2-22-110282/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-110282

Tsiviilasi

AS-i Aktiva Portfolio hagi T.A vastu põhivõla 2080 euro 25

sendi, intressi, lepingutasu, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

2583 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja: T.A (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuli 2024; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud AS-i Aktiva Portfolio kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 25. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.A-lt (kostjalt) 2398 euro 77 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas

vastuväite, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 1. juulil 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 2080 eurot 25 senti, intressi 90 eurot 11 senti, lepingutasu 19 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 120 eurot 42 senti. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise alates 2. juulist 2022 kuni põhivõla tasumiseni

järgmiselt: 1) viivis põhivõlalt 872 eurolt 98 sendilt määras 15,90% aastas; 2) viivis põhivõlalt

1207 eurolt 27 sendilt määras 7,02% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26. juulil

2021 järelmaksu lepingu nr L89006153529, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 872

euro 98 senti. Kostja kohustus laenu tagastama 24 osamaksega perioodil 15. september 2021 -

15. august 2023. Kostja ei ole põhiosa katteks teostanud mitte ühtegi tagasimakset. Esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 7. detsembril 2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27. detsembril 2021 üles.

Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 30. juulil 2021 osamaksetega tasumise müügilepingu nr

KSD05944, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1207 eurot 27 senti. Kostja kohustus

laenu tagastama 12 osamaksega perioodil 12. augustist 2021 - 12. juulini 2022. Kostja ei ole

põhiosa katteks teostanud mitte ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale

8. novembril 2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu 29. novembril 2021 üles.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja dokumente kuritarvitati. Kostja ei ole laenu võtnud, ta

pole kaupa ostnud ega seda saanud. Kostjalt peteti ID-kaart välja. Isik, kelle nime kostja enam ei

mäleta (vist K. ), lubas kostjat Soome tööle vormistada. Selleks vajas isik kostja ID-kaarti ja

PIN-koode. Kostja ja isik tarvitasid koos alkoholi. ID-kaart oli paar tundi isiku käes. Isik andis

kostjale ID-kaardi tagasi, aga tööle kostja ei saanudki. Kostja ei kasuta e-posti.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 26. juulil 2021 sõlmitud järelmaksu lepingust nr L89006153529 (dtl 25 – 26;

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 27 – 28). Lepingu alusel soetas kostja kauba

Klick Eesti AS-ilt maksumusega 872 euro 98 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest 24

osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 26). Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi osamakset teinud.

Samuti on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

30. juulil 2021 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu nr KSD05944 (dtl 30 – 31).

Lepingu alusel soetas kostja KESKO SENUKAI DIGITAL UAB-lt kauba maksumusega 1207

eurot 27 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest 12 osamaksega maksegraafiku alusel (dtl 31).

Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi osamakset teinud.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 lg sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik

(faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku

(faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb

faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga

kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma

faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja

teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist,

ja nõude sisse nõudma.

VÕS § 258 lg 1 kohaselt, kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja

faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev

rahaline nõue oli loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel

makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.

7. Praegusel juhul on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kostja on esialgse

võlausaldajaga lepingud sõlminud.

Olukorras, kus isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb

eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist

tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et

tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-

koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri

2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22; 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p

10).

Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja

kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid.

See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-135-16, p 16). Juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga,

kus isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks

tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda

tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p

10).

8. Vaidlust ei ole selles, et lepingud sõlmiti interneti keskkonnas. Praegusel juhul on lepingud

sõlmitud ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud

kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et ta ei ole lepinguid sõlminud (ei ole tahteavaldust

andnud), tuleb tal seda ka tõendada.

9. Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS

§ 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p

8).

10. Kostja selgitas 1. juuli 2024 kohtuistungil, et temalt peteti ID-kaart välja. Isik

(perekonnanimega K. ) lubas kostja Soome ehitusele tööle vormistada. Isik küsis kostjalt

dokumenti, et kostja tööle vormistada. Samuti ütles isik, et tööle vormistamiseks on vaja ka

PIN-koode. Kostja ja isik tarvitasid koos alkoholi ja kostja ei saanud aru, et teda petetakse. ID-

kaart ja PIN-koodid olid isiku käes paar tundi. Kostja ei ole kaupa ostnud ega seda näinud.

Kostjal ei ole ka e-posti (vt kohtuistungi protokoll, lk 1).

11. Vastusena kohtunõudele on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 14. augustil 2024 selgitanud

(dtl 158), et kriminaalasjas nr 22261000096 on koostatud vahistamismäärus K. K. suhtes.

Vahistamismäärusest (dtl 82 – 116) nähtuvalt on see seotud kokku 38 süüteoga. Muuhulgas on

22. juulil 2021 alustatud kriminaalmenetlus, kus K. K. , tegutsedes tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil sai enda valdusesse

kostja ID-kaardi koos PIN-koodidega ja registreeris 22. juulil 2021 tema valduses olevasse

telefoni kostja nimele Smart-ID. Sellise tegevusega sai K. K. endale võimaluse autentida

internetis digitaalselt kostja isikut, allkirjastada dokumente, siseneda kostja arvelduskontole ja

kasutada kostja nimel olevaid kontosid tehingute tegemiseks. K. K. avas 28. juulil 2021,

kasutades kostja digitaalset identiteeti Coop Pank AS-is arvelduskonto ning sõlmis kostja nimel

hulgaliselt lepinguid, sh vaidlusaluseid lepinguid (vt vahistamismääruse p 6).

12. Samuti on PPA esitanud kohtule kostja ülekuulamise protokolli (dtl 151 - 154). Kostja on

ülekuulamisel selgitanud, et augustis 2021 (hiljem parandas kostja, et ilmselt oli see varem) tuli

tema juurde kaks meest. Kostja ja külalised tarvitasid koos alkoholi. Kostja ei teadnud isikute

nimesid, hiljem selgus, et üks neist oli K. . Ka teistel tuttavatel on olnud sarnaseid olukordi K. .

Külalised rääkisid kostjale, et tahavad teda tööle Norra kaheks nädalaks. Tegemist pidi olema

ehitustöödega ja enne minekut pidi kostja saama 600 eurot. Sellest, kui palju kostja töö eest

saab, juttu ei olnud. Kuivõrd enne minekut lubati kostjale 600 eurot, oli ta nõus. Kostja pidi

meestele andma oma ID-kaardi koos PIN-koodidega, et nad saaks kostja Tartus tööle

vormistada. Tartus pidi olema nende firma ja seal pidi raamatupidaja kostja tööle vormistana.

Kostja andis oma ID-kaardi koos PIN-koodidega ja paari tunni pärast sai need tagasi. Kostja

andis ühele mehele ka oma telefoninumbri, et nad saaks temaga ühendust võtta. Mehed ei ole

kostjale helistanud ja kostja ei ole neid enam näinud. Pärast seda, kui kostja juures käisid

külalised, tuli kostja postkasti Coop Pank AS-i kiri koos pangakaardiga. Kostja mõtles, et

midagi on korrast ära, sest tal pole selle pangaga mingit seost, kuid ta ei osanud seda veel K.

külaskäiguga seostada. Oktoobris tulid kostjale nõudekirjad.

13. Seega praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostja juures käisid külalised ja koos

tarvitati alkoholi. Külalised lubasid kostjat Norra tööle vormistada ja selgitasid, et selleks

peavad nad kostja ID-kaardi ja PIN-koodidega käima Tartu kontoris. Kostja andis külalistele

oma ID-kaardi ja PIN-koodid, et nad saaksid teda tööle vormistada. Kriminaalmenetluses on

selgunud, et nende abil tegi K. K. enda telefonis kostjale nimele Smart-ID, mille abil sai ta

kostja nimel sõlmida mitmeid lepinguid. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt

peteti välja ID-kaart ja PIN-koodid, lubades isikule vormistada teda tööle Norra. Kostja ei

andnud isikutele ID-kaardi ja PIN-koodid selleks, et isikud teeksid tema nimel tehinguid, vaid

selleks, et isikud vormistaksid teda tööle.

Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnud tahe ID-kaardi ja PIN-koodide andmisega

anda tehingute tegemiseks volitus. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu praktikat on kostja

identiteeti kasutades tehtud tehingud TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised. Seega ei saa hageja esitada

kostja vastu lepingutest tulenevaid nõudeid.

Kohus jätab eelneva tõttu hagi rahuldamata.

14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu

selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et

hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik