2-24-116278/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1170 (üks tuhat ükssada Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 29.06.2024.a kuni
Legislator headnote
AI generated2-24-116278/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1170 (üks tuhat ükssada Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 29.06.2024.a kuni
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-24-116278
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2024, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi S. E. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
Kohtuistungi toimumise
aeg
1271, 96 eurot, lihtmenetlus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline
esindaja:
Kostja:
Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479,
asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)
S. R., Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post
jurist@julianus.ee)
S. E. (ik XXX, elukoht XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi.
2. Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1170 (üks tuhat ükssada
seitsekümmend) eurot 16 senti (millest 972,46 on põhinõue, 10 eurot meeldetuletustasu,
147,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulu).
3. Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 29.06.2024.a kuni
põhinõude 972,46 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
4. Menetluskulud jätta S. E. kanda.
4.1 Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 540
(viissada nelikümmend) eurot.
4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest
kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.3 S. E.l kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX
viitenumbriga 717324956.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses
on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest.
I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse S. E. vastu võla nõudes. Pärnu Maakohus tegi 02.05.2024 makseettepaneku, millele S. E.
esitas 31.05.2024 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 11.06.2024.a. määrusega maksekäsu
kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Viru Maakohus jättis 11.06.2024.a. määrusega hagi käiguta ja andis OÜ-le Aktiva Finance Group
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu
tasumiseks.
2. 28.06.2024.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses ja nõude täpsustuses palub hageja S. E.lt
välja mõista
- põhivõlgnevus 982,46 eurot;
- sissenõutavaks muutunud viivised 147,70 eurot perioodi eest 19.03.2023-28.06.2024;
- viivised alates 29.06.2024 kuni põhinõude summas 972,46 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses
- sissenõudmiskulu 40 eurot
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude
katteks 638 eurot (sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot).
2.1 Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja S. E. vahel sõlmitud alljärgnevad leping(ud):
Leping
Nr.
Kuupäev
Liitumisleping
11883085
26.11.2021
Osamaksetega vara müügileping
11883088
26.11.2021
Osamaksetega vara müügileping
11883090
26.11.2021
Liitumisleping
12120814
31.12.2021
Liitumisleping
12120826
31.12.2021
Nutikindlustus
12120837
31.12.2021
Osamaksetega vara müügileping
12120828
31.12.2021
Osamaksetega vara müügileping
13691096
06.09.2022
Liitumisleping
13694874
07.09.2022
2.1.1 26.11.2021 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega sai kostja endale teenuspaketi
nimega „suur pakett“, mille liitumistasu oli 0 eurot. Pooled leppisid kokku osamaksetega vara
müügilepingu sõlmimises eritingimustel 100% osamakse soodustusega. Soodustuse saamise
eelduseks oli kliendi kohustus kasutada osamaksete tasumise perioodi vältel kas „Suur pakett",
lisateenust „Huub" (k.a ..Huub+Viaplay") ja ..Internet L" või „Suur pakett", lisateenust „Huub"
(k.a „Huub+Viap!ay") ja„Piiramatu koduintemet" teenuspakette.
2.1.2 26.11.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja endale
järelmaksuga Elisa Elamuse Digiboks seadme. Osamaksete summa oli kokku 107,64 eurot ja
osamakse suurus 2,99 eurot kuus. Tasumise periood 36 kuud.
2.1.3 26.11.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai S. E. endale
järelmaksuga Phillips 50 UHD teler 50PUS7906/12 seadme. Osamaksete summa oli kokku 479
eurot ja osamakse suurus 19,95 eurot kuus. Tasumise periood 24 kuud.
2.1.4 31.12.2021 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega on kliendile lisaks
kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus. Andmesideteenuse tarbimist
arvestatakse mahupõhiselt hinnaga 2,28 €./MB v.a juhul, kui klient tarbib andmesideteenust
teenuspaketi alusel. Liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile automaatselt avatud
roaming-teenus. Sideteenuste tarbimisele on kehtestatud krediidilimiit. Roaming
andmesideteenuse tarbimisele on kehtestatud automaatselt roamingu andmeside krediidilimiit
summas 60.00 eurot. Kostja sai oma kasutusse nr. XXX ja teenuspaketi Ulme Basic 19.
2.1.5 31.12.2021 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega on kliendile lisaks
kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus. Andmesideteenuse tarbimist
arvestatakse mahupõhiselt hinnaga 2,28 €./MB v.a juhul, kui klient tarbib andmesideteenust
teenuspaketi alusel. Liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile automaatselt avatud
roaming-teenus. Sideteenuste tarbimisele on kehtestatud krediidilimiit. Roaming
andmesideteenuse tarbimisele on kehtestatud automaatselt roamingu andmeside krediidilimiit
summas 60.00 eurot. Kostja sai oma kasutusse nr. XXX ja teenuspaketi MINT Film Plus Eri.
2.1.6 31.12.2021 sõlmiti Nutikindlustus, mille allkirjastamisega sõlmiti kindlustus seadmele
Poco X3 Pro 6+ 128GB. Kindlustusobjekti hinnaks 239 eurot. Kindlustus periood 31.12.2021-
30.12.2026. Perioodi makse kokku 251,4 eurot, kuumakse 4,19 eurot.
2.1.7 31.12.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja endale
järelmaksuga Lenovo Tab M10 (Z Gen) 4+64 GB seadme. Osamaksete summa kokku 189
eurot, osamakse suurus 7,87 eurot kuus. Tasumise periood 24 kuud.
2.1.8 06.09.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja endale
järelmaksuga Apple Iphone 13 Pro Max nahast „MagSafe ümbris, must“ toote. Osamaksete
summa kokku 64,90 eurot. Tasumise periood 10 kuud.
2.1.9 07.09.2022 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega on kliendile lisaks
kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus. Andmesideteenuse tarbimist
arvestatakse mahupõhiselt hinnaga 2,28 €./MB v.a juhul, kui klient tarbib andmesideteenust
teenuspaketi alusel. Liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile automaatselt avatud
roaming-teenus. Sideteenuste tarbimisele on kehtestatud krediidilimiit. Roaming
andmesideteenuse tarbimisele on kehtestatud automaatselt roamingu andmeside krediidilimiit
summas 60.00 eurot. Kostja sai oma kasutusse nr. XXX ja teenuspaketi Eri Ulme 27,48.
Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid
teenuste kasutamise üldtingimusi.
2.2 Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid
teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata.
Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli
kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.
Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest
tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100
mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.
Elisa Eesti AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved perioodi eest 01.12.2022-
01.03.2023 (Lisa 10).
Arve nr Teenus Muu tasu Maksetähtaeg
2036761340 206,65 5,00 18.12.2022
2037096180 139,27 5,00 18.01.2023
2037406106 122,27 18.02.2023
2037718003 504,27 18.03.2023
Kokku: 972,46 eurot 10,00 eurot
Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 982,46 eurot.
2.3 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja
p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult
viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt.
Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete
summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata
summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale
järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest.
Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast
kalendripäevast ehk 19.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2024 valemi
abil: põhivõlgnevus 972,46 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär aastas.
Eeltoodust tulenevalt moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks
muutunud viivisenõue summas 147,70 eurot.
Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista
kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni (TsMS
§ 367) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4 Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.02.2023.
Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 07.03.2024.a. hagejale.
2.5 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist.
Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,
kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina
hageja poolt kostjale saadetud kirjad.
VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:
- sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja
eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
- sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja
eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot.
- sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja
eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine:
12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot;
20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;
28.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;
muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
Makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad:
- nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;
- kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;
- võlgnikule edastatud emailid ja kirjad;
- võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
II KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja S. E. märgib kirjalikus vastuses hagile, et ei tunnista Aktiva Finance Group OÜ
haginõuet. Kostja väidab, et on võlgnevuse täies ulatuses tasunud, kuid tasutud on sularahas,
mistõttu sellekohaseid tõendeid kostjal esitada ei ole
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.09.2024.a esitatud menetlusdokumendis märgib kostja, et ei saa kohtule tõendada, et nõuded
tasuti, kuna makseid tegi osaliselt kostja ise ning osaliselt tehti maksed sugulase konto kaudu,
kes on käesolevaks ajaks surnud. Kostja kinnitab, et kõik maksed on Elisa Eesti AS-le tasutud.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et
hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või
sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude.
Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,
mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.
Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või
lepingusarnasest võlasuhtest.
Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv(ad) leping(ud),
kostjale on teenust osutatud ja/või seadmed üle antud, kostja ei ole teenuste ja kauba eest
tasunud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.
7. Tsiviilasja materjalide kohaselt olid poolte vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse
osutamise lepingud ja osamaksetega vara müügilepingud, mille kohaselt Elisa Eesti AS
kohustus osutama telekommunikatsiooniteenust ja müüs kostjale seadmed, kostja seevastu pidi
osutatud teenuste ja soetatud seadmete eest tasuma. Liitumislepingute lahutamatuks osaks on
üldtingimused (https://www.elisa.ee/et/elisast/teenuste-tingimused-ja-hinnakiri/elisa-teenuste-
kasutamise-uldtingimused)
S. E. ja Elisa Eesti AS sõlmisid alljärgnevad lepingud:
-
Liitumislepingu nr 11883085 26.11.2021.a (dtl 28-29);
-
Liitumislepingu nr 11883085 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 11883088
26.11.2021.a (dtl 30-31);
-
Liitumislepingu nr 11883085 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 11883090
26.11.2021.a (dtl 32-33);
-
Liitumislepingu nr 12120814 31.12.2021.a. (dtl 34);
-
Liitumislepingu nr 12120826 31.12.2021.a (dtl 35);
-
Nutikindlustuse nr 12120837 31.12.2021.a. (dtl 36);
-
Liitumislepingu nr 12120826 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 12120828
31.12.2021.a. (dtl 37);
-
Osamaksetega vara müügilepingu nr 13691096 06.09.2022.a. (dtl 39);
-
Liitumislepingu nr 13694874 07.09.2022.a (dtl 41-42).
