3-24-2850/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2850

Määruse kuupäev

21. oktoober 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Yury Ekimenko riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Yury Ekimenko riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav Yury Ekimenko esitas 15. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule riigi

õigusabi taotluse. Taotleja selgituse kohaselt vajab ta riigi õigusabi enda esindamiseks

halduskohtumenetluses seoses karistuse edasise kandmisega Venemaa Föderatsioonis (VF).

Taotlejal on VF-i kodakondsus ja ta soovib elada Venemaal.

2. Vastusena kohtunõudele teatas Justiitsministeerium 18. oktoobril 2024 kohtule, et Y.

Ekimenko on avaldanud Viru Vanglas soovi enda karistuse kandmise jätkamiseks VF-i

üleviimiseks. Justiitsministeerium selgitas, et kinnipeetavate karistuse kandmise jätkamiseks

üleviimise menetlust Eesti Vabariigi ja VF-i vahel reguleerib kohtulikult karistatud isikute

üleandmise Euroopa konventsioon. Konventsiooni art 3 lg 1 p (f) kohaselt on üleandmise

toimumise üheks tingimuseks, et üleandmisega peavad lisaks kinnipeetavale olema nõus ka

karistav riik ja elukohariik. Justiitsministeeriumisse saabusid 8. aprillil 2024 Viru Vanglast

konventsiooni art 4.3 kohased dokumendid. Justiitsminister ei ole veel VF-ilt seisukoha

küsimise kohta otsust langetanud ja hetkel on otsustusprotsess pooleli.

3. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 488 lg 5 kohaselt otsustab vangistusega karistatud

isiku üleandmise või sellest keeldumise justiitsminister.

3-24-2850

Kohus mõistab, et Y. Ekimenko on esitanud riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks

halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses justiitsministriga (RÕS § 4 lg 3 p 5).

4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi.

Kohtu hinnangul ei ole praegu vaja taotlejale määrata riigi õigusabi korras advokaati.

Nagu Justiitsministeerium kohtule teatas, on Justiitsministeerium taotleja sooviavalduse tema

üleandmise kohta kätte saanud, kuid justiitsminister ei ole veel otsustanud, kas Eesti Vabariik

nõustub taotleja üleandmisega VF-le. Seega on haldusmenetlus pooleli. Taotlejal on võimalik

ära oodata justiitsministri otsus ning otsusega mittenõustumise korral pöörduda halduskohtusse

ja taotleda vajaduse korral oma õiguste kaitseks riigi õigusabi.

Praegu oleks taotlejal võimalik kaitsta halduskohtumenetluses üksnes oma menetluslikke

õigusi. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline esitama vastava kaebuse ise kohtule. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on taotleja suutnud haldusasjades nr 3-24-1879 ja 3-24-283 esitatud

kaebustes oma probleeme kirjeldada. Kuna nii haldus-, vaide- kui ka halduskohtumenetluses on

menetlejal selgitamis- ja abistamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 15, 36 ja 78 ning

HKMS § 2 lg 5), ei nõuta nendes menetlustes isikult, et ta oskaks esitada korrektseid õiguslikke

argumente või viidata õigusnormidele. Isikul on vaja vaid esile tuua, mida ta soovib ning milles

tema väidetav õiguste rikkumine seisneb. Eespool nimetatud kohtuasjades esitatud kaebustest

nähtuvalt on taotleja selleks suuteline.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Y. Ekimenko taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg

1 p 1 alusel rahuldamata.

7. Kohus selgitab taotlejale täiendavalt, et kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisega

tekkivate küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt

võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega

vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Kui taotleja peaks soovima vaidlustada

vangla tegevust seoses tema karistusest kandmise vabastamise taotlemisega, tuleks riigi

õigusabi taotlus esitada maakohtule (RÕS § 10 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen