4-11-2146/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2146

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2146 (2317,11,003576) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

I.K kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 03.05.2011 otsusele nr

2317,11,003576 I.K karistamises LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja

LS § 7419

lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: I.K, xxx, elukoht: xxx.

Kaitsja: Advokaat Maano Saareväli, AB Sirk ja Saareväli RESOLUTSIOON

1. Jätta I.K kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.05.2011 otsusele nr

2317,11,003576 I.K karistamises LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419

lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 03.05.2011 otsus nr 2317,11,003576 I.K karistamises

LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.08.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.05.2011 otsusega nr 2317,11,003576 karistati I.K LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.04.2011 kell 22.30 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 15. km Saue

vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Audi A3 registreerimismärgiga xxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,80 +/- 0,07 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse läbivaatamist ja määratud karistuse kergendamist. Kaebuses selgitatakse, et 12.04.2011 viibis kaebuse esitaja sõprade pool Saue ringtee lähedal, kus tarvitas ka alkoholi. Pidi sinna jääma ka ööseks, kuid

asjaolud muutusid ning kaebuse esitaja sõitis autoga koju. Määratud karistus seab kaebuse esitaja raskesse olukorda, kuivõrd elatab end juhutöödega ning mitmed töövõimalused asuvad

välismaal või kaugemal töökohast. Selleks on vajalik aga pidev liikumisvõimalus autoga. Määratud rahatrahvi tasumine ei ole samuti lihtne ning juhtimisõiguse äravõtmine tingib selle, et tõenäoliselt ei ole võimalik trahvi mõistliku aja jooksul tasuda. Juhiloa olemasolu annaks

tööturul eelise. On mitmetes firmades ootejärjekorras, kuid juhiloa kaotanuna ilmselt enam mitte. On tekkinud ka väike krediitkaardi võlg. Karistus on määratud maksimumi piires, kuid karistuse määraja ei ole raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Palub arvestada kahetsusega ja

määratud karistust mõnevõrra kergendada. Määratud karistus seab elukorralduse ja

toimetuleku tõsiselt väljapääsmatusse olukorda, kus kaotab senise teenimisvõimaluse.

Palutakse kergendada karistust, tühistades lisakaristuse ja vähendades rahatrahvi. On aja

jooksul võimeline tasuma rahatrahvi kui säilib juhtimisõigus ja saab jätkata juhutööde tegemist või õnnestub leida kindel töökoht.

Kaitsja selgitas, et vastulause esitamise tähtaeg möödus, kuivõrd kaebuse esitaja viibis väljaspool Eesti Vabariiki. Kaebemenetluse algatamise eesmärgiks on välja tuua asjaolud, mis võivad olla kergendavad asjaolud ning sellest aspektist vaadates tuvastada kas karistus vastab süü suurusele. Tegu ei saa õigustada ning lisakaristust kohaldamata ei saa reageerida. Samas

kahe karistuse sümbioos on kaebuse esitanud isiku majanduslikku suutlikkust arvestades ülejõukäiv. Lisakaristuse pikkus võtab ära võimaluse saada pidev ja tasuv töö. Nii põhi- kui

ka lisakaristus on määratud sanktsiooni ülemises piiris. Karistust määrates ei saanud aga

arvestada kahetsusega ja isikuliste asjaoludega. Kaebuse esitanud isik aga kahetseb, milles

kaitsja ka veendus. Alkoholi piirmäära ületamine oli ülemmäära lähedane, kuid samas oli

õhtusel ajal liiklustihedus suhteliselt väike, liikus kuni 3 kilomeetrit. Sissetulek eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Karistusandmete vähenemise pinnalt võrreldes 2008 aastaga võib täheldada suundumust paremuse suunas. Karistuse sobivuse jätab kohtu otsustada, võimalusel võiks karistust vähendada, kui kohus ei pea seda võimalikuks, siis vähendada lisakaristust.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et läks külla ja pidi sinna ka ööseks jääma, kuid inimesed läksid riidu, mõtles mida edasi teha ning istus autos 1,5 kuni 2 tundi. Otsustas koju sõita, elab suhteliselt lähedal. Peeti 2 kilomeetri kaugusel kinni, kahetseb tehtut. Ei saanud kohapeale jääda, kuid lahkumiseks mingeid alternatiive transpordi osas ei

3

olnud, ainult jala minna. Juhtimisõigus on vajalik, sest nelja kuu pärast on tagatud alaline töökoht samas äriühingus, kus hetkel töötab ajutiselt. Käesoleval ajal töötab kullerina, kuid ajutine töö ei ole pideva iseloomuga. Samasuguse teo eest määratud karistusest piisas, enam seda ei juhtu.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja koostatud otsus on seaduslik ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Kaebuse kohtuliku arutamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 sätete kohaselt on kaebuse esitajale inkrimineeritud tegu vastavalt § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 sätetele samuti karistatav ning ettenähtud sanktsioonid on nii põhi- kui ka lisakaristuse osas samasugused.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatust ületavana ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni ülemise määra lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,80 +/- 0,07 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,07 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,73 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär on LS § 7419

lg 2 sätestatud rikkumise ülemmäärani ulatuv ning 0,02 mg võrra

suurema alkoholikoguse puhul olnuks tegemist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemisega.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud nii põhi- kui ka lisakaristust ja asutud seisukohale, et

põhikaristus on kaebuse esitanud isikule liialt koormav ja range ning lisakaristuse kohaldamine vähemalt sellises määras põhjendamatu, kuivõrd ei ole arvestatud kergendavat

asjaolu, so kahetsust, samuti rikkumise isikulisi asjaolusid ja süüteo vähest intensiivsust.

Kaebemenetluses leiti ka seda, et juhtimisõiguse pikaajaline äravõtmine takistab kaebuse esitanud isikul püsiva ja tasuva sissetuleku saamist.

Mis puudutab põhikaristuse määra ja kaebemenetlusel väljendatud taotlust põhikaristuse vähendamiseks, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära

ületamine mitte vähem kui 0,73 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud määra ülemmääras, kuivõrd väärteokorras saab isikut karistada juhul, kui piirmäära on ületatud kuni 0,74 mg. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmääras või selle lähedasena. Kohtuväline menetleja on võimaliku kuni 300

trahviühikuni ulatuva rahatrahvi määranud vaid 250 trahviühiku ulatuses, so oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise ulatust

saab öelda, et kaebuse esitatud isiku süü on suur ja kohtu arvates olnuks ka ettenähtud sanktsiooni ülemmääras põhikaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik. Kuivõrd

kaebemenetluses ei saa enam kaebuse esitanud isiku olukorda raskendada, siis peab kohus asuma seisukohale, et määratud karistus vastab süü suurusele, kuigi kohtu arvates eeldanuks süü suurus rangemat karistust.

4

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on

senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning

lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Seejuures arvestades alkoholipiirmäära ületamise ulatust, so süü suurust, kaebuse esitanud isiku karistusandmeid,

asjaolu, et kaebuse esitanud isiku suhtes on varem juba samalaadse süüteo toimepanemise

eest kohaldatud lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisena 6 kuuks, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on täiesti põhjendatult kohaldanud lisakaristust ettenähtud sanktsiooni

ülemmäära lähedasena ning kohtu arvates ei ole väärteomenetluses tuvastatud asjaolude

kogumis võimalik määratud lisakaristust vähendada, veel vähem vaidlustatud otsust lisakaristuse osas tühistada.

Kohtule esitatud kaebuses ja kaebemenetluse käigus tõsteti esile asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine võib takistada püsiva ja tasuva töö saamist senise ajutise tööandja juures. Kohus

asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise, olgugi, et ajutise töö iseloom ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom, rahaliste kohustuste olemasolu ja sellega

seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine olukord säiliks. Selline varasem ja korduv negatiivne kogemus liiklusalaste väärtegude eest määratud karistuste näol oli kaebuse esitanud isikul väärteo toimepanemise hetkel olemas ja kohtu arvates pidanuks see olema piisav, et saavutada karistuse eesmärki, so sundida isikut uue süüteo toimepanemisest hoidumisele.

Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi vahetult enne sõiduki juhtima asumist. Seejuures oli menetlusalune isik oma selgituste kohaselt pärast

seltskonnas väidetavalt tüli tekkimist istunud autos poolteist kuni kaks tundi, otsimaks

olukorrast väljapääsu ning pika arupidamise tulemusena otsustas asuda sõidukit juhtima.

Seega oli menetlusalusel isikul piisavalt aega selleks, et aru saada uue ohtliku väärteo toimepanemisest hoidumise vajadusest. Varasem karistus LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest viitab ka sellele, et menetlusalusele isikule ei ole alkoholi mõju

organismile tundmatu, mistõttu uue samalaadse väärteo toimepanemine oli tahtlik ja

kaalutletud käitumisakt. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et ta oli väljapääsmatus olukorras, sest tal ei olnud võimalik ära minna muul viisil kui jalgsi. Kohtuistungil esitati ka väljavõte Maa-ameti kaardiserverist, tõendamaks, et väärtegu vältas suhteliselt lühikest aega

ning menetlusalune isik ei jõudnud liikuda kuigi kaugele. Kohtu arvates ei saa karistust

mõjutada LS § 7419

lg 2 sätestatud seisundis sõiduki juhtimisel läbitud vahemaa või suhteliselt hiline aeg, eriti veel olukorras, kus sellises seisundis on läbitud mitu kilomeetrit, seades ohtu nii iseennast kui ka kõiki teisi samal teelõigul liikunud liiklejaid ja kolmandate

isikute vara. Lühiajalisest väärteo vältamisest saaks rääkida siis kui isik oleks koheselt

sõidukit juhtima asudes kinni peetud ja ta poleks jõudnud kaugemale kui mõnikümmend

meetrit. Sellest kohtuistungil esitatud väljatrükist on aga näha ka seda, et tegemist ei ole asustamata piirkonnaga, kuhu ükski transpordivahend ligi ei pääse. Kaardi väljatrüki kohaselt oli väidetav menetlusaluse isiku asukoht Sauel ja tegemist on suhteliselt suure liiklussõlmega, mis piirneb ühe põhimaanteega, so Pärnu maanteega. Seega oli menetlusalusel isikul võimalik

5

kasutada sellist transporti lahkumiseks, millise juhtimisel ta ise ei osale, sh ka mõnda liiki

ühistransporti. Vaatamata aga poolteist kuni kaks tundi kestnud mõtlemisele edasise käitumise viisi osas pidas menetlusalune isik ainsaks õigeks käitumiseks just ohtliku väärteo toimepanemist, mis kohtu arvates viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, mida ta suutis sõidukit juhtides ka tõestada ning kohtu

arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku järjekordsesse

juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil. Samuti näitab selline käitumine menetlusaluse isiku jätkuvat

üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja teistesse liiklejatesse. Kaebuse esitanud isiku käitumisest ja ütlustest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli täiesti teadlik sellest, et ta

asub sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Sellises käitumises aga ei ole võimalik

karistust kergendavaid asjaolusid tuvastada. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab

järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks

loetud käitumisakt, mis kohtu arvates peab tingima sellise isiku range karistamise ja pikaajalise liiklusest kõrvaldamise.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik