2-24-11916/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-11916

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

22.10.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11916

Tsiviilasi

K.K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: K.K. (isikukood: XXX ; aadress: XXX-i,

48444 XXX; telefon , e-ost:

Usaldusisik: K.K., telefon XXX, e-post:

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

Menetlusliik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku K.K. (isikukood XXX ) pankrot

22.oktoobril 2024. a kell 09.00 ja algatada K.K. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Määrata K.K. (isikukood XXX ) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Robert Sprengk, kelle kontaktandmed on: Advokaadibüroo LMP, Soola 8, 51004

Tartu; Tel: 51 66 303; e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 11.november 2024.

a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.10.2025. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. K.K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määrata usaldusisiku K.K. tasu summas 495 eurot (käiemaksu ei lisandu).

11. Usaldusisiku tasu summas 495 eurot hüvitada K.K.-le riigi vahenditest, makstes

usaldusisiku tasu 495 eurot K.K. (isikukood XXX) arvelduskontole nr

EE181010102411769006.

12. Saata määrus p.11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, saata usaldusisikule K.K.,

tasu väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

K.K. esitas 06.08.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus (alates

11.12.2023. a) ning tema ülalpidamisel on üks alaealine. Abikaasadel on ühisvara ning

abikaasal makseraskusi ei ole. Võlgnikul on kutseharidus. Käesolevalt töötab K.K. Tartu

Realiseerimiskeskuses müüjana ning tema igakuine töötasu on 1200 eurot. Väljaminekud on

720 eurot. Vara on välja toodud täiendav kogumispension (III sammas), mille hinnanguline

väärtus on 4821,38 eurot. Muu vara puudub. Täitmata kohustusi on kolme võlausaldaja ees

ning kogusummas 20 023,85 eurot. Algatatud on täitemenetlused. Võlgnik võttis kiirlaene, et

võimaldada oma perele paremad elamistingimused, kuid ei jõudnud võetud kohustusi täita.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Tasutud on riigilõiv on 10 eurot.

Kohus võttis 02.09.2024. a määrusega K.K. maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks K.K.. Kohus tegi usaldusisikule kohustuseks FiMS §-st 17 tulenevate

ülesannete täitmise.

Usaldusisik K.K. esitas 01.10.2024. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on

varana kirjas sõiduauto Ford Focus, mida reaalselt olemas ei ole, viidud varuosadeks. On

olemas mängukonsool playstation 5 väärtusega 350 eurot, kaks kuldsõrmust väärtusega 300

eurot. Vabatahtlikus pensionifondis on osakuid väärtusega 5197,86 eurot ja igakuise

sissetulekuna võlgniku töötasu 900 eurot (periooditi lisatasu 100-200 eurot), lisandub

peretoetus 80 eurot. Sissetulekud kokku 1080 eurot. Kohustusi on kokku summas 25 126,90

eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 885 eurot. Ülalpidamisel on üks alaealine.

Võlgnik saab igakuiselt võlgade katteks tasuda 100 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeliselt võetud laenud, maksejõuetus on tekkinud

sissetulekute vähenemisest siis kui vanemapalk lõppes. Enne seda on võlgnik püüdnud saada

pere elu heale järjele. Võlgnikul ei ole alkoholi- ega hasartmängusõltuvust, elab säästlikult.

Kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Koos võlgniku vara- ja võlgade nimekirjaga on usaldusisik esitanud tegevusaruande, milles

sisaldub ka usaldusisiku hinnang ja selgitus väljatulekuks maksejõuetusolukorrast

väljatulekuks. Usaldusisiku arvamusest nähtub, et pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus täidaks võlgniku eesmärki kohustustest vabaneda ainult juhul, kui

võlgnik otsib tasuvama töökoha ehk tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ning on

eesmärgile orienteeritud ehk kohusetundlik rahaasjades. Praegu puudub võlgnikul sissetulek,

mille arvelt kohustusi vähegi mõistlikus ulatuses täita.

Kohus andis usaldusisikule ja võlgnikule võimaluse soovi korral midagi täiendavalt avaldada

kirjalikult. Usaldusisik teatas enda ja võlgniku nimel, et välja tuleks kuulutada võlgniku

pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus. Täiendavalt ei ole midagi lisada.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

Kohus arutas võlgnikuga ja usaldusisikuga kirjalikult sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi

valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv

menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku sissetuleku juures ei

ole võlgade ümberkujundamismenetlus mõistliku ajaperioodi jooksul võimalik. Samal

arvamusel on ka võlgnik. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja

usaldusisiku hinnangust, et K.K.le on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos

kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgniku töötab müüjana OÜ-s Realiseerimiskeskus. Võlgniku igakuine

töötasu on 900 eurot, millele periooditi lisandub lisatasu 100-200 eurot. Võlgnikule

makstakse peretoetust 80 eurot. Võlgnikul olemasolev vara kohustusi ei kata. Kohustusi

võlausaldajate ees on kokku 25 126,90 eurot.

Kohus loeb tuvastatuks, et K.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Kohus märgib, et võlgnik on kasutanud oma arvelduste tegemiseks oma lapse nimel olevat

pangakontot. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tuleb selline tegevus lõpetada ja kõik

võlgnikule makstavad rahasummad, aga ka tema arveldused peavad liikuma läbi võlgniku

enda nimel oleva pangakonto.

Robert Sprengk andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja

usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et Robert Sprengk on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on

võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku K.K. pankroti välja 22.oktoobril 2024 kell 10.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Robert Sprengki ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

11.11.2024. a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda

virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule K.K., samuti võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik K.K. esitas 01.10.2024.

a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt.

Usaldusisik taotleb tasu 20 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 660 eurot.

Usaldusisiku tegevus selles menetluses on olnud järgmine: päringud ja võlaandmete

hankimine 2 tundi, kava koostamine, kontoväljavõtete analüüs 4 tundi, suhtlemine võlgnikuga

kokku 4 tundi. Kokku 10 tundi ehk 20 pooltundi, 33 eurot pooltund. Tasu 660 eurot.

Tasutaotlus on esitatud FiMS § 54 lg 4 kolmanda lause kohaselt ja järgitud on PankrS § 23 lg

51 ettenähtud aluseid justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 kohaselt. Kohus hindab, et

usaldusisiku töömaht 20 pooltundi ehk 10 tundi on selles menetluses ülemäärane. Võlgnikul

on neli võlausaldajat (ühel võlausaldajal kolm nõuet), st. menetluse maht on väike. Ka on

võlgniku arveldused (pangakontodelt nähtuvalt) väiksemahulised, keerukat analüüsi ei vaja,

mistõttu nimekirjade koostamisele (kava koostamist ei ole), kontoväljavõtete analüüsile

vajalik aeg ei saa ületada 3 tundi. Suhtlemine võlgnikuga 4 tundi on kohtu hinnangul

ülemäärane. Võlgnik on täisealine isik, kelle astumine maksejõuetusmenetlusse on teadlik

valik, ta on esitanud maksejõuetusavalduse, s.t. et tal on olemas vajalik eelinfo ja teadmine

käsilolevast menetlusest, ta on kasutanud nõustaja abi. Kohus hindab suhtlemisele võlgnikuga

põhjendatud aega 2,5 tundi. Kokku, arvestades selle menetluse mahtu ja keerukust,

põhjendatud aeg 7,5 tundi ehk 15 pooltundi. 15x33=495 eurot.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on

pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt,

kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, 51 nimetatud määras ja nii

tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 495 eurot.

FiMS § 54 lg.2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda

ajutise halduri tasu sätetest.

PankrS § 65 lg.11 sätestab: Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisik vastas kohtu järelepärimisele, et palub usaldusisiku tasu kanda tema isiklikule

kontole K.K. a/a EE181010102411769006.

Kuna usaldusisik ei ole ettevõtja ja tasu ei maksta ka tema büroole, ei lisandu makstavale

tasule käibemaksu. Muud ettenähtud maksud sisalduvad tasus.

Kohus määrab tasu väljamaksmise vastavalt taotlusele usaldusisiku isiklikule kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik