4-11-2056/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2056

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2056 (2230,11,011435) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

K.Z

kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanema

politseileitnant Kairi Palits 25.04.2011 otsusele nr 2230,11,011435 K.Z karistamises LS § 74 19 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760 eurot ja LS § 7419 lg 3 p

1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: K.Z, xxx, elukoht: Xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta K.Z kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

vanema politseileitnant Kairi Palits 25.04.2011 otsusele nr 2230,11,011435 K.Z

karistamises LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanema

politseileitnant Kairi Palits 25.04.2011 otsus nr 2230,11,011435 K.Z karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.08.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanema politseileitnant Kairi

Palits 25.04.2011 otsusega nr 2230,11,011435 karistati K.Z LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760 eurot ja

LS § 7419

lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.04.2011 kell 08.15 Keemikute tänaval

Maardu linnas Harju Maakonnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,42 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,47 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et 02.04.2011 hommikul kell 08.15 sõitis Maardust Tallinna suunas. Oli roolis ja arvas, et on kaine, sest tundis ennast tervena. Saab aru, et eksis seaduse vastu, oli vastutustundetu. Kuna töö on seotud auto juhtimisega, siis tekkis oht töö kaotada. Sellisel juhul ei ole võimalik tasuda ka trahvi. On otsusega nõus, kuid palub mitte peatada juhtimisõigust ja võimalusel võiks vähendada ka trahvisummat. Juhistaaž moodustab 20 aastat, iseloomult on kohuseja vastutustundlik ning seaduskuulekas autojuht.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et lubas ühele tuttavale, et sõidavad koos Viljandisse. Eelmisel õhtul tarvitas alkoholi. Hommikul tuli tuttav ja sõideti tanklasse.

Tundis end hästi ja pakkus tuttavale, et istub ise rooli. Sõitsid 100 meetrit ja peeti kinni.

Töötab veoautojuhina, tegeleb tänavavalgustusega. Isa on invaliid ja teda on vaja pidevalt

haiglasse sõidutada. Kui on võimalik, siis vähendada trahvi, kuid esmajärjekorras tuleks

tühistada juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Vanemad on invaliidid ja kannab nende eest hoolt, ei ole võimeline korraga trahvi tasuma, sooviks, et tasumine määrataks ositi.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistuse kergendamiseks alus puudub. Koos

sõitma asudes asus sõidukit juhtima teine isik, seega kaebuse esitaja ei tundnud ennast

kindlana. Siis toimus tanklas juhtide vahetus ja kaebuse esitaja seda ei põhjendanud.

Arusaamatuks jääb väide selle kohta, et teda võib vallandada, kuivõrd kaebuse esitaja on

väärteoprotokolli kohaselt FIE. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole vastu kui trahvi tasumine määratakse ositi.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt.

3

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja lisakaristus

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,42 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra.

Esitatud kaebuses on taotletud põhikaristuse vähendamist ja lisakaristuse osas otsuse

tühistamist ja asutud seisukohale, et põhikaristuse määr on kaebuse esitanud isikule liialt

koormav ning lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu, kuivõrd lisakaristuse kohaldamine võtab kaebuse esitanud isikult töötamise võimaluse senisel töökohal. Kaebuse esitaja on

ennast hinnanud ka kui kohuseja vastutustundlikuna ning seaduskuuleka autojuhina.

Kohtuistungil lisas aga kaebuse esitaja, et tal on vaja ka toetada oma invaliidist vanemaid ning invaliidist isa transportida regulaarselt haiglasse. Samas ei esitanud kaebuse esitaja oma kohtuistungil esitatud väidete kinnituseks ühtegi tõendit, mistõttu ei saa kohus kaebuse esitaja

esitatud väiteid kontrollida ega nende paikapidavuses veenduda. Seetõttu jätab kohus need väited tähelepanuta.

Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,42 mg/l,

seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud määra keskmise määra

lähedasena. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus

leiab, et rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü

suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest

tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka

teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Kohtuistungil esitas kaebuse esitanud isik taotluse määrata rahatrahvi tasumine ositi pikema

aja jooksul. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise määrata ositi. Seega võib üheselt tulla järeldusele, et need põhjused tuleb menetluse käigus tuvastada ning menetleja peab veenduma selles, et tegemist on mõjuvate põhjustega.

Esitatud kaebuses ositi tasumise taotlust ei esitatud ning selline taotlus esitati alles

kohtuistungil. Seejuures põhjendas kaebuse esitaja taotlust sellega, et tal ei ole koheselt

võimalik trahvi kogu ulatuses tasuda. Samas ei esitatud kaebemenetluses ühtegi tõendit kaebuse esitaja sissetulekute olemasolu ja suuruse või sissetuleku puudumise kohta. Seega ei

saa kohus hinnata kas kaebuse esitajal on põhjused trahvi ositi tasumisele määramiseks, milliseid kohus saaks hinnata mõjuvatena. Seetõttu ei saa ka kohus seda taotlust rahuldada.

Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu võib

kaebuse esitaja kaotada sissetuleku, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise

süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine

täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

4

Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom ei tulnud

menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks. Kaebuse esitaja väidetest

kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ning järgmisel

hommikul oli tema väljahingatavas õhus 0,42 mg alkoholi liitri väljahingatava õhu kohta.

Kaebuse esitaja aga väitis, et tundis ennast tervena. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit normaalseks ja väidetavalt kutselise juhina peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu

arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks

kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on

juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei

osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema puhul on tegemist seaduskuuleka autojuhiga.

Samas nähtub väärteotoimiku materjalidest, et kaebuse esitaja pani temale inkrimineeritud väärteo toime ajal, mil tal oli kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Samas

on tegemist tõepoolest ainukese kehtiva karistusega. Kohus asub seisukohale, et seda on arvestanud ka kohtuväline menetleja otsuse koostamisel, kohaldades lisakaristust ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, kaebuse esitaja

karistusandmeid ja teo toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud

lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik