2-23-138327/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-138327

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus XX-i vastu

võlgnevuse nõudes

1358,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479) kasuks XX-i

ja

AS Inbank Finance vahel 31.12.2021 sõlmitud

järelmaksulepingust nr L89007383097 tulenev põhivõlgnevus 46,76 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 16.07.2023 – 22.10.2024 eest summas 7,29 eurot. Mõista XX-ilt

OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 46,76 eurot) alates 23.10.2024 kuni

põhinõude, s.o 46,76 euro, täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479) kasuks XX-i ja AS Inbank Finance vahel 12.02.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr L89007775252 tulenev sissenõutavaks muutunud tasumata

põhivõlgnevus 327,40 eurot (lepingujärgsed põhivõla maksed alates 15.08.2023 –

15.10.2024).

4. Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja lisaks kohtuotsuse resolutsiooni p-s

3 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus 457,77 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena järgmise

maksegraafiku alusel:

Makse kuupäev Summa eurodes

15.11.2024

25,48

15.12.2024

26,07

15.01.2025

26,25

15.02.2025

26,64

15.03.2025

27,54

15.04.2025

27,44

15.05.2025

28,00

15.06.2025

28,27

15.07.2025

28,81

15.08.2025

29,12

15.09.2025

29,55

15.10.2025

30,06

15.11.2025

30,44

15.12.2025

30,94

15.01.2026

31,35

15.02.2026

31,81

5. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi XX-i vastu intressi, võla

sissenõudmiskulu ja viivisnõuete osas, v.a kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud

ulatuses.

6. Jätta menetluskulud XX-i kanda 61,86% ulatuses ja OÜ Aktiva Finance Group kanda

38,14% ulatuses. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Pooltel tuleb

esitada oma lõplikud menetluskulude nimekirjad kohtule 14 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas kohtule 11.01.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1070,81 euro,

intressi 62,32 euro, sissenõudmiskulu 70 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

69,98 euro väljamõistmiseks ja jooksva viivise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance kaks

järelmaksulepingut: 31.12.2021 lepingu nr L89007383097 ja 12.02.2022 lepingu

nr L89007775252.

3. 31.12.2021 lepingu järgi oli kauba maksumus 401,90 eurot, sissemakse oli null

eurot. Lepingu sõlmimise tasu oli 9,90 eurot, igakuine haldustasu null eurot,

2 (9)

intressi- ja viivisemäär 12,90% aastas, s.o 0,04% päevas. Krediidi kogukulu oli

492,57 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 28,68% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäeva 15.07.2023, maksete tähtpäevi ja laenulepingu

sõlmimise tasu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta avaldas hageja, et

krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid EMTA-st ja tuvastas, et kostja

igakuise sissetuleku suurus on 601,28 eurot. Kostja avaldas oma igakuiste

väljaminekutena 200 eurot. Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks

250 eurot kuus. Lepingu igakuise osamakse suuruseks kujunes 27,37 eurot.

Pangakonto väljavõtet krediidiandja ei küsinud. Kostja täitis lepingut aasta aega.

23.05.2023 selgitas hageja, et krediidiandja kontrollis ka maksehäireregistreid ja

maksehäireid ei olnud. Kostja jättis tasumata põhiosa maksed alates 13.

osamaksest, s.o 15.02.2023. Kostja on tasunud põhiosa katteks 249,29 eurot. Seega

on põhivõla suurus 401,90 – 249,29=152,61 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 13. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 25.05.2023 kokku summas 8,80

eurot. Kuna kostja jättis tasumata maksed alates 15.02.2023 ja oli võlgnevuses

veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu maksed, siis ütles krediidiandja lepingu üles

15.05.2023.

4. 12.02.2022 lepingu järgi oli kauba maksumus 1099 eurot, sissemakse oli üks euro.

Lepingu sõlmimise tasu oli 9,90 eurot, igakuine haldustasu null eurot, intressi- ja

viivisemäär 9,90% aastas, s.o 0,03% päevas. Krediidi kogukulu oli 1549,91 eurot.

Krediidi kulukuse määr oli 19,57% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 15.02.2026, maksete tähtpäevi ja laenulepingu sõlmimise tasu.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta avaldas hageja, et krediidiandja

kontrollis kostja sissetulekuid EMTA-st ja tuvastas, et kostja igakuise sissetuleku

suurus on 601,28 eurot. Kostja avaldas oma igakuiste väljaminekutena 30 eurot.

Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu

igakuise osamakse suuruseks kujunes 32,29 eurot. Pangakonto väljavõtet

krediidiandja ei küsinud. Kostja täitis lepingut aasta aega. 23.05.2023 selgitas

hageja, et krediidiandja kontrollis ka maksehäireregistreid ja maksehäireid ei

olnud. Kostja jättis tasumata põhiosa maksed alates 12. osamaksest, s.o

15.02.2023. Kostja on tasunud põhiosa katteks 179,80 eurot. Seega on põhivõla

suurus 1098 – 179,80=918,20 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12.

osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 25.05.2023 kokku summas 53,52 eurot.

Kuna kostja jättis tasumata maksed alates 15.02.2023 ja oli võlgnevuses veebruari,

märtsi, aprilli ja maikuu maksed, siis ütles krediidiandja lepingu üles 15.05.2023.

5. Krediidiandja loovutas mõlemast lepingust tulenevad nõuded hagejale 29.05.2023.

Kostjale teatati nõuete loovutamisest.

6. 31.12.2021 lepingust tuleneva võla sissenõudmiskuludega seoses märkis hageja, et

tegemist on kuluga, mis on tekkinud pärast lepingu ülesütlemist. Kulu suuruseks

on 30 eurot. 14.07.2023 saatis hageja tasulise kirja kostjale (15 eurot), 14.08.2023

saatis hageja kostjale teise tasulise kirja (5 eurot), 04.09.2023 saatis hageja kostjale

kolmanda tasulise kirja (5 eurot). Lisaks on hageja kandnud muid

makseviivitusega seonduvaid kulusid 5 eurot.

7. 12.02.2022 lepingust tuleneva võla sissenõudmiskuludega seoses märkis hageja, et

tegemist on kuluga, mis on tekkinud pärast lepingu ülesütlemist. Kulu suuruseks

on 40 eurot. 04.07.2023 saatis hageja tasulise kirja kostjale (20 eurot), 12.07.2023

3 (9)

saatis hageja kostjale teise tasulise kirja (5 eurot), 25.08.2023 saatis hageja kostjale

kolmanda tasulise kirja (5 eurot). Lisaks on hageja kandnud muid

makseviivitusega seonduvaid kulusid 10 eurot.

8. 31.12.2021 lepingu alusel nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla jäägilt 152,61

eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023 kuni

hagiavalduse esitamise päevani, s.o 11.01.2024 määraga 12,90% aastas. Viivise

summa eelnimetatud perioodi eest on 12,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka

edasiulatuvat viivist eelnimetatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

9. 12.02.2022 lepingu alusel nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla jäägilt 918,20

eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023 kuni

hagiavalduse esitamise päevani, s.o 11.01.2024 määraga 9,90% aastas. Viivise

summa eelnimetatud perioodi eest on 57,52 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka

edasiulatuvat viivist eelnimetatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

10. 23.05.2023 seisukohas avaldas hageja, et juhul, kui kohus asub 31.12.2021 lepingu

puhul seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis nõuab hageja kostjalt lepingu alusel 46,76 eurot. Nõude kujunemise kohta

selgitas hageja, et kostja sai krediiti 401,90 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud

makseid kokku 355,14 eurot. 401,90 – 355,14=46,76 eurot. Lepingujärgne viimane

makse pidi toimuma 15.07.2023. Hageja arvestab viivist alates 16.07.2023 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab nii sissenõutavaks

muutunud viivist kui ka edasiulatuvat viivist kuni põhinõude täitmiseni.

11. 23.05.2023 seisukohas avaldas hageja, et juhul, kui kohus asub 12.02.2022 lepingu

puhul seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis nõuab hageja kostjalt lepingu alusel 786,17 eurot. Nõude kujunemise kohta

selgitas hageja, et kostja sai krediiti 1099 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud

makseid kokku 312,83 eurot. 1099 – 312,83=786,17 eurot. Arvestades kõik

maksed põhivõla katteks ei saaks lugeda lepingut 25.05.2023 seisuga kehtivalt üles

öelduks. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.08.2023

osamaksest kuni 15.05.2024 osamakseni kokku summas 206,01 eurot. Hageja

nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

12. Hageja taotleb mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlgnevus TsMS § 369 alusel. Kostja ei ole aasta vältel täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib

eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei

tasu.

13. 27.05.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja

kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

kostjale hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja

vastu 10.08.2024. Kostja hagile vastanud ei ole.

4 (9)

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud

nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus

kätte toimetatud 10.08.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud

tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

15. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-

või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS

Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 31.12.2021 järelmaksulepingu nr

L89007383097 ja 12.02.2022 järelmaksulepingu nr L89007775252. Esimesel

juhul on kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks digitaalselt allkirjastatud, teisel

juhul käsitsi allkirjastatud. Mõlema lepingu järgi finantseeris krediidiandja kostja

ostude tegemist. Esimesel juhul summas 401,90 eurot ja teisel juhul 1099 eurot.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et

Inbank Finance AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist

on tarbijakrediidilepingutega.

16. VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbijat teavitada

krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavalduse kohaselt teavitati kostjat

31.12.2021 lepingus, et krediidikulukuse määr aasta kohta on 28,69%. 12.02.2022

lepingus on krediidikulukuse määraks 19,57% aastas. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, millest saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr oleks lepingutes

ebaõigesti märgitud. Lepingud ei ole vastuolu tõttu VÕS § 4062 lg-ga 1 tühised.

17. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama

selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja

tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine

(KAVS § 49 lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

5 (9)

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu

mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt

rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja

teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS §

4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt

tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri

väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse

hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud,

et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise

aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega

tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas

andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki

vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale

riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 avaldanud, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

Hagiavaldusest nähtub, et 31.12.2021 lepingu puhul kontrollis krediidiandja kostja

sissetulekuid EMTA-st ja tuvastas, et kostja igakuise sissetuleku suurus on 601,28

eurot. Krediidiandja kontrollis ka maksehäireregistreid ja maksehäireid ei olnud.

Kostja ise avaldas oma igakuiste väljaminekutena 200 eurot. Krediidiandja

arvestas kostja majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuise osamakse

suuruseks kujunes 27,37 eurot. Pangakonto väljavõtet krediidiandja ei küsinud.

Kostja täitis lepingut aasta aega. 12.02.2022 lepingu puhul kontrollis krediidiandja

kostja sissetulekuid EMTA-st ja tuvastas, et kostja igakuise sissetuleku suurus on

601,28 eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäireregistreid ja maksehäireid ei

olnud. Kostja avaldas oma igakuiste väljaminekutena 30 eurot. Krediidiandja

arvestas kostja majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuise osamakse

suuruseks kujunes 32,29 eurot. Pangakonto väljavõtet krediidiandja ei küsinud.

Kostja täitis lepingut aasta aega.

Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud kummagi lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja üldisest küsimusest igakuiste

väljaminekute suuruse kohta ei pruugi tarbija aru saada, milliste kohustuste kohta

küsimus esitatud on. Krediidiandja jättis kohtu hinnangul välja selgitamata kostja

varalised kohustused. Seejuures ei küsinud krediidiandja asjakohast teavet kostjalt

endalt ega teostanud kohustuste suuruse väljaselgitamiseks ka mistahes kontrolli.

18. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

6 (9)

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui

senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas Inbank Finance AS

29.05.2023 kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale ja teavitas

nõude loovutamisest kostjat. Seega on loovutus kostja suhtes kehtiv.

19. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396

kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub

lepingujärgne intressi määr lepingu sõlmimise hetkel kehtinud seadusjärgse

intressimääraga ning muid lepingutasusid kostja ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7

kohaselt, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata.

20. 31.12.2021 sõlmitud lepingu tähtaeg saabus 15.07.2023. Seega on leping

lõppenud. Hageja 24.05.2023 menetlusdokumendist nähtub, et juhul, kui kohus

asub seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis arvestab hageja kõik kostja poolt lepingu alusel tehtud maksed

põhivõla katteks. Kostja on teinud lepingu alusel makseid kokku 355,14 eurot.

Seega on kostja poolt võlgnetava põhivõla suurus 401,90-355,14=46,76 eurot.

Nimetatud osas tuleb hagiavaldus rahuldada. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisele järgnevast

päevast, s.o 16.07.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul kuulub

viivise nõue rahuldamisele. Perioodi 16.07.2023 – 22.10.2024 eest on VÕS § 113

lg 1 teise lause järgi arvutatava viivise suurus põhivõlalt 46,76 eurot kokku

summas 7,29 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise alates 23.10.2024 kuni

põhivõla täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

mõistab viivise välja vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele,

kuna leping on tähtaja möödumise tõttu lõppenud.

21. 12.02.2022 lepingu tähtaeg saabub 15.02.2026. Seega ei ole leping tähtaja

möödumisega lõppenud. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja lepingu katteks

makseid summas 312,83 eurot. Seega on kostjal võlgnevus alates 18. maksest (18.

makse tasumata osa on 5,58 eurot), mis muutus sissenõutavaks 15.08.2023.

Eeltoodust tulenevalt kuna kostjal puudus võlgnevus lepingu ülesütlemise hetkel

(15.05.2023), ei lõppenud leping ülesütlemisega ja on kehtiv. Lepingu lisaks oleva

maksegraafiku järgi on sissenõutavaks muutunud maksed kuni 32. makseni, k.a.

Sissenõutavaks muutunud maksete kogusumma on 327,40 eurot. Kohus mõistab

nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

22. Hageja taotles 24.05.2024 kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvad maksed. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel

alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus,

kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus

on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud.

Kostja ei ole teinud alates veebruarist 2023 hagejale ühtegi makset. Seega on alust

eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal tulevikus. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja põhiosa maksed vastavalt lepingu lisaks olevale

maksegraafikule:

Makse kuupäev

Summa

15.11.2024

25,48

7 (9)

15.12.2024

26,07

15.01.2025

26,25

15.02.2025

26,64

15.03.2025

27,54

15.04.2025

27,44

15.05.2025

28,00

15.06.2025

28,27

15.07.2025

28,81

15.08.2025

29,12

15.09.2025

29,55

15.10.2025

30,06

15.11.2025

30,44

15.12.2025

30,94

15.01.2026

31,35

15.02.2026

31,81

23. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna

Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud

seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse.

Praegusel juhul ei ole hageja kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta

ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb rahuldamata viivis juba

sissenõutavaks muutunud maksete osas. Kuna tulevikku suunatud maksed ei ole

veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub hagejal nende osas kostja vastu

viivisenõue.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 70 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p

16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka

sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla

sissenõudmiskulude nõude summas 70 eurot.

Menetluskulud

25. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

26. Kuna kohus rahuldas hagi 61,86% ulatuses, siis jätab kohus nimetatud ulatuses

8 (9)

menetluskulud kostja kanda ja 38,14% ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, §

163 lg 1). TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Pooltel tuleb esitada oma lõplikud menetluskulude nimekirjad kohtule 14 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)