2-22-3119/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3119

Kohtuasi

X Aktsiaselts hagi C vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Anne Rosalie

Rohtla

Kostja: C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Anatoli Jort

Istungi toimumise aeg

2. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 2. mai 2024 otsus muutmata.

2. Jätta X Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X Aktsiaseltsi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-22-3119

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X Aktsiaselts (hageja) esitas 01.03.2022 Harju Maakohtule C (kostja) vastu hagi, milles

palus tuvastada hageja ja kostja vahel 16.09.2005 sõlmitud ja 27.03.2017 muudetud

töölepingu nr 167-L 31.01.2022 avalduse alusel toimunud erakorralise ülesütlemise tühisuse

ning lugeda tööleping lõppenuks korraliselt 03.03.2022. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.09.2005 töölepingu, millega kostja asus hageja

juures tööle keemiku kohal. Hiljem tegutses kostja OGC (nafta, gaasi ja kemikaalide)

osakonna laboratooriumi juhi ametikohal.

3. Kostja rääkis 20.12.2021 hageja piirkonnajuhi Yga lugupidamatult ja keeldus pärast

vahejuhtumit Yga rääkimast. Hageja tegi kostjale 23.12.2021 hoiatuse, et fikseerida

20.12.2021 aset leidnud sündmused ja kostja ebakorrektne käitumine. 30.12.2021 esitas kostja

hagejale nõudekirja, milles teavitas töölepingu väidetavast rikkumisest ja nõudis

õigusabikulude hüvitamist. 13.01.2022 palus Y Q kutsuda kostja oma kabinetti vestlusele,

kuid kostja keeldus ja teatas, et „Las ta kirjutab mulle! Ma ei räägi temaga, sest ma juba

väljendasin oma seisukohta.“. 13.01.2022 keeldus kostja taaskord hageja esindajaga Yga

rääkimisest. 17.01.2022 teavitas kostja hagejat, et tal on palavik ja ta töötab kodust. Kostja

väitis, et arst ei väljasta talle töövõimetuslehte. 17.01.2022 vastas hageja kostja 30.12.2021

nõudekirjale. Kodukontoris töötamise ajal ei korraldanud kostja labori tööd ümber ega

delegeerinud laborijuhendajale olulisi ülesandeid, mida tal ei olnud võimalik kodukontoris

täita. Graafiku kohaselt oli 19.01.2022 laborijuhendajal vaba päev. Kuna ka kostja töötas

kodust, jäid kostja ülesanded täitmata, sest laboris puudus analüütiliste aruannete

allkirjastamise õigustega isik. 24.01.2022 tööle tulles oli kostjal jätkuvalt palavik, mistõttu

paluti tal koju minna. Kostja keeldus sellest. Hiljem selgus, et kostjal oli juba alates

17.01.2022 avatud töövõimetusleht, mis lõpetati 24.01.2022. Ajavahemikus 25.01.2022–

28.01.2022 ei järginud kostja ettenähtud tööaega. Ta lahkus töölt enne tööaja lõppu ja ei

teavitanud sellest juhte. 27.01.2022 esitas hageja kostjale töölepingust tulenevate kohustuste

rikkumise tõttu hoiatuse. 28.01.2022 palus Y kostjat, et kostja tuleks tema kabinetti, et nad

saaksid rääkida. Kostja keeldus sellest. Kostja ütles 28.01.2022 pärast hoiatuse saamist hageja

personalitöötajale kõrgendatud häälel: „Te ei lisanud kõiki dokumente. Kaeban su peale

Tööinspektsiooni!?”.

4. Kostja esitas hagejale 31.01.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse väites, nagu

oleks hageja kohelnud teda ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha

kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Kostja viitas töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p-le

1 ja märkis, et tema viimane tööpäev on 31.01.2022. Kostja tegi ülesütlemisavalduses

hagejale järgmised etteheited:

1) Y kasutas kostja suhtes ajavahemikul 20.12.2021–23.12.2021 korduvalt verbaalset

vägivalda;

2-22-3119

2) Y avaldas 23.12.2021 administratiivset survet, millega kaasnes verbaalne vägivald. Y

esitas kostjale dokumendid pealkirjaga „Warning“, „Должностная инструкция

руководителя лаборатории“ ja „Должностная инструкция ответственного за СМК

Испытательной лаборатории“ ning nõudis korduvalt dokumentide allkirjastamist

selgitamata nende sisu, allkirjastamise vajadust ja pakilisust ning tagamata dokumentidega

tutvumise võimalust ja nende tõlget eesti keelde,

3) 23.12.2021 esitas Y kostjale tööandja nimel hoiatuse, mis põhines tegelikkusele

mittevastavatel asjaoludel:

a.

kostja rääkis teiste töötajate juuresolekul lugupidamatusega ähvardades kohalikku juhti

(st Y), et pöördub tööinspektsiooni poole;

b. kostja käitus mittekohaselt keeldudes pärast seda kohaliku juhiga suhtlemisest;

c.

kostja keeldus laboriseadme registreerimisest; ja

d. kostja lahkus kontoriruumidest vahetu juhi nõusolekuta;

4) hageja, olles teadlik verbaalse vägivalla kasutamisest, laimamisest ja administratiivse

surve avaldamisest, suhtus nendesse tolerantselt, kiitis Y käitumise heaks ja ei nõustunud

tööandjapoolse töölepingu rikkumisega;

5) 28.01.2022 esitas Y kostjale hageja nimel hoiatuse, mis põhines tegelikkusele

mittevastavatel asjaoludel:

a.

kostja esitas hagejale töövõimetuse kohta ebaõigeid andmeid, varjas, et kostjal on

avatud töövõimetusleht alates 17.01.2022, ütles, et arst ei anna kostjale

töövõimetuslehte;

b. 24.01.2022 oli kostjal palavik ja kostja keeldus 24.01.2022 koju minemast;

c.

25.01.2022 ja 26.01.2022 lahkus kostja töölt enne tööaja lõppu.

5. Kostja etteheited ei ole õiged. Nende tõelevastavust peab tõendama kostja ise. Igal juhul ei

ole etteheited sellised, mida hageja ei oleks saanud kõrvaldada, kui kostja oleks hagejat

hoiatanud. Osaliselt ei ole võimalik aru saada, mida hagejale ette heidetakse. Ette heidetud

sündmused leidsid aset enam kui kuu aega enne töölepingu ülesütlemist ja enne seda, kui

kostja saatis hagejale nõudekirja. Kostja saatis nõudekirja alles 30.12.2021 ehk nädal pärast

väidetavaid sündmusi ja oli valmis töösuhet ka jätkama, kui hageja tasub talle raha. Seega ei

ole usutav, et 23.12.2021 sündmused olid sellised, mille tagajärjel oleks kostja tundnud, et ta

ei soovi hagejaga töösuhet jätkata. Vastasel korral oleks kostja töölepingu kohe üles öelnud.

6. Kuna töölepingu ülesütlemiseks ei esinenud TLS § 91 lg 1 nimetatud asjaolusid, on

erakorraline ülesütlemine tühine ja tööleping tuleb lugeda üles öelduks korraliselt.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Töölepingu p 2.4 kohaselt allub kostja otseselt hageja juhatuse liikmele Fle, kelle alaline

asukoht on Lätis. Y on hageja MINERALS (mineraaltoorainete) osakonna juhataja ja F

protežee. Y nimetab ennast kohalikuks juhiks ja hageja volitatud esindajaks. Temale

väljastatud volikirja punkti 1.d kohaselt on tal töösuhetes üksnes õigus pidada hageja nimel

läbirääkimisi hageja töötajatega või kandidaatidega ning allkirjastada töölepinguid või nende

täiendusi. Volikirja tähtaeg oli 01.05.2022 ja see oli antud ilma edasivolitamise õiguseta.

Vastavalt volikirja p-i 4 teisele lausele on volikirja raamidest väljuvad tehingud algusest peale

tühised. Q on hageja OGC osakonna koordineerija ning Y protežee ja parem käsi. Š (endine

Š) on hageja personaliosakonna koordineerija. Kostja töötas hageja juures alates 16.09.2005,

sh oli ajavahemikul 01.04.2014–26.03.2017 laborijuhi asetäitja ja alates 27.03.2017 OGC

2-22-3119

osakonna laborijuht. Kostja on valitud täitma ka Euroopa töönõukogu liikme ülesandeid.

Kostja ütles töölepingu üles, kuna arvestades kõiki asjaolusid ei olnud töösuhete jätkamine

enam võimalik.

9. Seoses koroonaviiruse levikuga viis hageja kõik kontoritöötajad, sh kostja alates

15.01.2021 üle kaugtööle. Kostja töötas nii kontoris kui kodus ja hagejal ei olnud sellega

seoses kuni 20.12.2021 küsimusi. Kevadel 2021 sai kostja teada, et hageja otsib spetsialisti,

kes oleks akadeemiliste teadmiste, töökogemuse ja kvalifikatsiooni poolest sarnane kostjale,

kuid nõus väiksema palgaga. Hageja soovis seega saada kostjast lahti, kuid ta ei saanud

töösuhet lõpetada põhjendusel, et kostja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid.

10. 20.12.2021 planeeris kostja töötada kodust, kuid muutis plaane ja tuli kontorisse, kuna

hankija teavitas uue laboriseadme saabumisest ja kostja tuli seda vastu võtma. Tööajal kutsus

Y kostja oma kabinetti, kus üritas kallutada teda võtma ühenädalane puhkus. Kostja ei

soovinud puhkust võtta. Y suhtles kostjaga üleolevalt ja alandavalt. Kostja lahkus kontorist

kell 16:57 ja suundus kaugtööle.

11. 23.12.2021 töötas kostja kontoris ja Y kutsus kostja taas oma kabinetti, kus esitas neli

dokumenti ja nõudis korduvalt nende kohest allkirjastamist põhjendades, et tal on kiire ja ei

ole aega arutada. Y ei selgitanud dokumentide sisu, allkirjastamise vajadust ega pakilisust ega

andnud kostjale võimalust dokumentidega tutvuda ja saada nende tõlget eesti keelde. Kostja

palus, et nende vestlus toimuks vähemalt ühe töötaja juuresolekul, kuid Y keeldus sellest. Y

suhtles kostjaga üleolevalt ja alandavalt.

12. 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlustel kasutas Y kostja suhtes korduvalt verbaalset

vägivalda ja avaldas administratiivset survet, et mõjutada teda võtma puhkus ja allkirjastama

dokumendid. Nimelt

-

ta katkestas kostjat poole sõna pealt ega lubanud argumenteeritult vastata (väljenditega

„mina olen siin ülemus ja saab nii nagu mina ütlen“, „sa oled nüüd mustas nimekirjas ja

sul tuleb taastada oma mainet“);

-

ta naeruvääristas seletust, et puhkusekava kooskõlastati ja kinnitati juba aasta alguses ja

aasta jooksul ei ole kerkinud puhkusekava muutmise küsimusi ning et kostja on ette

valmistamas Eesti Akrediteerimiskeskuse järelevalve auditit, mis oli kooskõlastatud

novembris ja peab toimuma jaanuari esimesel poolel edasilükkamise võimaluseta ning

kostja planeerib puhkust järgmise aasta maikuus (väljendiga „sul on hea huumorimeel“);

-

ta süüdistas kostjat suutmatuses organiseerida tööaega ja töötada tiimis (väljenditega „sina

ei oska oma tööaega organiseerida“, „sina ei ole tiimimängija“);

-

ta ähvardas teha kostja tööl olemise võimatuks ja vallandada kättemaksuks allumatuse eest

(väljendiga „ma saan oluliselt raskendada sinu elu“, „kas sina töötad siin minu reeglite

järgi või ei tööta üldse“);

-

ta keelas ruumist lahkumist ja seadis selle tingimuseks kostja positsiooni oluliselt

halvendava uue ametijuhendi allkirjastamise või lahkumisavalduse kirjutamise (väljendiga

„lahkud siis kui kirjutad alla“; uus ametijuhend nägi ette kostja alluvuse muutmist, sh

laiendas oluliselt kostja töökohustusi rahalise hüvitiseta);

-

ta mõnitas kostjat, uurides miks viimane ei ole veel lahkumisavaldust esitanud ja nõudis

selle kirjutamist (väljenditega „kas sa ei ole veel lahkumisavaldust kirjutanud“, „kas sa

kirjutad dokumentidele alla või võtad paberi ja pastaka ja kirjutad lahkumisavalduse“).

13. Pärast 23.12.2021 vestlust saatis Y kostjale järgmise sisuga hoiatuskirja: (1) käitusite

20.12.2021 mittekohaselt, rääkisite teiste töötaja juuresolekul lugupidamatusega, pärast seda

2-22-3119

keeldusite suhelda kohaliku juhiga; (2) ähvardasite kohalikku juhti, et pöördute töökaitse

inspektsiooni; (3) keeldusite laboriseadme registreerimisest ja lahkusite kontoriruumidest

tööajal vahetu juhi nõusolekuta. Hoiatuskiri ei kajasta tegelikku olukorda ja on koostatud

eesmärgiga kostjat diskrediteerida. Kostja ei ole käitunud mittekohaselt ega

lugupidamatusega. Väide, et kostja keeldus Yga suhtlemisest on kontekstist välja rebitud ja ei

arvesta Y enda provokatiivset ja alandavat suhtlemisstiili. Kostjal ei olnud kohustust taluda Y,

kes teda solvas ja alandas, seltskonda. See, et kostja hoiatas tööinspektsiooni pöördumisega,

tõendab, et olukord oli Y provotseeritud. Y tekitas oma käitumisega olukorra, mis tegi tema

seltskonna ebameeldivaks ja suhtlemise võimatuks. Pärast seda rõhutas kostja korduvalt, et

suhtleb Yga tööküsimustes ainult kirjalikult. Et Y seda võimalust ei kasutanud, näitab, et tema

suhtlemissoov oli näilik. Ta soovis vaid jätkata mõnitamist ja alandamist. Kostja ei keeldunud

laboriseadme registreerimisest. Ta registreeris selle ja suundus siis kaugtööle. Kostja ei

vajanud selleks vahetu juhi nõusolekut, kuna ta oli viidud kaugtööle. Kostja allus juhatuse

liikmele Fle. Yl ei olnud õigust juhtida ja kontrollida kostja tööd ega teha hoiatusi.

14. Kostja teavitas 30.12.2021 oma otsest juhti F ning 09.01.2022 õigus- ja

vastavusvaldkonna juhti K verbaalse vägivalla ja administratiivse surve kasutamisest. Kostja

nõudis hagejalt töökeskkonnas verbaalse vägivalla kasutamise, administratiivse surve

avaldamise ja kostja hea nime mustamise lõpetamist ning töölepingu edasisest rikkumisest

hoidumist ja töölepingu täitmisel seaduste järgimist. Hageja ei eitanud oma 17.01.2022

vastuses, et Y on soovinud, et kostja allkirjastaks talle esitatud dokumendid ning selle

saavutamiseks kasutas kostja suhtes verbaalset vägivalda ja avaldas administratiivset survet,

kuid ei tauninud seda, vaid taandus olukorrast ja leidis, et hageja ei ole töölepingut rikkunud.

Seega oli hageja teadlik Y käitumisest ja kiitis selle heaks. Hageja ei võtnud ette samme terve

töökeskkonna tagamiseks. Y jätkas Q ja Š kaasabil kostja hea nime mustamist ja

töökeskkonna mürgitamist.

15. 13.01.2022 e-kirjaga teavitas kostja kaastöötajaid, et töötab järgmisel päeval kodust. Sama

päeva õhtul saadetud vastuskirjas viitas Š kostja töölepingu p-le 5.1, mille kohaselt on kostja

töö tegemise koht XXX. Kell 21:21 e-kirjaga tuletas kostja meelde kaugtöö režiimi kehtivust

ja palus Šlt ja Qlt selgitust, kuid vastust ei saanud. 17.01.2022 saatis kostja korduskirja, kuid

ka sellele ei vastatud.

16. 2022. a jaanuari teises pooles läbis kostja koroonaviiruse vaktsineerimiskuuri. 17.01.2022,

pärast süsti, tundis ta ennast halvasti ja jäi kodutööle, millest teavitas kaastöötajad e-kirja teel.

Kostja töötas kodust kuni 21.01.2022. Kostja tegi 21.01.2022 perearsti soovitusel PCR testi,

mille tulemus oli negatiivne. Kostja sai tagantjärele teada, et perearst avas talle 17.01.2022

haiguslehe. Kuna PCR test oli negatiivne, sulges arst haiguslehe järgmisel tööpäeval, s.o

24.01.2022. Kostja haiguslehte ei kasutanud ja tööandjale ei esitanud, sest täitis kõiki

tööülesandeid kodust.

17. Kostjal tõusis 24.01.2022 kontoris töötades kehatemperatuur 37,4°C-ni. Kuna PCR test oli

olnud negatiivne, perearst haiguslehte ei pikendanud. Arst viitas üldteadaolevale asjaolule, et

kõrgenenud temperatuur võib olla seotud vaktsineerimisega. See ei kujutanud ohtu kostja või

teiste inimeste tervisele. Kostja arutas olukorda ja võimalust minna üle kaugtööle Qga. Kostja

palus uute arusaamatuste vältimiseks anda talle kirjalik luba ja saatis selleks 24.01.2022 Qle

e-kirja, kuid vastust ega luba ei saanud. Ajavahemikus 24.01.2022–27.01.2022 töötas kostja

kontoris.

18. 28.01.2022 saatis Y kostjale järgmise hoiatuskirja: (1) esitasite tööandjale töövõimetuse

kohta ebaõigeid andmeid, varjasite, et teile on avatud töövõimetusleht alates 17.01.2022,

2-22-3119

ütlesite, et arst ei anna teile töövõimetuslehte, olete andnud teadlikult tööandjale

valeinformatsiooni, millega põhjustasite tööandja usalduse kaotuse enda vastu; (2) keeldusite

24.01.2022 koju minemisest, kuigi teil oli palavik, ja jätkasite tööd; (3) ei pidanud

tööaegadest kinni 25.01.2022 ja 26.01.2022, lahkudes töölt enne tööaja lõppu teavitamata

sellest juhte. Hoiatuskiri ei kajasta tegelikku olukorda ja on koostatud eesmärgiga kostjat

diskrediteerida. 17.01.2022–20.01.2022 töötas kostja kodust, kuid oli kättesaadav telefoni teel

ja arvutivõrgus ning täitis tööülesandeid. Kostja ei esitanud hagejale valeinformatsiooni.

Hageja kogus ilma põhjuseta ise kostja isiklikke andmeid Haigekassalt ja mõtles muu juurde.

Kostja ei keeldunud 24.01.2022 koju minemisest. Kostja küsis luba, kuid Q ei vastanud tema

kirjale. Kostja nutitelefoni asukohaajalugu lükkab ümber hageja väite, nagu ei oleks kostja

25.01.2022 ja 26.01.2022 pidanud kinni tööajast. Kostja on allunud Fle. Y väljus oma

volikirja ja pädevuste piiridest.

19. Hageja oli eeltooduga asunud ette valmistama alust kostja vallandamiseks TLS § 88

alusel. Teadaolevalt oli hageja juba leidnud kostja asemele ka uue inimese. Kostja oli täitnud

kõiki tööülesandeid ja hagejal ei olnud kunagi talle mingeid etteheiteid. Kostja

diskrediteerimine ja tema hea nime kestev mustamine on amoraalne ja vääritu. Kostjale

tekitati moraalne kahju, mis väljendus meeleolu ja enesehinnangu languses. Kostjal tekkisid

unehäired, peavalu ja ärevustunne ning kroonilised haigused ägenesid. Tal diagnoositi

depressioon. Kostja ei olnud enam nõus taluma olukorda, kus teda pidevalt alusetult

süüdistatakse. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja seisukoht, et töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks puudus alus. Hageja, lubades Yl, Šl ja Q kostjat 1,5 kuu jooksul mõnitada, tegi

töösuhte jätkamise võimatuks.

20. Õige ei ole etteheide, nagu ei oleks kostja kodukontoris töötamise ajal labori tööd ümber

korraldanud ega delegeerinud laborijuhendajale olulisi ülesandeid, mida kostjal ei olnud

võimalik kodukontoris täita. Kostja täitis nõuetekohaselt kõiki kohustusi nii kontoris kui

kodus. Arusaamatu on, milliste tööülesannete täitmata jätmises kostjat enam kui kaks kuud

pärast töölepingu lõpetamist süüdistatakse. Samuti on arusaamatu, milliseid oma ülesandeid

pidi kostja laborijuhendajale delegeerima. Kostja ei saa laiendada teiste töötajate

tööülesandeid. Tööd korraldab hageja. Analüütiliste aruannete allkirjastamise õigus on antud

Yle, Nle, Hle, Qle, Ele ja Ble.

21. Hageja esitatud seletuskirjad ei tõenda, et kostja ei pidanud tööajast kinni. Seletuskirjad

on koostatud pärast töösuhete lõpetamist kohtuvaidluse tarbeks. Nende sisu ei ühti teiste

tõenditega. Kostja oli üle viidud kaugtööle. Kostja nutitelefoni asukohaajalugu ajavahemikust

24.01.2022–27.01.2022 tõendab, et ta viibis täistööpäevad kontoris. Hageja tunnistajad

järgisid kaugtöö režiimi ja töötasid kodust ega saanud seega teada, mis kell kostja kontoris

viibis.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist

suurust maakohus kindlaks ei määranud.

23. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli 16.09.2025 sõlmitud

tööleping nr 167-L, mida muudeti 27.03.2017, ja mille kohaselt töötas kostja hageja juures

OGC osakonna laboratooriumi juhina; kostja ütles töölepingu 31.01.2022 TLS § 91 lg 2 p 1

alusel üles ja hageja sai ülesütlemisavalduse kätte. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Y käitumist

saab lugeda hageja käitumiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine oli

õiguspärane, sh kas esinesid TLS § 91 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud töölepingu erakorraliseks

2-22-3119

ülesütlemiseks ning kas võimalik hagejapoolne töölepingu rikkumine oli piisavalt raske,

õigustamaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta. Maakohus märkis, et hageja

vaidlustas töölepingu ülesütlemise tähtaegselt (TLS § 105 lg 1).

24. Õige ei ole hageja väide, et kostja ülesütlemisavaldus on olulises osas põhjendamata ja

sellest ei ole võimalik aru saada, milliseid rikkumisi talle ette heidetakse. Avalduses on kostja

etteheited detailselt välja toodud.

25. Kostja heitis hagejale ette tööandja esindaja (Y) poolset verbaalset vägivalda ja

administratiivset survet 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlustel. Kostja esitas konkreetsed

väljavõtted Y öeldust oma 30.12.2021 pöördumises (vt ülal p 12) ja kinnitas vande all, et

hageja esindaja neid väljendeid kasutas. On eluliselt usutav, et kostja kaks aastat pärast

vestluse toimumist vande all ütluste andmisel konkreetseid lauseid enam ei mäleta. Hageja

esindaja vaidles vande all ütluste andmisel väidetavalt öeldud lausetele osaliselt vastu ja

osaliselt ei mäletanud, kas mingi lause öeldi või mitte. Vestlused toimusid kolmandate isikute

juuresolekuta ja need ei ole salvestatud. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, kuid kostja

väited on usaldusväärsemad. Y väited on olnud menetluse kestel erinevad ja on ka muutunud.

11.03.2024 kohtuistungil andis Y ütlusi selle kohta, et 20.12.2021 ja 23.01.2021 vahel oli

olnud veel mingi vestlus, kuid kuupäev talle ei meenunud. 15.03.2024 kinnituskirja

koostamise ajaks oli talle juba meenunud, millal konkreetselt teine vestlus toimus. Selline

vastuolu ei tekita usaldust ja selliselt hagejale sobilike mälestuste ootamatu tekkimine

vähendab oluliselt kõigi Y ütluste usaldusväärsust. Veel vähem usutav on see, et antud asjaolu

meenus ootamatult alles pärast pikka kohtumenetlust. Samuti ei ole usutav, et vestluse

toimumine, selle aeg ja sisu oli teada ka Šle, kuid ka temale meenus see alles nüüd.

Varasemast puuduvad viited 21.12.2021 vestluse toimumisele, mille käigus Y ja kostja

oleksid omavahelised vastuolud ära klaarinud. Kostja väidete elulist usutavust suurendab see,

et ta tõi antud väited välja 30.12.2021 nõudes. Sel hetkel võisid need kostjal piisavalt hästi

meeles olla. Kostja 30.12.2021 nõudest nähtub soov taastada normaalne töösuhe ja lõpetada

töötaja ebaväärikas kohtlemine. Kui kostjal oleks puudunud soov töösuhte jätkamiseks, nagu

viitab hageja, siis oleks kostja saanud töölepingu kohe üles öelda. Hageja esindaja väidete

elulist usutavust vähendab see, et kostja väidete tunnistamine ei ole hageja kui ettevõtte

majanduslike huvidega kooskõlas (võimalik hüvitise maksmine ja kohtukulude kandmine)

ning Y enda kui hageja juhatuse liikme ja konflikti ühe osapoole puhul ei saa eeldada ka

erapooletust (eelduslikult ei soovi anda ütlusi, mis teda ennast halba valgusesse seaksid).

Kostja väidete elulist usutavust suurendab ka see, et ta on palunud, et hageja esindaja ja kostja

23.12.2021 vestlus toimuks kolmanda isiku juuresolekul, millega hageja ei nõustunud. Kui

kostja jaoks ei olnud hageja esindaja käitumises etteheidetavusi, siis puudunuks vajadus

paluda muu isiku juuresviibimist. Kui hageja esindaja käitumine oli nõuetekohane, siis

puudunuks tal põhjus keelduda kolmanda isiku vestluse juures viibimisest. Y ütluste kohaselt

oli 20.12.2021 vestlusel pingeline õhkkond; mingi kostja väite peale hageja esindaja muigas;

tegemist oli verbaalse konfliktiga (ning hageja esindajal on raske hinnata, mis on ebaviisakas

toon); vestlus toimus kõrgendatud toonil; mõlemad vestluse pooled kasutasid ebaviisakat

tooni; vestlus oli tuline; juhtus, et üks või teine pool ei lasknud teisel poolel oma lauseid

lõpetada. Need ütlused kogumis viitavad sellele, et kostja väited hageja esindaja ebaviisaka

käitumise kohta on tõesed. Seega on kostja väited 31.01.2022 ülesütlemisavalduses toodud

hageja esindaja konkreetsete väljendite ja käitumise kohta tõendatud. Seda ei muuda asjaolu,

et Y ei ole temaga koos töötanud või koostööd teinud isikutega lubamatul viisil käitunud ning

et neile isikutele ei ole Y poolt taolise etteheidetava käitumise esinemist muude isikute suhtes

teada.

2-22-3119

26. Neid hageja esindaja poolt kasutatud väljendeid ja käitumist saab pidada kostja

ebaväärikaks kohtlemiseks. Verbaalne vägivald on lai mõiste, töökiusu üks ilmnemisvorm.

Töökius võib ilmneda ka töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku teabe varjamises, isiku

naeruvääristamises, avalikus alandamises või solvamises, liigses kontrollis või pidevas

põhjendamatus kritiseerimises (artikkel „Töövägivald, kiusamine ning diskrimineerimine

töökohal“). Tööandja esindaja poolt saab lugeda verbaalseks vägivallaks selliste väljendite

kasutamise, millega ta rõhutab, et kuna on ülemuse positsioonil, siis tuleb teisel käituda

täpselt ülemuse sõnade järgi, viited „mustale nimekirjale“ ja vajadusele taastada ülemuse ees

head mainet; hoiatamist, et ülemus saab oluliselt raskendada töötaja elu; hoiatamist, et kui

alluv ei tööta ülemuse reeglite järgi, siis ei tööta ta üldse; halvustava hinnangu andmine

töötaja suutlikkusele töötada tiimis ja oma tööaega organiseerida, päringud lahkumisavalduse

esitamise kohta. Sellistes väljendites sisaldub töötaja kritiseerimine, alandamine,

halvustamine, hirmutamine, ähvardamine ja tema vajaduste ignoreerimine. Samuti saab

lugeda verbaalseks vägivallaks selle, kui vastaspoole lauseid katkestatakse ega lasta enda

mõtteid lõpuni välja öelda. Hageja seaduslik esindaja naeruvääristas kostja seletust, et

puhkusekava oli kooskõlastatud ja kinnitatud hageja poolt juba jooksva aasta alguses ja aasta

jooksul ei ole kerkinud ühtegi küsimust puhkusekava muutmiseks ning et kostja teeb

ettevalmistusi Eesti Akrediteerimiskeskuse peatseks järelevalve auditiks ning kostja planeerib

puhkust järgmise aasta maikuus (väljendiga „sul on hea huumorimeel“). Taoline väljend on

kostjat naeruvääristav.

27. Hageja avaldas kostjale administratiivset survet. Vaidlust ei ole, et hageja esindaja nõudis

kostjalt 23.12.2021 vestlusel ametijuhendite ja hoiatuse allkirjastamist, olemata neid töötajale

piisavalt aegsasti tutvustanud. Kostja väitel avaldas Y, et kui kostja ametijuhendeid kohe ei

allkirjasta, siis tuleb tal esitada lahkumisavaldus. Oluline ei ole aga see, kas ametijuhendid

sisaldasid kostja töökorraldust oluliselt muutvaid tingimusi, vaid see, et kostjat survestati

töökorraldust puudutavaid dokumente allkirjastama, andmata piisavalt aega nendega eelnevalt

tutvuda. See on töötaja lubamatu survestamine.

28. Kostja heitis hagejale ette ebaõigetel alustel hoiatuste tegemist 23.12.2021 ja 28.01.2022.

Kostjal ei olnud 31.01.2022 avalduse tegemisel arusaama, et Y ei või talle hoiatust teha.

Seetõttu ei ole vaja sellele hinnangut anda. Ülesütlemise hetkel ei olnud see õigus vaidluse all.

Hoiatustes tehtud etteheited on aga alusetud.

28.1. Hageja 23.12.2021 hoiatuses heideti kostjale ette ebakohast käitumist 20.12.2021, s.o

kellegi suhtes teiste töötajate ees mitteaustaval viisil rääkimist, Yga rääkimast keeldumist,

ähvardamist Tööinspektsiooni poole pöörduda, töökohustuste täitmisest keeldumist ning

töökohalt lahkumist ilma otsese ülemuse loata tööajal.

28.1.1. Isikuna, kellega mitteaustaval viisil teiste töötajate ees räägiti, tuleb ilmselt käsitleda

Y. Nii hageja kui kostja kinnitasid, et 20.12.2021 vestlus toimus kõrvaliste isikute

juuresolekuta. Seega on hoiatus selles osas põhjendamatu.

28.1.2. Kostja kinnitas, et keeldus hageja esindajaga edaspidi suuliselt ja kahekesi olles

vestlemast ning soovis, et edaspidi toimuks arutelu kirjalikult. Kostja ei keeldunud üleüldse

suhtlusest hageja esindajaga. Arvestades verbaalse vägivalla kasutamist ja soovimatust, et

vestluse juures viibivad kolmandad isikud, oli mõistetav töötaja soov hoida edaspidist

agressiooni ära, samuti vältida olukordi, kus töötaja ebaväärika kohtlemise kohta on vaid sõna

sõna vastu. Hageja ei kasutanud võimalust suhelda kostjaga kirjalikult. Seega on hoiatus ka

selles osas põhjendamatu.

2-22-3119

28.1.3. Etteheide sellele, et kostja viitas Tööinspektsiooni poole pöördumise võimalusele, ei

ole põhjendatud. Tegemist on töötaja seadusliku võimalusega tagada enda õiguste kaitse.

28.1.4. Väited kostja poolt töökohustustest keeldumise ja töölt ilma otsese ülemuse loata

lahkumise kohta on tõendamata. Tõendamata on väide uue seadme registreerimata jätmisest.

Kostja töölepingu p 3.1 kohaselt oli kostja tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas,

kellaaegu täpsustamata. Lepingu p 3.2 kohaselt tulenevad tööaja algus, lõpp ja vaheajad

tööpäeva kestel tehtava töö vajadusest. Hageja ei tõendanud määratud tööaja lõppu

konkreetsel päeval. Arvestades, et kostja töötas sageli ka väljaspool nö tavapärast tööaega, ei

oleks ühel päeval ka ettenähtust varem lahkumine oluline rikkumine. Tööandja ei saa eeldada

ühe nädala töötundide ületamist.

28.1.5. Hageja ettevõttes oli kuni 31.01.2022 koroonaviiruse leviku tõttu kaugtöö režiim.

Hageja ei ole tõendanud, et see kostja suhtes ei kehtinud. Seega ei ole kohapeal

mitteviibimine töökohustuste rikkumine, kui puudub alus arvata, et töötaja ei jätkanud

töötamist kodust. Hageja väitis, et kostja ei olnud kontoritöötaja, samas möönis, et jaotus

kontori- ja laboritöötajate vahel ei ole ametlik.

28.2. 28.01.2022 hoiatuses heideti kostjale ette tööandjale töövõimetuslehe kohta ebaõigete

andmete esitamist, 24.01.2022 koju minemast keeldumist (vaatamata palavikule ja avatud

töövõimetuslehele), 25.01 ja 26.01 enne tööaja lõppu töökohalt lahkumist ja sellest enda

juhtide mitteteavitamist.

28.2.1. Selgusetud on töövõimetuslehte puudutavad asjaolud. Vaidlust ei ole, et

töövõimetusleht avati 17.01.2022 ja lõpetati 24.01.2022 ning et kostja seda ei kasutanud.

Välistatud ei ole, et kostja sai lehest teada tagantjärele. Tõendatud ei ole, et kostja oleks

hagejale kinnitanud, et arst talle töövõimetuslehte ei väljasta. Kostja teavitas 17.01.2022

hagejat, et tal on palavik ja ta töötab 17.01.2022 distantsilt. Kostja e-kirja postkasti kohaselt

saatis ta 17.01.–24.01.2022 igal tööpäeval tööalaseid e-kirju. Töövõimetuslehe väljastamine

annab töötajale õiguse töötamisest keelduda, kuid etteheidetav ei ole, et töötaja töötab

töövõimetuslehe kehtivuse ajal, kui ta ei taotle selle alusel hüvitist.

28.2.2. Segased on kostja 24.01.2022 töölt lahkumisest keeldumise asjaolud. Kostja teavitas

tööandjat 24.01.2022 kell 13.28, et tema kehatemperatuur on veidi tõusnud ja küsis Qlt, kas ta

võib kodust töötada. Kostja kinnitusel pidas ta nõu perearstiga, kelle sõnul oli palavik normi

piires ega kujutanud ohtu kostja ega teiste tervisele. Tööandjalt ei järgnenud sõnaselget luba

jätkata töötamist kodust ja kummaline on hageja etteheide, et kostja keeldus koju minemast.

Antud olukorras saab edasi töötamist pidada mõistlikuks ja ei saa rääkida kohustusest

töökohalt lahkuda. Tõendatud ei ole, et kostja oleks olnud enda või teiste tervisele ohtlik või

ei oleks olnud suuteline tööülesandeid täitma.

28.2.3. Kostja saatis 13.01.2022 Qle ja teistele töötajatele e-kirja teavitusega, et töötab

14.01.2022 kodus. Hageja personalitöötaja vastas samal päeval, et kostja töö tegemise koht on

XXX. Kostja viitas 13.01.2022 personalitöötajale vastates, et kuni 31.01.2022 kehtib kaugtöö

režiim ja palus varasemale kirjale selgitust. Kostja ei olnud 17. jaanuariks vastust saanud,

tuletas küsimust meelde ja palus täiendavat teavet. Samuti viitas kostja 25.01.2022 kirjas

personalitöötajale ja teistele (sh Yle), et puudub selgus, kas kaugtöö režiim kehtib ka kostjale.

Tööandja juhised kaugtöö kohta ei olnud seega piisavalt selged. Ühelt poolt kehtis ettevõttes

kontoritöötajatele kuni 31.01.2022 kaugtöö režiim, teisalt tuletas hageja kostjale meelde, et

töö tegemise koht on ettevõtte ruumides, kuid jättis siis vastamata kostja täpsustavale

küsimusele. Seejärel heitis hageja 28.01.2022 hoiatuses ette tööajast mitte kinni pidamist ja

2-22-3119

enne tööaja lõppu lahkumist, otsest juhti teavitamata. Konkreetset töötamise kellaaega

kostjale sätestatud ei olnud, kuid kostja nutitelefoni väljavõte tõendab, et ta viibis 25.01 ja

26.01 ettevõtte asukohas vastavalt 08.20–17.37 ja 08.20–17.37.

28.3. Olukord, kus tööandja teeb töötajale õigusliku aluseta hoiatusi, on käsitatav

kiusamisena. Tööandja taoline käitumine viitab soovile leida põhjust töötajast vabanemiseks

tööandjale sobival viisil, selleks sobivaid tõendeid luues ja töötajas töölepingu lõpetamise

soovi tekitades.

29. Kostja väidab umbmääraselt, et hageja esindaja on teda laimanud ja tema head nime

teotanud, kuid ei ole esile toonud, milles see konkreetselt seisnes. Kostja viitab tema

„kallutamisele“ võtma puhkust kostjale mittesobival ajal. Kasutamata puhkuse väljavõtmise

nõudmist ei saa aga iseenesest pidada töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks.

Ülesütlemisavalduses taolisi konkreetseid väiteid ei ole. Need väited jäävad seetõttu

tähelepanuta. Kostja viitab ka tööandja poolsele ignoreerimisele, kuid ülesütlemisavalduses

seda eraldi välja ei toonud. Väide sisaldub verbaalse vägivalla definitsioonis. Kohus saaks

selle väitega küll arvestada, kuid töötaja ignoreerimine ei ole piisavalt tõendatud.

30. Hageja esindaja kasutas kostja suhtes töökeskkonnas verbaalset vägivalda,

administratiivset survet ja tööandja käitumist saab lugeda töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks.

Töökius ja ebaviisakas suhtlemine tööl on keelatud. Kirjeldatud rikkumised on nii koos kui ka

eraldi võetuna töölepingu olulised rikkumised, mille tõttu võis lepingu täitmine muutuda

töötaja jaoks võimatuks. Hageja esindaja ja kostja vahel leidis aset üle kuu kestev konflikt,

mille tõttu ei saanud kostjalt enam töösuhte jätkamist eeldada. Tööandja ebaväärikas

käitumine kujunes välja pikema aja jooksul, s.o arvestada saab nii 20.12.2021 ja 23.12.2021

vestlusel toimunut kui ka 23.12.2021 ja 28.01.2022 alusetuid hoiatusi.

31. Hageja peab enda käitumist vabandatavaks, arvestades kostja enda ärritunud ja

provotseerivat suhtumist. Y ütluste kohaselt käitus kostja väljakutsuvalt ja agressiivselt ning

ka Y ägestus, vestlus oli tuline ja mõlema poole toon oli ebaviisakas. Tööandja lugupidamatut

käitumist ja töötaja ebaväärikat kohtlemist ei vabanda see, kui töötaja käitub provotseerivalt ja

trotslikult. Et vestlusel ägestusid mõlemad pooled, ei anna alust pidada hageja käitumist

töösuhtes normaalseks. Tööandja esindajal tuleb jääda neutraalseks.

32. Hageja väitel nõuti kostjalt üksnes sisekordade ja juhtimisotsuste järgimist. Asjas esitatu

kohaselt sai aga konflikt alguse hageja esindaja nõudmisest, et kostja võtaks puhkust ajal, mil

see tema plaanidega ei sobinud. Kostja võis viidata sellele, et puhkuste graafik kinnitatakse

aasta alguses. Hagejal oli võimalik varakult ette näha kostja vajadust võtta sel aastal plaanitust

enam puhkust. Kostja oleks sellisel juhul saanud seda teha mõlemale poolele sobival ajal.

Mõistliku personalipoliitika puhul oleks konflikt olnud ennetatav. Kostjale ei saa ette heita, et

ta esmalt hageja ettepanekuga ei nõustunud.

33. Y viitas kostja ähvardustele selle kohta, et kostjal on ka teisi tööpakkumisi, et

väljavõtmata puhkusepäevade aspekt ei vasta Eesti Vabariigi seadustele ning et kostja

ähvardas Tööinspektsiooni kontrolliga. Kostja selline käitumine ei ole etteheidetav. Tegemist

ei olnud õigusvastase ähvardamisega.

34. Hageja viited, nagu oleks kostja käitumisega tekkinud kollektiivis probleeme juba enne

vaidlusaluseid vestluseid, ei ole asjakohased. Siinses asjas ei hinnata seda, kas hagejal oleks

olnud endal alus tööleping üles öelda.

2-22-3119

35. Hageja ei võtnud ette vajalikke samme edasise töökiusu vältimiseks. TLS § 28 lg 2 p 6 (ja

TTOS) kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad

töötingimused, sh peab tööandja rakendama abinõusid, et ennetada selliste töötaja elu või

tervist ohustada võivate psühhosotsiaalsete tegurite mõju, nagu kiusamine ja ahistamine tööl

ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada

töötaja vaimset või füüsilist tervist, sh põhjustada tööstressi. Hageja väitel kostja esitatud

teavet võimaliku rikkumise kohta uuriti, kuid jõuti järeldusele, et väited ei vasta tõele ja

hageja ettevõtte juhataja ei ole kostjat ebaväärikalt kohelnud. Kontserni jurist K kinnitas

kostjale, et hakkab tegelema ettevõttesisese uurimise taotlusega, kuid selgusetuks jääb, kas

jurist tegeles asjaga edasi. Täiendavaid teateid kostja juristilt ei saanud ja ka hageja ei ole

välja toonud, milline oli juristi tegevuse tulemus. Ebamõistlik ei ole kostja soov, et vastus

oleks eesti keeles. Alusetu on hageja etteheide, et kostja ei pöördunud probleemidega

personaliosakonda. Personaliosakonna töötaja Š töötas Y otseses alluvuses ja kaebus oleks

suunatud samale isikule, kes käitus kostja suhtes ebaväärikalt. Kostja pöördus probleemi

lahendamiseks ettevõtte juhi F poole, samuti isiku (K) poole, kelle poole pöördumise nägid

ette juhised (aukoodeks). Kostja tegi seega kõik vajaliku, et ettevõtet probleemist teavitada.

Hageja küll tegeles kostja tõstatatud probleemiga, kuid sellest ei muutunud kostja olukord.

Hageja ei rakendanud pärast kostja 30.12.2021 esitatud teabega tutvumist selliseid piisavaid

abinõusid, mis oleksid hoidnud ära töötaja vaimset tervist halvendavate ja tööstressi

põhjustavate psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemise. Seega rikkus hageja töölepingust

tulenevaid kohustusi.

36. Kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest. 31.01.2022

seisuga ei olnud töölepingu erakorralise ülesütlemise alused ära langenud. Hageja väitis küll

esmalt, et kostja oleks pidanud teda rikkumise suhtes hoiatama, kuid nõustus hiljem, et seadus

töötajale taolist hoiatamise kohustust ette ei näe (vt ka RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 20).

Samas võib see, et töötaja juhib tööandja tähelepanu sellele, et tööandja rikub töölepingut või

seadust või annab tööandjale täitmiseks täiendava tähtaja, anda aluse lugeda tööandja

rikkumised oluliseks. Kostja ongi oma 30.12.2021 kirjaga hagejat sisuliselt hoiatanud, s.o tõi

välja hageja esindaja ebakohase käitumise ja püüdis leida töösuhte jätkamist võimaldavat

lahendust. Kostja poolt kohene töölepingu üles ütlemata jätmine oli mõistlik. Kostja proovis

lahendada konfliktset olukorda selliselt, et töösuhet oleks võimalik jätkata ja see ei ole

töötajale ette heidetav ega võta temalt võimalust hiljem samale rikkumisele tugineda. Kuna

selgus, et konflikt siiski ei lahene ja hageja poolne käitumine viitas soovile leida võimalus

töösuhte lõpetamiseks tööandjale sobilikel tingimustel, ei saa järeldada, et viivituse tõttu on

kostja jaoks mõistlik ülesütlemise tähtaeg möödunud. Samuti on võimalik järeldada, et kostja

jaoks eksisteerisid töölepingu ülesütlemise põhjused kumulatiivselt, s.o hiljem tekkinud

alused lisandusid algsetele ja kokkuvõttes ei olnud töölepingu jätkamine enam inimlikult

võimalik.

37. Hageja väitis, et 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestluste käigus tekkinud mis tahes

arusaamatused lahendati kostja ja V vahel ära juba 2021. a detsembri lõpus. Hageja väidab, et

kuna 20.12.2021 vestlus jäi kostja lahkumise tõttu pooleli, vestlesid pooled 21.12.2021 uuesti,

vestlus toimus oluliselt leebemas toonis ning vestluse käigus kostja ka vabandas. Hageja väide

on aga vastuolus kostjale 23.12.2021 tehtud hoiatusega. Hoiatuse mõte jääb sellisel juhul

selgusetuks. Sellest ka ei nähtu võimalikku suhete eelnevat klaarimist, vaid nähtub, et hageja

esindaja ja kostja vahel oli konflikt, mis ei ole lahendust leidnud. Ei ole eluliselt usutav, et

hageja juhatuse liige ei mäletanud enam kui kahe aasta vältel 20. ja 23. kuupäevade vahelise

kohtumise toimumist, selle kuupäeva ja vestluse sisu ning see meenus ootamatult alles

11.03.2024 kohtuistungile lähedasel ajal. Aja möödudes mälestused tuhmuvad, mitte ei taastu.

15.03.2024 kinnituskiri ei ole usaldusväärne tõend. Samas ei muudaks ka kostja vabandus

2-22-3119

omaenda käitumise pärast hagejale etteheidetavat käitumist kostja jaoks aktsepteeritavaks. On

eluliselt usutav, et olukorras, kus mõlemad konflikti osapooled ägestuvad, vabandab üks

hiljem omaenda ägestumise pärast. Sellest ei pea tuletama, et vabandanu aktsepteerib ka

vastaspoole ebaviisakat käitumist ja loeb selle õigustatuks.

Apellatsioonkaebus

38. Hageja esitas 03.06.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks

lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

39. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TLS § 91 lg 2 p-i 1 ja lg-t 4.

39.1. Kostja ebaväärikas kohtlemine viidatud sätte tähenduses on tõendamata. Kostja

ülesütlemisavalduses välja toodud asjaolud taanduvad 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlustele.

Poolte vande all antud ütlustest nähtub, et hageja ei ole kostjat vestluste ajal, arvestades

vestluste konteksti, ebakohaselt survestanud või kostjaga ebasobivalt käitunud. 11.03.2024

toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et vestluse eesmärk kostjaga oli paluda

selgitusi selle kohta, miks kostja keeldub täitmast grupi eeskirju ning arutati ka kostja

käitumuslikke iseärasusi seoses eelnevate sündmustega kollektiivis. Enda käitumisele

tagasiside või kriitika saamine võib mõjuda isikule pingestavalt, kuid tegemist on tüüpilise

emotsionaalse pingega, mille talumine on töötajalt oodatav. Esimesena ärritus kostja ja ka

ähvardas hagejat. Tegelikult ei väljunud vestlused normaalse suhtluse piiridest ja lahkhelid

lahenesid. Kostja nõustus hageja ettepanekutega. Kostja ei tõendanud, et vestlus oleks

eskaleerunud viisil, mis oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

39.2. Maakohus hindas vestluste konteksti vastuolus TLS § 91 lg 2 p 1 eesmärgiga.

Olukorras, kus mõlemad vestluse osapooled on ärritunud, ei ole sätte eesmärk võimaldada

tööleping erakorraliselt, ilma hoiatuseta, üles öelda, arvestamata töötaja enda käitumist ja

süüd tekkinud konfliktisituatsioonis. Kostja käitumisega oli hagejal ka varem probleeme.

Pelgalt ebaviisakas käitumine ei ole töölepingu ülesütlemise alus. Verbaalne vägivald ja

ebaviisakas käitumine ei ole sünonüümid. Õige ei ole maakohtu järeldus, et tööandja esindaja

lugupidamatut käitumist ja töötaja ebaväärikat kohtlemist ei vabanda töötaja enda

provotseeriv ja trotslik käitumine. Pingestatud töökeskkond ei pruugi olla normaalne, kuid

töölepingu erakorraline ülesütlemine on ekstreemne meede, millele peaks eelnema poolte

vaheline suhtlus eesmärgiga konflikt lahendada.

39.3. Õige ei ole kohtu järeldus, et hageja ei ole kostja etteheidetega tegelenud. Samuti ei ole

õige, et kostja proovis olukorda lahendada selliselt, et pooltel oleks võimalik töösuhet jätkata.

Konflikt lahenes tegelikult kiiresti ja kostja nõustus võtma puhkuse ja nõustus uue

ametijuhendiga. Sellega andis kostja indikatsiooni, et tal puuduvad hagejale edasised

etteheited. Tulenevalt TLS § 88 lg-st 3 puudus hagejal võimalus jätta 23.12.2021 hoiatus

esitamata. Hoiatuse eesmärk ei olnud kostjat ebakohaselt või õigusvastaselt survestada.

39.4. Kostja töötas pärast väidetavat rikkumist hageja juures veel ligi kuu aega ja tal ei olnud

enam alust tugineda ülesütlemisel vestlustel toimunule. 28.01.2022 hoiatuse aluseks olevad

asjaolud on eraldiseisvad, mida ei saa hinnata vestlustel toimunutega kogumis. Ükski

ülesütlemisavalduses välja toodud hoiatust puudutav etteheide ei ole töötaja väärikust

alandav. Hoiatust ei saa vaidlustada töölepingut erakorraliselt üles öeldes. Igal juhul ei ole

kostja selgitanud, milles hoiatuse tegelikkusele mittevastavus seisneb.

2-22-3119

39.5. Kostja oli ise läbivalt kiuslik. Kohus ei võtnud kohtuotsuses vajalikul määral arvesse

kostjast tulenevaid asjaolusid, sh kostja käitumist, sh seda, et kostja ei öelnud töölepingut üles

kohe pärast vestluseid. Näiteks kasutas kostja vasturääkivaid argumente Y õiguste kohta;

nõudis hagejalt suhtluse edastamist eesti keeles, kuigi ta seda piisavalt ei valda ja töö toimus

inglise keeles; avas ebaselgetel asjaoludel töövõimetuslehe ja varjas seda hageja eest; keeldus

hageja esindajaga kohtumast ja soovis viia suhete taastamise formaalsele tasemele; ähvardas

kaevata Tööinspektsiooni; oli üksuse juht, kellelt tuleb oodata kõrgendatud töödistsipliini ja

konfliktiolukorra lahendamise oskusi, kuid selle asemel keskendus kostja konflikti

süvendamisele. Kohtumenetluses on kostja esitanud erinevaid vasturääkivaid seisukohti ja ei

ole tõendanud tema suhtes verbaalse vägivalla kasutamist. Kostja kasutab kohtumenetlust

väljapressimiseks.

39.6. Tegemist ei olnud TLS § 91 lg 2 p 1 olukorraga. Hageja käitumine ei olnud

süstemaatiline, vestlused kostjaga ja kostja hoiatamine töökohustuste rikkumise eest olid

objektiivselt põhjendatud. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Hageja ei kasutanud

ebatsensuurseid väljendeid, ei alandanud ega mõnitanud kostjat. Kostja rebis öeldud laused

kontekstist välja.

40. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt menetlusõigust.

40.1. Maakohus tuvastas ebaõigesti väidetava lubamatu survestamise. Kostja ei ole

survestamise toimumist tõendanud. Ametijuhendi allkirjastamisest keeldumine on näide

kostja kiuslikkusest.

40.2. Maakohus hindas ebaõigesti kaugtöö režiimi ja jättis tähelepanuta, et kostja ei viibinud

tegelikult kaugtööl, kuna tema tööülesannetest lähtudes ei olnud see võimalik.

40.3. Maakohus hindas ebaõigesti menetlusosaliste vande all antud ütluste kaalu. Kostja jäi

üksnes abstraktsete kirjelduste juurde vestlusel väidetavalt toimunust ja kordas üksnes juba

kirjalikes seisukohtades selgitatut ega osanud selgitada hageja esindaja poolt vestluste käigus

väidetavalt esitatud lausete konteksti. Maakohus leidis ebaõigesti, et seda õigustab asjaolu, et

vestlused toimusid enam kui 2 aastat enne istungit. Kostja heidab hagejale ette

väljakannatamatuid kannatusi ja verbaalset vägivalda ja oleks pidanud vähemalt meeles

pidama, mis kontekstis ja miks talle väidetavad laused öeldi. Maakohtu etteheide, et hageja

esindajale meenus kohtuistungile lähedasel ajal veel kolmas vestlus ja selle sisu, on seega ka

vastuoluline. Kostja ütlused ei ole usaldusväärsemad ja maakohus jättis ebaõigesti arvesse

võtmata hageja seadusliku esindaja 15.03.2024 kinnituskirja. Kohus ei lubanud hageja

esindajal kinnituskirjas märgitud asjaolusid vande all kinnitada. Maakohus heitis hagejale

ette, et Y väited on menetluse kestel muutunud, kuid jättis tähelepanuta, et ka kostja väited on

vastuolulised. Maakohus sisustas meelevaldselt hageja seadusliku esindaja ütluste eesmärgi.

40.4. Maakohus hindas ebaõigesti kostja kaebusi hageja rahvusvahelistesse struktuuridesse.

Kostja ei tuginenud sellele töölepingu ülesütlemisel. Samuti on hageja kostja pöördumistega

tegelenud. Kohtu järeldused on vastuolus selle kohta asjas esitatud tõenditega. Kostja jätkas

läbivalt kiuslikku suhtlusstiili, mida kinnitab nõue saada Moskvas asuvalt isikult vastuseid

eesti keeles. Kostja asus detsembris 2021 hageja juures töölt lahkumist ette valmistama ega

olnud huvitatud töösuhte jätkamisest.

2-22-3119

Vastustaja seisukoht

41. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

43. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt

tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 23). Maakohus ei ole nende asjaolude

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist

vajalikuks. Apellatsioonkaebuses ei ole neid asjaolusid ka vaidlustatud. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus hindas kõiki asjas esitatud väiteid ja tõendeid kooskõlas

TsMS § 232 lg-s 1 ja 2 sätestatuga oma siseveendumuse kohaselt ja jõudis õigesti järeldusele,

et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu põhjendused ja järeldused on seejuures hästi

jälgitavad. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus juba esitatud väiteid, millele

maakohus on ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei

pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

44. TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel. Seejuures võib töötaja TLS § 91 lg 1 järgi töölepingu

erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Mõjuvaks põhjuseks peetakse

ettenägematut asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on

muutunud töötaja jaoks võimatuks, sh tuleb võimatuse all mõista nii füüsilist võimatust kui ka

sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist, ning

kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, st ettenägematu asjaolu tõttu, mis annab poolte

huvisid kaaludes aluse eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, ei

ole töötajal kohustust töölepingu ülesütlemisest ette teatada ning ta võib töölt lahkuda ilma

ette teatamata (RKTKo 22.04.2015, 3-2-1-111-14, p-d 14 ja 16). Mõjuvaks põhjuseks TLS §

91 lg 1 tähenduses saab mh pidada ka tööandjapoolset töölepingu olulist rikkumist.

Töölepingu oluliste rikkumiste näidisloetelu sisaldub TLS § 91 lg-s 2 (vt RKTKo 11.02.2022,

2-19-2497, p 18). TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt võib töötaja öelda töölepingu erakorraliselt üles

mh juhul, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud

seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Töötaja saab seega öelda töölepingu

erakorraliselt päevapealt üles juhul, kui erakorralisi asjaolusid, sh tööandjapoolset

töölepingust tuleneva kohustuse olulist rikkumist, ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa

töötajalt mõistlikult oodata enam tööülesannete täitmist.

45. Õige ei ole hageja seisukoht, et tuvastatud asjaoludel ei olnud kostjal alust töölepingut

TLS § 91 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Maakohus tuvastas, et hageja kohtles kostjat

ebaväärikalt 20.12 ja 23.12.2021, kuna kasutas kostja suhtes verbaalset vägivalda ja

administratiivset survet ning 23.12 ja 28.01.2022 hoiatuste tegemisel, kuna esitas kostjale

tõele mittevastavaid etteheiteid, samuti kuna hageja ei reageerinud kostja esitatud nõudele ega

2-22-3119

parandanud töötingimusi. Õige on maakohtu järeldus, et nendel asjaoludel ei saanud kostjalt

töölepingu jätkamist oodata ja ta võis lepingu erakorraliselt üles öelda.

46. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks ei saa

olla pelgalt ebaviisakas käitumine kollektiivis. Kostja ei öelnud aga töölepingut üles

ebaviisaka käitumise tõttu. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid, sh poolte vande all antud

seletusi 20.12 ja 23.12.2021 toimunud vestluste kohta ja tuvastas õigesti, et hageja esindaja

kohtles kostjat nendel vestlustel vääritult. Hageja käsitleb oma kaebuses 20.12 ja 23.12.2021

toimunud vestlusi isoleerituna esile toodud ja tõendatud sündmuste jadast. Kostja ütles

töölepingu erakorraliselt üles mitte pärast nimetatud vestluste toimumist, vaid pärast seda, kui

hageja vestlustel toimunule kohaselt ei reageerinud ja tegi kostjale kaks alusetut hoiatust.

Seejuures ei ole hageja apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, mis puudutavad

hoiatuste alusetust, põhilises osas vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks

kostja 23.12.2021 ja 28.01.2022 hoiatuste tegelikkusele mittevastavust põhjendanud või

tõendanud, ei ole õige. Maakohus arutas hoiatuste aluseks olnud väidetavaid asjaolusid

pooltega põhjalikult ja analüüsis neid kohtuotsuses (vt ülal p 28). Hageja väidab oma

kaebuses üksnes seda, et maakohus tuvastas valesti asjaolu, et kostja oli kaugtöö režiimil.

Nimelt väidab hageja ka apellatsioonimenetluses, et kostja ei viibinud tegelikult kaugtööl,

kuna tema tööülesannetest lähtudes ei olnud see võimalik. Hageja selline väide on aga

üldsõnaline ja sisustamata. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et hoiatustes tehtud

vastavad etteheited ei vastanud tõele. Hageja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada,

milliste tööülesannete täitmine ei olnud kostjal kodukontorist võimalik. Maakohus tuvastas

asjas esitatud tõendite alusel hoopis selle, et tegelikult tegigi kostja kodust tööd.

47. Õige ei ole hageja seisukoht, nagu ei saakski kostja temale tehtud hoiatuste sisu

käesolevas menetluses kahtluse alla seada. Kostja võis töölepingut erakorraliselt üles öeldes

tugineda muuhulgas sellele, et tööandja teeb talle tõele mittevastavate etteheidetega hoiatusi,

viidates õigusele leping TLS § 88 lg 1 alusel üles öelda. Ringkonnakohus nõustub sellega, et

tõele mittevastavatele etteheidetele tuginevate hoiatuste tegemine, seejuures korduvalt, on

käsitatav töötaja ebaväärika kohtlemisena TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses.

48. Õige ei ole ka etteheide, nagu ei oleks maakohus hinnanud hageja väiteid selle kohta, et

ülesütlemise teade ei olnud tähtaegne TLS § 91 lg 4 tähenduses. Maakohus analüüsis seda

küsimust (vt käesoleva otsuse p 36) ja leidis õigesti, et kostja ei kaotanud õigust rikkumisele

tugineda. Kolleegium nõustub, et tööandja ebaväärikas käitumine TLS § 91 lg 2 p 1 mõttes

võib kujuneda pikema aja jooksul ja töötaja võib tugineda töölepingu ülesütlemisel pikema

aja jooksul toimunud sündmustele kogumis (vt ka TlnRnKo, 2-19-19111 p 9.1). Kostjal oli

seega õigus öelda tööleping üles siis, kui selgus, et konflikt ei lahene. Pideva usaldamatuse ja

vastumeelsuse õhkkonnas ei olegi mõistlik nõuda töötajalt lepingu edasist täitmist ja lepingu

ülesütlemist korraliselt (vt ka TlnRnKo 09.03.2018, 2-16-18265, p 11). Hageja väitis küll

ringkonnakohtule, et tema ei pidanud töösuhte lõpetamist vajalikuks, kuid hageja poolt TLS §

88 lg-le 1 viitavate, kuid tõele mittevastavate asjaoludega põhjendatud hoiatuste tegemine

sellist väidet ei toeta.

49. Hageja väitis maakohtus, et kostja oleks pidanud teda rikkumise suhtes hoiatama, kuid

nõustus hiljem, et seadus töötajale taolist hoiatamise kohustust ette ei näe. Maakohus viitas

asjakohaselt ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei näe töölepingu seadus ette töötaja

kohustust anda enne töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandjale töölepingu

nõuetekohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega (RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 20).

Nõustuda ei saa hageja poolt ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukohaga, nagu tuleneks

töötajale hoiatamise kohustus siiski hea usu põhimõttest. Töölepingu erakorraline

2-22-3119

ülesütlemine peab toimuma seaduses sätestatud alustel ja korras (TLS § 87). Hea usu

põhimõttest ei saa tuletada ülesütlemisele täiendavaid, töötajat piiravaid nõudeid. Maakohus

selgitas asjakohaselt sedagi, et asjaolu, et töötaja on siiski juhtinud tööandja tähelepanu

rikkumistele või andnud täiendava tähtaja, võib samas anda aluse lugeda tööandja rikkumise

oluliseks (vt ka 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 20 ja 09.02.2022, 2-19-9129/80, p 28). Praegusel

juhul esitas kostja hagejale 30.12.2021 töölepingu rikkumise teate ning rikkumise lõpetamise

ja kohustuste täitmise nõude, s.t juhtis tööandja tähelepanu rikkumisele. Maakohus tuvastas,

et kuigi kostja kaebusega tegeleti, ei ole hageja esile toonud, et kostja olukord oleks sellest

paremaks muutunud. Vastupidi, 28.01.2022 tegi hageja kostjale uue tõele mittevastavatele

asjaoludele tugineva hoiatuse. Seega muutus tööandja rikkumine igal juhul oluliseks TLS § 91

lg 1 tähenduses ja töötajal oli objektiivne alus leida, et konflikt ei lahene. Alusetud on hageja

etteheited, nagu oleks maakohus lahendanud asja, tuginedes ülekaalukalt kostja tunnetele ja

emotsioonidele.

50. Maakohus leidis õigesti ka seda, et tööandja ei saa oma käitumist õigustada kostja

väidetava provotseeriva ja trotsliku käitumisega. Hageja eirab töötajat süüdistavate

seisukohtade esitamisega tööandja kui töösuhtes tugevama poole vastutust töökeskkonna

nõuetekohasuse ja võimalike konfliktide konstruktiivse lahendamise eest.

51. Hageja väited on ka vastuolulised, kuna ta leiab, et kostja oleks võinud töölepingu üles

öelda vahetult pärast 23.12.2021 toimunud vestlust, mitte kuu aega hiljem, kuid märgib samal

ajal, et TLS § 91 lg 2 p-s 1 ette nähtud koosseisu täidab üksnes süstemaatiline töökius ja

ülesütlemisele pidi eelnema veel ka hoiatus. Maakohus tuvastaski, et tööandja ebaväärikas

käitumine kujunes välja pikema aja jooksul, kusjuures kostja oli olukorrale hageja tähelepanu

juhtinud, kuid tulemusteta. Maakohus arvestas asja lahendamisel sündmuste jada kogumis ja

ei ole jätnud konteksti arvestamata.

52. Õige ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks administratiivse surve avaldamine

tõendamata. Maakohus on selle nõuetekohaselt tuvastanud. Ka hageja enda

apellatsioonkaebusest tuleneb seisukoht, et kostja pidi ametijuhendid allkirjastama.

Ringkonnakohtu istungil hageja esindaja küll selgitas, et ei väida, nagu oleks kostja olnud

kohustatud muutunud ametijuhendit allkirjastama, kuid jäi selle juurde, et ametijuhendi mitte

allkirjastamine oli kiuslik. Hageja väited on seega vastuolulised ega lükka ümber maakohtu

tuvastatud asjaolusid kostja ebaväärika kohtlemise kohta.

53. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme ka poolte vande all antud seletuste hindamisel.

Hageja seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud poole vande all antud seletusest tulenenud

uute asjaoludega arvestama, on ekslik. Poole vande all antud seletus on tõend (TsMS § 229 lg

2). Tõendi esitamine on menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks

menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel (TsMS §

236 lg 1). Poole vande all ülekuulamise taotlemisel pidi hageja seega põhjendama, millise

asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit koguda (TsMS § 236 lg 3).

Tõenditest (sh poole seletusest) ei saa asjaolusid seega tuletada, vaid need pidid olema esile

toodud enne poole ülekuulamist. Kohus saab kuulata poole (samuti tunnistaja) vande all üle

üksnes esitatud väidete tõendamiseks. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus

jätnud poole vande all antud seletusega arvestamata, on siiski ebaõige. Maakohus hindas

hageja tõendist tulenenud uusi väiteid sisuliselt, kuid leidis, et need seletused ei ole

usaldusväärsed. Maakohtu seisukohad on seejuures jälgitavad ja loogiliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist tõendite

hindamisel.

2-22-3119

54. Maakohtu otsusest nähtub selgelt kohtu siseveendumuse kujunemine. Maakohus tugines

seejuures nii elulisele usutavusele kui ka teistele asjas esitatud tõenditele. Ainuüksi sellest, et

hageja maakohtu poolt tõenditele antud kaalu ja hinnanguga ei nõustu, ei järeldu

menetlusõiguse normide rikkumist. Seejuures jätab hageja tähelepanuta, et maakohus ei

pidanud hageja esindaja seletusi ebausaldusväärseks tervikuna. Maakohus hindas seletusi

sisuliselt ja arvestas hageja esindaja kirjeldusi 20.12 ja 23.12.2021 toimunud vestluste kohta.

Maakohus ei pidanud esindaja seletusi ega pärast seda 15.04.2024 esitatud kinnituskirja aga

usaldusväärseks osas, milles hageja seaduslik esindaja tõi ütluste andmise käigus esile uued

asjaolud, millele menetluses varem tuginetud ei olnud. Nimelt väite osas, et vaidlusaluse kahe

vestluse vahel toimus veel kolmas, kus kostja väidetavalt hageja ees vabandas. Maakohus

jättis nende väidetega õigesti arvestamata.

55. Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuses toodud etteheited põhjendatud. Ainuüksi

see, et hageja maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust järeldada,

nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti või rikkunud tõendite hindamisel

menetlusõiguse norme. Samuti ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

57. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2

alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)