Lepingute sõlmimist kinnitavad poolte allkirjad lepingutel.
Elisa Eesti AS esitas S. E.le tasumiseks arved
-
nr 2036761340 01.12.2022.a. (dtl 43-46);
-
nr 2037096180 01.01.2023.a. (dtl 47-50);
-
nr 2037406106 01.02.2023.a. (dtl 51-54);
-
nr 2037718003 01.03.2023.a. (dtl 55-58),
kogusummas 982,46 eurot (dtl 99, 43-58) mille kostja jättis tasumata.
8. Selleks, et Aktiva Finance OÜ-l oleks õigus Elisa Eesti AS-i ja S. E. vahel sõlmitud
lepingute alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud.
Hageja märgib, et Elisa Eesti AS loovutas nõude Aktiva Finance OÜ-le 07.03.2024.a. ja kostjat
teavitati sellest posti ja e-posti teel (dtl 86-89).
VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele
võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult
ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude
loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
Elisa Eesti AS ütles lepingud üles alates 27.02.2023 (dtl 103).
9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub tõendite esitamise kohustus pooltel.
Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on hagiavalduses märgitud teenust ja seadmed saanud.
Kostja väitel on ta võlgnevuse tasunud esialgsele võlausaldajale ehk Elisa Eesti AS-le, kuid
selle kohta tõendeid esitada ei saa, kuivõrd maksed tasuti sularahas ja osaliselt sugulase konto
kaudu (sugulane käesoleval ajal enam elus ei ole).
Kohus on seisukohal, et kostja väited on paljasõnalised ja mitteusutavad.
Esmalt märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluses on S. E. esitanud üksnes nõude aegumise
vastuväite (dtl 12).
Hagimenetluses on kostja hakanud väitma, et tegelikkuses on võlgnevus tasutud. Ei ole eluliselt
usutav, et ühegi osamakse tasumise kohta ei ole võimalik esitada maksedokumenti või konto
väljavõttelt näidata ülekannet. Isegi kui tasuti osaliselt maksed sularahas Elisa teeninduses vms,
pidi kostja saama selle kohta maksekinnituse.
Seega on kostja vastuväited tõendamata.
Kostja ei ole tõendanud, et on kohustuse hageja ees täitnud või puuduks kohustus seda teha.
10. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte
lõppemise alus.
Osutatud teenuste eest ja soetatud seadmete eest osamaksete tasumata jätmine on lepingute
rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud
õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja
6).
Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on hageja esitatud arved (vt otsuse p 7) tasunud, on hageja
põhinõue 982,46 eurot (972,46 + 10 eurot meeldetuletustasud) põhjendatud ja kuulub
rahuldamisele.
11. Hageja nõuab kostjalt viivist (viivise arvestus dtl 104).
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6
nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks,
kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva
eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast.
Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast
kalendripäevast s.o 19.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2024
arvestusega: põhivõlgnevus 972,46 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär
aastas.
Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.03.2023-28.06.2024.a. on 147,70 eurot (dtl 104).
Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista
kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude
täitmiseni ehk viivis põhivõlgnevuselt 972,46 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates
29.06.2024 seadusjärgses määras 12,5% aastas.
Kohus rahuldab viivisenõude.
12. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist.
VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude
hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise
meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui
võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujuneb 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot
(dtl 105-107); 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 108-110); 28.03.2024 tasulise
kirja saatmine 5 eurot (dtl 111-113); muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (sh-
nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;
võlgnikule edastatud emailid ja kirjad; võlanõude avaldamisega tehtud kulud; dtl 114-115)
Meeldetuletuskirjade saatmine e-posti teel on mõistlik viis nende edastamiseks.
Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude.
13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna
luba edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus
ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus rahuldab hagi.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Menetluskulud jäävad kostja S. E. kanda.
15. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse.
Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot (dtl 116) ja kandnud
esindaja õigusabikulu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine
20 eurot; õigusabikulu 338 eurot arvestusega 2 h x 169 töötunni hind; dtl 102)
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud
menetluskuluga.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt. Ajakulu 2 h
on vajalik ja põhjendatud. Põhjendamatult kõrge on kohtu hinnangul õigusabiteenuse töötunni
hind. Käesoleval juhul on hageja esitanud trafaretse hagi tavapärase mahu ja keerukusega
võlaõiguslikus vaidluses ning hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja.
Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 2 tundi ning
töötunnihinnaks 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot (TsMS § 175 lg 1).
Koos riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kuluga mõistab kohus kostjalt välja hageja
menetluskulude katteks 540 eurot (280 + 20 + 240).
16. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi
jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik
Kohtunik