2-23-133680/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-133680

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi G. V. vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Hagihind

4 168,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Hageja esindaja: Dmitri Santašev (e-post

dmitri.sanatasev@okincure.ee)

Kostja: G. V. (isikukood xxxx, elukoht kohtule

teadmata, hagimaterjalid kätte toimetatud tööandja AS

S (xxxx) vahendusel isiklikult 28.11.2023)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus OK Incure OÜ nõuete osas

mõista G. V.lt välja:

1.1. põhivõlgnevus enamas ulatuses kui 3 315,45 eurot;

1.2. intressivõlgnevus 700,67 eurot;

1.3. 20.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus enamas ulatuses kui 446,63

eurot;

1.4. sissenõudmiskulude hüvitis 35 eurot.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista G. V.lt põhivõlgnevus 3 315,45 eurot ja viivis 265,39 eurot OK Incure OÜ

kasuks.

4. Välja mõista G. V.lt viivis põhivõlgnevuselt (so 3 315,45 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 21.09.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni OK Incure OÜ kasuks.

5. Jätta menetluskulud 74,55% osas G. V. ja 25,45% osas OK Incure OÜ kanda.

6. Määrata pooltele tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

7. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastada hagi esitamiselt

tasutud riigilõivust 52,50 eurot OK Incure OÜ arvele nr xxxx, viitenumber

70907400089712903.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Xxxx ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 16.06.2022 laenulimiidi lepingu, millega krediidiandja

võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 4 000 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi

kasutamise eest intressi 41,7925% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja

intressi katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja võttis kasutusse krediidi 4 251

euro ulatuses, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud.

Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kokku 935,55 euro ulatuses. Alates 2023.a

veebruarikuu maksest on kostja jätnud kõik lepingust tulenevad kohustused täitmata. Krediidiandja

ütles lepingu üles 16.05.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on

tasumata põhivõlg 3 999,60 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 700,67

eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud

viivist põhivõlalt 3 999,60 eurolt 17.05.2023 – 24.10.2023 perioodi eest määraga 0,1145% päevas

kokku summas 612,93 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt

esitatud andmetest, maksehäireregistrite andmetest ning Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kostja

majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu teenindamiseks, tulud

ületasid kohustusi.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 999,60 eurot,

intressivõlgnevuse 700,67 eurot, viivisvõlgnevuse 612,93 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 35

eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagile vastanud ei ole.

Hageja 20.09.2024 taotlused

3. 20.09.2024 esitas hageja menetlusdokumendi, mille kohaselt soovib hageja hagist osaliselt loobuda

järgmiselt: põhivõlast 684,15 euro ulatuses (3 999,60 – 3 315,35), intressinõudest, ja

sissenõudmiskulude nõudest täielikult ning viivisenõudest 166,30 euro ulatuses (612,93 – 446,63).

Hageja taotleb kostjalt põhivõla 3 315,45 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 446,63 euro ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgse viivise põhinõudelt alates 21.09.2024 kuni

põhivõla tasumiseni välja mõistmist. Hageja palub tagastada hagi esitamiselt tasutud riigilõivust 70

eurot.

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4

kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see

on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning

lõpetab menetluse intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude osas, ning osas, milles

hageja on taotlenud põhivõla ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja

mõistmist enamas ulatuses kui vastavalt 3 315,45 eurot ja 446,63 eurot.

5. Menetlusse jäävad nõuded: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 3 315,45 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 446,63 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 21.09.2024 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses 182,59 eurot

ja hagi esitamisel täiendavalt 412,41 eurot, so kokku 595 eurot riigilõivu. Riigilõiv, mis vastab

hagihinnale pärast nõuetest osaliselt loobumist, on 490 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse

riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 52,50 eurot

((595-490) : 2).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

7. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

8. Kohus tuvastab, et Xxxx ja kostja sõlmisid laenulimiidi lepingu, millega krediidiandja võimaldas

kostjal kasutada krediiti limiidiga kuni 4 000 eurot intressiga 41,7925% aastas ning kostja kohustus

kasutatud krediidi tagastama igakuiste maksetena 5% võlgu olevast summast (laen ja teenustasu).

Lepingu kohaselt oli kostja poolt kasutusse võetav esialgne krediidi summa 327 eurot. Lepingus

märgitud krediidikulukuse määr oli 50,8% aastas, leping oli tähtajatu (leping dtl 24-25, süsteemi

väljavõtted dtl 72-83). Vastavalt Xxxx laenulimiidi üldtingimuste p 3.2 sai lepingu sõlmida

elektrooniliselt veebilehel või salvestatud telefonikõne vahendusel (üldtingimused dtl 26-33).

9. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt on klientidel õigus taotleda Xxxxilt laenu suurendamist, kui Xxxx on

laenu andnud ja klient maksab laenu tagasi vastavalt arvel toodud tagasimakse tingimustele. Xxxx

ei rahulda laenu suurendamise taotlust, kui suurendamise avalduse rahuldamisega kaasneks

laenulimiidi ületamine. Taotluse laenu suurendamiseks saab esitada samal viisil ja sama korra

kohaselt nagu laenutaotluse ja see kuulub kinnitamisele Xxxxi poolt, kellel on õigus selline taotlus

põhjendamata tagasi lükata. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt esitatakse laenutaotlus läbi veebilehe või

salvestatava telefonikõne vahendusel (üldtingimused dtl 26-33). Kohtule esitatud

maksekorraldustest nähtuvalt on Xxxx ajavahemikul 16.06.2022 – 17.10.2022 kandnud kostja

kontole kokku 4 251 eurot (dtl 84 - 95). Laenulimiidi lepingu kohaselt oli tagasimakstud krediiti

võimalik taas kasutusse võtta (dtl 24). Nõude loovutamise teatisest (dtl 40) nähtuvalt on Xxxx

loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.06.2023.

10. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

11. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 16.06.2022 lepingu

sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 50,8% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

12. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

15. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

16. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

17. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 16.06.2022 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades

kostja esitatud andmeid, Maksu- ja Tolliametilt saadud andmeid ning maksehäirete päringuid.

Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud..

18. Kohtu hinnangul on esitatust ilmne, et sisulist kontrolli enne 16.06.2022 lepingu sõlmimist

krediidiandja ei teostanud. Esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud

kostja igakuiste kulude suuruse. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud

andmeid tema sissetulekute suuruse kohta. Enne 16.06.2022 lepingu sõlmimist ei ole küsitud ka

konto väljavõtet.

19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 16.06.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

20. Hageja on välja toonud, et leping lõppes ülesütlemisega 16.05.2023. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et

krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle

tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille

järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

21. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus andis hagejale 28.02.2024 ja 04.09.2024 võimaluse täpsustada

haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta

kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ümberarvestust esitanud ei ole. Hageja 20.09.2024

menetlusdokumendis esitatud arvestuskäik, milles on viidatud krediidikulukuse määra arvestamise

aluseks olevatele eeldustele (et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning

makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena) lepingule ei vasta. Lepingu kohaselt kohustus kostja

tagastama kasutusele võetud limiidi osamaksetena ning minimaalse osamakse suuruseks oli 5%

võlgnetavast summast või 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem (dtl 25). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine muudab tühiseks üksnes lepingujärgse intressikokkuleppe,

ülejäänud osas on leping kehtiv. Kuna hageja ümberarvestust esitanud ei ole ning on samas välja

toonud, et kostja osaliselt makseid tegi, ei ole kohtul võimalik tuvastada, et 16.05.2023 seisuga

olnuks kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ehk et erakorralise ülesütlemise

materiaalsed eeldused olnuks täidetud.

22. VÕS § 4141 lg 2 kohaselt krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda,

kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne

ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega.

Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes

kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv

ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kui

krediidiandjal on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda, kuid puudub kokkulepe

ülesütlemise tähtaja pikkuse kohta, loetakse pooled kokku leppinuks käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud tähtajas. Ülesütlemise tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise tühisust.

Lepingu p 13.14 järgi Xxxxil on õigus lõpetada leping viivitamata kliendipoolse lepingujärgsete

kohustuste olulise rikkumise korral. Xxxxil on samuti õigus lõpetada leping igal ajal, kui klient ei

võlgne Xxxxile ühtegi summat lepingu alusel, teatades lõpetamisest kliendile 5 kalendripäeva

kirjalikult ette. Kohus leiab, et p 13.14 II lauses on kokkulepitud krediidiandja korralise

ülesütlemise õiguses.

23. Hageja on välja toonud, et leping öeldi üles hagi lisaks 3 oleva avaldusega (dtl 39). TsÜS

(tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

Hageja märkis, et avaldus saadeti kostjale tema lepingus märgitud e-posti aadressile, kuid vastava

tõendamiseks tõendeid ei esitanud, kuigi kohus vastavale vajadusele korduvalt tähelepanu juhtis.

Hagi lisa 3 mistahes teavet selle edastamise viisi kohta ei sisalda. Hageja on viidanud ka

01.06.2023 nõudekirjale (dtl 41-42), kuid vastav ülesütlemisavaldust ei sisalda. Kohus leiab, et

esitatu ei võimalda tuvastada, et kostja oleks saanud ülesütlemisavalduse kätte varasemalt kui koos

hagimaterjalidega. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 28.11.2023. Võttes arvesse VÕS § 4141

lg 2 tulenevat tähtaega, asub kohus seisukohale, et leping on lõppenud korralise ülesütlemisega

28.01.2024.

24. Nähtuvalt hageja esitatust sai kostja enda kasutusse 4 251 eurot (maksekorraldused

krediidisummade kostja arvele maksmise kohta dtl 84-95), kostja on kokku maksnud tagasi 935,55

eurot (arvestus dtl 38). Kohus leiab, et seoses laenulepingu lõppemisega on lõppenud ka kostja

õigus krediidi kasutamiseks. Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja tagastamata krediidisumma 3 315,45 eurot VÕS § 108 lg 1 alusel.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on

arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras perioodi 09.06.2023 - 19.09.2024

eest summas 446,63 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue ei muutunud sissenõutavaks enne

lepingu lõppemist 28.01.2024 ning seonduvalt rahuldab hageja viivisenõude osaliselt 265,39 euro

ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:

26. Kohus mõistab välja viivise põhivõlgnevuselt alates 21.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

27. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja loobus osaliselt oma nõuetest ega märkinud seejuures, et osalise loobumise tinginuks

nõuete osaline rahuldamine pärast hagi esitamist. Kuna hageja esitas esialgselt hagi hinnaga 5

348,2 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 3 986,98 eurot, jagab

kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et kostja kanda jääb 74,55%

ning hageja kanda 25,45% menetluskuludest.

28. Kohus määrab pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik