4-11-2002/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2002

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2002 (2317,11,009092) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.H, ik: XXX, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. S.H süüdi tunnistada NPALS § 15

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates S.H aresti

ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest aresti ärakandmisele. Määratud arest

peab olema ära kantud hiljemalt 01.10.2011. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära

kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. S.H-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 41 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.H, 4-11-2002, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.08.2011.

2 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

18.04.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1233299 selles, et 12.01.2011 kella 13.35 ajal peeti Mustamäe tee 41 kinni S.H, kellelt võetud

proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, kodeiini, amfetamiini, metamfetamiini, 7-amiiniklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu kätte saanud. Kohus loeb kohtukutse kätteantuks menetlusalusele isikule ning kuivõrd menetlusalune isik või

tema kaitsja ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks

väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on piisava ajavaruga väärteoasja kohtuliku arutamise aeg ja koht teada antud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud.

Kohtuväline menetleja taotleb väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 6 päeva. Välja mõista menetluskulud 35,41 €.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis,

joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo

toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude

toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on osaliselt tasutud, samuti on teda

korduvalt karistatud arestidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud ka erinevate, sh

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik

väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi isikuandmeid ja karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu

leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ja

lühemaajalised arestid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse vaid

ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik