3-24-1590/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

22.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1590

Haldusasi

X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a

korralduse nr 247 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Volitatud esindaja Y.Y.

Vastustaja XXX

Kolmas isik MTÜ Antsumetsa

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus resolutsiooni punkti 1 osas ja

teha vastavas osas uus määrus, millega jätta X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus

läbi vaatamata.

3. Jätta Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib osas, milles jäeti halduskohtu määrus resolutsiooni p 4 osas muutmata,

esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 21 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X.-ile kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv Xxxe kinnistu (registriosa nr 514004,

katastritunnus 94901:005:0546, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 113 646 m²).

2. Kambja Vallavalitsus alustas 24.04.2024. a korraldusega nr 247 Xxxe kinnisasja osa

avalikes huvides omandamise menetlust (p 1); kohustas Xxxe kinnistu omanikku X.X.-i

teavitama menetluse läbiviijat kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei kanta või

ei ole kantud kinnistusraamatusse, s.h kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast

kasutusõigusest ning arvelduskonto andmetest, kuhu soovitatakse tasu ja hüvitise maksmist (p

2); selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võib omandatava

kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada ainult menetluse läbiviija loal (p 3);

selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi,

nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata (p 4).

3. X.X. esitas 07.05.2024 vastuväited Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldusele nr

247.

4. X.X. esitas 28.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Kambja

Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 õigusvastasus ja tühistada korraldus. Veel

palus kaebaja kaasata menetlusse A.A. ning peatada korralduse täitmine või kehtivus kuni

kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendused:

1) XXX rikkus KAHOS-is ettenähtud korda, mille § 7 lg-de 1 ja 2 kohaselt teavitab menetluse

läbiviija kinnisasja omanikku kinnisasja omandamise menetlusest, saates omanikule teate, kus

on välja toodud kinnisasja omandamise algatamise alus. Kinnisasja omanikul on õigus esitada

menetluse alustamise kohta arvamus (KAHOS § 7 lg 3). Vald seda ei ole teinud. Vald rikkus

KAHOS §-des 22 ja 26 sätestatut, kuna ei pidanud kaebajaga läbirääkimisi. Ei ole ülekaalukat

avalikku huvi kaebajale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamiseks. Xxxe kinnistul asuv

juurdepääs ei ole tee, vaid kinnistu koosseisu kuuluv kinnisasja osa. Kaebaja ei ole

Antsumetsa elurajoonile juurdepääsu takistanud.

2) Vaidlusaluse haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamata jätmise korral võib kaebaja

kaotada omandiõiguse maale. Kaebajale tekitatakse kahju, mille heastamine hilisema

kohtuotsusega oleks võimatu. Kaebus ei ole perspektiivitu ning ei esine avaliku huvi riivet.

3) Antud menetlus puudutab A.A.i kui Kambja vallas Räni alevikus asuva Xxx kinnistu

omaniku subjektiivseid õigusi seoses pikka aega vaidluse all oleva kohaliku tee rajamise

kohustuse eiramisega vastustaja poolt.

5. Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2024. a määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse ja muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.06.2024. a määrusega Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a

määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks ja esitatud

taotluste lahendamiseks.

7. XXX leidis seisukohtades, et kaebajal puudub kaebeõigus ning vaidlustatud korralduse

näol ei ole tegemist haldusaktiga, millega oleks otsustatud sundvõõrandamine. Xxxe kinnistul

asuva tee osas on läbirääkimisi peetud alates 2018. aastast. Üle Xxxe kinnisasja kulgev tee on

detailplaneeringuga ning kehtiva üldplaneeringuga määratud ja tähistatud avalikult kasutatava

teena juurdepääsuna Antsumetsa elurajoonile. Alternatiivne juurdepääs Antsumetsa

elurajoonile puudub. xxx tee (algse nimega Xxxe-Kuuse) nr 9490174 on teeregistrisse kantud

Ülenurme Vallavalitsuse 13.03.2008. a korralduse nr 84 „Avalikuks kasutuseks määramata

erateede kandmine riiklikusse teeregistrisse“ ja selle juurde kuuluva nimekirja alusel.

Avalikust huvist, üldplaneeringust ning Antsumetsa maaüksuse detailplaneeringust lähtudes ja

tulevikus teostatavaid investeeringuid ja nendega kaasnevat igakordset kooskõlastusvajadust

silmas pidades on põhjendatud teelõigu omandamine valla poolt. Vastustaja taotles kõikide

Antsumetsa elurajooni kinnistute omanike kaasamist menetlusse.

8. Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 2);

võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja taotluse

kolmanda isiku kaasamiseks halduskohtumenetlusse rahuldamata (resolutsiooni p 4); kaasas

halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni p 5). Määruse

põhjendused:

1) Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 kehtivuse peatamata jätmine võib

tuua kaasa vaid selle tagajärje, kus kaebaja ei saa korralduse resolutsiooni p-dega 3 ja 4

kehtestatud piirangute tõttu enda kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada.

Selline õiguslik olukord ei ole võrreldav kinnisasja sundvõõrandamise otsusega (KAHOS §

29 lg 1), mille tulemusena kaotab kaebaja kinnisasja üle omandiõiguse. Praegusel juhul ei ole

sellist otsust vald langetanud. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kui kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks oli kinnisasja käsutusõiguse osas kehtestatud piirangu

mahavõtmine, on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuid taotlus ei ole põhjendatud.

Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda, et esialgse õiguskaitse taotlus kuuluks

rahuldamisele.

2) Tühistamiskaebusel ei ole perspektiivi. Vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS

sätete kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda on võimalik

käsitleda alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutavana tegurina. Nii maakatastri

andmete kui ka planeeringute andmete järgi läbib kaebaja kinnistut xxx tee. Kaebaja kinnistut

läbiv teelõik vastab ehitusseaduse § 92 lg-s 1 sätestatud tähenduses tee mõistele. Väljaspool

haldusmenetlust tehtud kinnisasja osa väärtuse hindamine ei ole menetlusviga, mille

heastamine edaspidistes haldusmenetluse etappides oleks võimatu ja see mõjutaks

pöördumatult valla lõplikku otsust. Kaebajal on alustatud kinnisasja osa sundvõõrandamise

menetluse raames võimalik nõustuda vastustaja pakkumisega ja saavutada kokkuleppe või

tellida uus kinnisasja osa hindamine vastustaja kulul. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

avaliku huviga on kaitstud muu hulgas isiku juurdepääsuõigus avalikule teele või enda

kinnistule. Antsumetsa elamurajooni elanike vaba juurdepääs enda kinnistuteni (s.h

elamuteni) on avalikes huvides, kuna sellise juurdepääsu tagamise kohustus on kindlaks

määratud avalikus õiguses. Avalik huvi alustatud sundvõõrandamise menetluse jätkamiseks

on ülekaalus. Täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldused.

3) Kaebaja taotlus Xxx kinnistu omaniku halduskohtumenetlusse kaasamiseks ei ole

põhjendatud. Ei nähtu, et kohtulahendiga, mis puudutab Xxxe kinnistu osa, võidakse

otsustada Xxx kinnistu omaniku õiguste või kohustuste üle.

4) Halduskohtumenetluse lõpplahend võib negatiivselt mõjutada Antsumetsa elamurajooni

kinnistute omanike õigusi, kuna kinnisasja osas sundvõõrandamise menetlus lõpetatakse ehk

Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike poolt vallale esitatud taotlus haldusmenetluse

alustamiseks jääb tulemusteta, mis võib endaga kaasa tuua muud negatiivsed tagajärjed

elamurajooni elanikele. Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike huvide esindamiseks on

loodud mittetulundusühistu. Seega on põhjendatud kaasata menetlusse MTÜ Antsumetsa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X.X. palub 03.10.2024. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a

määrus resolutsiooni p-de 1, 4 ja 5 osas ning saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks

uues kohtukoosseisus või alternatiivselt kohaldada ringkonnakohtu poolt esialgset

õiguskaitset kaebuses taotletud viisil, kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A. ja jätta

menetlusse kaasamata MTÜ Antsumetsa. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kohus ei tuvastanud, kas vaidlustatud korralduse andmiseks on avalik huvi. Määruses

toodud viiteid MTÜ Antsumetsa pöördumistele ei saa käsitleda avaliku huvi tõendamisena.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kohus ignoreeris ringkonnakohtu 28.06.2024. a

määruses antud juhiseid. Olemas on alus ja tõendid määruse teinud kohtuniku suhtes

distsiplinaarsüüteo menetluse alustamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks.

2) A.A. ja kõik teised kinnistute omanikud piirkonnas kasutavad kaebajale kuuluvat kinnistut

juurdepääsuks ning kohtulahend võib puudutada A.A.i õigusi. A.A.i kaasamise vajadust

põhistas kaebaja kaebuses.

3) MTÜ Antsumetsa kaasamiseks puudub õigusaktidel või tõenditel põhinev alus.

4) Rikutud on HKMS § 2 lg-t 1, sest kohus ignoreeris, et kaebus on esitatud kaebaja õiguste

kaitseks õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Rikutud on HKMS § 2 lg-t

2, sest kohus ei lahendanud asja erapooletult ja ausalt. Rikutud on HKMS § 2 lg-t 6, sest

kohus ei taganud kaebajale asja lahendamiseks olulistes küsimustes tõhusat ja võrdset

võimalust esitada oma seisukohti. Kohus ei teavitanud kaebajat vastustajaga tehtud

menetlustoimingutest. Rikutud on HKMS § 4 lg-t 1, sest kohus jättis tähelepanuta, et

halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning et

kaebuse lahendamiseks ei näe seadus ette teistsugust menetluskorda. Rikutud on HKMS § 120

lg 1 p 2, sest kohus ei selgitanud välja vaidluse eset. Rikutud on HKMS § 120 lg 1 p 3, sest

kohus ei kontrollinud, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja

vajalikud nõuded ja taotlused. HKMS § 122 rikkumine seisneb selles, et kohus teostas enne

eelmenetluse alustamist menetlustoiminguid (vastustajalt seisukoha ja andmete küsimine).

Rikutud on HKMS § 157 lg-t 1, sest määrus ei ole seaduslik ja põhjendatud.

5) Kohus jättis arvestamata, et tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 14 on õiguste ja vabaduste

tagamine kohtuvõimu kohustus. Kohus seda kohustust ei täitnud. Kohus jättis arvestamata, et

PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse.

Kohus üritab seda õigust ebaseaduslikult piirata. Määruse tegemisel käitus kohus vastuolus

PS §-ga 146. Kohus ei olnud oma tegevuses sõltumatu ega mõistnud õigust kooskõlas PS-i ja

seadustega.

10. XXX palus 14.10.2024. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kohus hindas õigesti ülekaalu avaliku huvi kasuks. Eratee avalikuks kasutamiseks on

avalik huvi.

2) Xxx kinnistu omaniku halduskohtumenetlusse kaasamine ei ole põhjendatud, kuna

sundvõõrandamise menetlust ei ole alustatud Xxx kinnistu suhtes.

3) Lõpplahend võib negatiivselt mõjutada Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike

õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus sedastas määruses

(põhjenduste p 12.4), et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldust nr 247

tervikuna vaadates on tegemist haldusaktiga, mitte menetlustoiminguga, nagu kohus

08.06.2024. a määruses leidis. Sellisel juhul pidas halduskohus lubatavaks kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, milles märgitud abinõuks oli vaidlusaluse korralduse

kehtivuse või täitmise peatamine (HKMS § 251 lg 1 p 1), samuti kaebuse

tühistamisnõude osas (HKMS § 37 lg 2 p 1).

13. Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldusega nr 247 „Kinnisasja osa avalikes

huvides omandamise menetluse algatamine“ teavitati kaebajat, et temale kuuluva

Xxxe kinnisasja osa suhtes on algatatud kinnisasja osa avalikes huvides omandamise

menetlus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist haldusmenetlust alustava

menetlustoiminguga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2), mitte

haldusaktiga, nagu leidis halduskohus. Halduskohtu hinnangul eelnimetatud

korralduse p-des 3 ja 4 märgitu annab aluse asuda seisukohale, et tegemist on

haldusaktiga, sest sellega rakenduvad kohe kaebaja omandiõiguse osas olulised

piirangud. Kinnisasja omandamise menetluse algatamine toob tõepoolest kaasa

kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, millele

vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda

vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise

piirangute äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud

korraldusega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul

lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.

14. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetlustoimingu suhtes laienevad

menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt

võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka

juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse

alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb

põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise

eesmärk ei saa olla õiguspärane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse

algatamine saaks õigusvastane olla eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate

kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade

omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi

sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve.

Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse

läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole

ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja toodud ja see

võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda menetluse

läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse

lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida

üksnes sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik

kaebajale kuuluvat (või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada.

Menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks

soovi korral realiseerida oma õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates

tuleb välja tuua kinnisasja omandamise esialgne põhjendus, mida on lubatud

põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1

sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab avaliku huvi olemasolu

iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks tingimata piisavalt

tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka vastu

omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb

avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil

eraldi põhjendada. (TlnRKm 15.02.2019, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud

kohtupraktika).

15. Kaebaja kinnisasja osa (eratee) suhtes kinnisasja omandamise menetluse

algatamiseks puudub seaduses selge keelunorm. Vaidlustatud korralduses on

menetluse algatamisel tuginetud KAHOS § 4 lg 1 p-le 8 (kinnisasja omandamine

eratee avalikuks kasutamiseks) ning see on seostatud konkreetsete asjaolude ja

põhjendustega (MTÜ Antsumetsa 17.01.2024. a taotlus, valla kohustus tagada

avalikuks kasutamiseks määratud juurdepääsuteed ja teede korrashoidmine, seniste

püüdluste ebaõnnestumine saavutamaks kokkulepet kinnisasja osa omandamiseks või

kasutamiseks kokkuleppemenetluse teel). Küsimus sellest, kas asjas esineb tegelikult

piisavalt tungiv avalik huvi kaebajale kuuluva kinnistu osa sundvõõrandamiseks,

puudutab sundvõõrandamise otsuse materiaalset õiguspärasust, mida halduskohus saab

kontrollida alles sundvõõrandamise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel.

Avalike ja erahuvide üksikasjalikum kaalumine leiab aset kinnisasja omandamise

menetluse käigus, mille raames saab omanik esitada omapoolseid seisukohti ja

vastuväiteid ning haldusorganil on kohustus neid arvestada ja võimalikku

sundvõõrandamise otsust HMS § 56 nõuete kohaselt põhjendada (TlnRKm

15.02.2019, 3-18-2196, p 14). Vaidlustatud korralduses on avaliku huvi olemasolu

põhistatud, märkides, et üle Xxxe kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku

avaliku huviga. Silmas pidades, et vaidlustatud korralduse puhul on ringkonnakohtu

hinnangul tegemist haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, siis sel juhul ei

olnud lubatav kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse

või täitmise peatamiseks. Seega oli kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisutu ning

halduskohus pidanuks jätma selle läbi vaatamata. Eelnevat arvestades ringkonnakohus

tühistab halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 1 osas ning teeb vastavas

osas uue määruse, millega jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

16. Eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja

määruskaebuse väited HKMS-i ja PS-i erinevate sätete rikkumise kohta.

17. Ringkonnakohus märgib kaebaja väite osas, et määruse teinud kohtuniku suhtes on

alus distsiplinaarsüüteo menetluse alustamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks,

et ringkonnakohtus määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses ei ole

halduskohtu

kohtuniku

suhtes

distsiplinaarmenetluse

algatamine.

Distsiplinaarmenetlust algatama õigustatud isikud on sätestatud kohtute seaduse §-s

91. 18. Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt

rahuldamata taotluse kolmanda isiku, s.o Xxx kinnistu omaniku A.A.i kaasamiseks

halduskohtumenetlusse, selgitades, et vaidlustatud korraldusega ei alustatud

sundvõõrandamise menetlust Xxx kinnistu suhtes, vaid kaebajale kuuluva kinnisasja

suhtes. Ka ei ole tegemist menetlusega, kus vaidluse all on kinnisasja osa

sundvõõrandamise otsus. Kohtule ei nähtunud, et kohtulahendiga, mis puudutab Xxxe

kinnistu osa, võidaks otsustada Xxx kinnistu omaniku õiguste või kohustuste üle.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja viitab määruskaebuses eeltooduga

seonduvalt üksnes kaebuses toodud põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna

kaebaja määruskaebuses väidetu alust eeltoodu osas halduskohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni

p 4 osas muutmata.

19. Tartu Halduskohus kaasas 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt

halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna MTÜ Antsumetsa, leides, et

halduskohtumenetluse lõpplahend võib negatiivselt mõjutada Antsumetsa

elamurajooni kinnistute omanike õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses eelmärgitule sisulisi vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus jätab halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 5 osas

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)