigustatud saama täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist antakse

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) (PKS § 100 lg 1). PKS § 99 lg 1 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes.

2(3)

2-24-11061

8. Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri andmete järgi on A P A -M P isa.

Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 mõistes.

Hageja sai täisealiseks xxx, kuid ei ole veel 21-aastane. Hagiavalduse ja sellele lisatud

dokumentide järgi õpib hageja S päästekorraldaja erialal. Õpingud lõpevad 28. juunil 2025. S

on PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutus. Üldiselt võib eeldada, et statsionaarses õppevormis

õppijal ei ole õppetöö kõrval võimalik sissetulekut teenida. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid,

millest võiks järeldada vastupidist. Hageja on õigustatud ülalpidamist saama.

9. Hageja sõnul ei osale kostja tema ülalpidamises ning see väide tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks. Hageja võib nõuda ülalpidamist rahas. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal

igakuiselt toidule 160 eurot, eluasemele 75 eurot, riietele ja jalatsitele 50 eurot,

hügieenitarvetele ja kosmeetikale 15 eurot, kantseleitarvetele 10 eurot, vitamiinidele ja

ravimitele 20 eurot, transpordile 50 eurot, sidele 10 eurot, majanduskuludeks ja inventariks

10 eurot. Kokku on hageja sõnul igakuised kulud 400 eurot kuus. Kuna kostja ei ole hagile

vastanud, loeb kohus nende faktiliste asjaolude kohta esitatud väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul võib üldist hinnataset arvestades pidada hageja igakuiseid

kulusid mõistlikuks. Põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu on seega kokku 400 eurot kuus,

millest kostja osa on 200 eurot.

10. Ülalpidamise andmiseks kohustatud isiku puhul tuleb tulenevalt PKS §-st 102 ja § 105

lg-st 3 arvestada tema varalist seisundit. Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg

1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Praegu ei ole kostja

väitnud, et täisealise lapse ülalpidamine 200 euro ulatuses kuus ei ole tema sissetulekuid ja

varalist seisundit arvestades võimalik või tähendab tema tavalise ülalpidamise kahjustamist.

Viru Maakohtu 7. novembri 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-23-12599 on kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud igakuine elatis 200 eurot kuus. Kostja poolt tuleb omaksvõetuks

lugeda hageja väide, et kostja on olnud võimeline seda summat tasuma. Seega ei vabane

kostja hageja ülalpidamiskohustusest.

11. Kohus rahuldab hagi ja mõistab A P A -M P kasuks välja elatise alates 20. juulist

2024 kuni A -M P õpingute lõpetamiseni S 28. juunil 2025.

12. Kohus määrab PKS § 100 lg 4 ja TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel, et elatis tuleb

tasuda hageja pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hiljemalt iga

kuu

15. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „A -M P elatis“ ning kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

13. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud

summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

)