2-24-909/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-909

Kohtuasi

B.B hagi N.M-i ja Y.H vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

014/2023/3413 ja 014/2023/3414

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.M-i ja Y.H ning B.B määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja B.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Lepp

Kostja I N.M (isikukood XXX)

Kostja II Y.H (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja Q.B (isikukood

XXX) ning lepinguline esindaja vandeadvokaat

Erki Siht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud Q.B kanda (resolutsiooni p 2), mõistis välja Q.B-lt B.B kasuks

menetluskulud 2810,92 eurot, s.o riigilõivu 980 eurot ja lepingulise esindaja

põhjendatud kulu 1830,92 eurot (resolutsiooni p 3) ning viivise väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

(resolutsiooni p 4).

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte

endi kanda.

4. Rahuldada N.M-i ja Y.H määruskaebus ning B.B määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1. Jätta läbi vaatamata B.B hagi N.M-i ja Y.H vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2023/3413 ja 014/2023/3414.

6.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramist saab vaidlustada üksnes juhul, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-d

1 ja 2).

Asjaolud ja menetluse käik

1. B.B (hageja) esitas 18.01.2024 Harju Maakohtule hagi N.M-i (kostja I) ja Y.H (kostja II)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2023/3413 ja

014/2023/3414.

Hagejalt mõisteti 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-18677 välja kummagi kostja kasuks

elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Kostjate seaduslik esindaja esitas 04.12.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse

elatise sissenõudmiseks 05.06.2020 otsuse alusel. Kohtutäitur algatas avalduse alusel

täiteasjad nr 014/2023/3413 ja nr 014/2023/3414.

28.02.2022 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-18464,

millega määrati kindlaks hageja ja kostjate suhtluskord. Selle kohaselt on alates määruse

jõustumisele järgnevast kümnendast kuust (ehk alates 01.12.2022) kostjatel hageja ja laste

ema juures vahelduv elukoht.

Hageja esitas 21.03.2022 kostjate vastu hagi elatise tasumisest vabastamiseks alates

01.12.2022 (tsiviilasi nr 2-22-4148). 24.04.2023 tegi Harju Maakohus otsuse, millega

rahuldas hageja elatise tasumisest vabastamise nõude alates 01.12.2022. Tallinna

Ringkonnakohus jättis oma 01.12.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kostjad esitasid

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mistõttu ei ole ringkonnakohtu otsus veel

jõustunud. Sundtäitmised tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja elatist tasuma ei pea.

2. Maakohus võttis hagiavalduse 19.01.2024 määrusega menetlusse.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Täitmisavalduse esitamise

hetkeks oli elatisvõlgnevus kokku 7592 eurot. Kuigi hageja väidab, et kostjatel on vanemate

juures vahelduv elukoht, siis faktiliselt ei vasta see tõele. Kostjad keelduvad hageja juurde

minemast ning ei ole alates 2018. aastast päevagi hageja juures viibinud. Kohtud on teinud

tsiviilasjas nr 2-22-4148 laste huvidega vastuolus oleva lahendi.

4. Maakohus tegi 22.02.2024 määruse, millega peatas menetluse kuni menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-4148.

5. Maakohus uuendas 12.03.2024 menetluse.

6. Kostjad esitasid 27.03.2024 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt on

tsiviilasjas nr 2-22-4148 tehtud lahend hageja elatise tasumise kohustusest vabastamiseks

11.03.2024 jõustunud, sundtäitmise alus ära langenud ning kohtutäitur täitemenetlused

lõpetanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus tegi 16.05.2024 määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata, menetluskulud

kostjate seadusliku esindaja kanda ning mõistis temalt hageja kasuks välja menetluskulud

2810,92 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7.1. Kuna täitemenetlused on lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga

võimalik taotletavat eesmärki enam saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel

läbi vaatamata.

7.2. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud kõrvale kalduda TsMS § 168 lg-s 2

sätestatud põhimõttest ning menetluskulud tuleb jätta analoogia korras TsMS § 164 lg 1²

alusel kostjate seadusliku esindaja kanda. Kostjate seaduslik esindaja ei kasutanud

täitemenetluste algatamisel oma õigusi heauskselt, mistõttu pidi hageja esitama oma õiguste

kaitseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kostjate seaduslik esindaja algatas

täitemenetlused tsiviilasjas nr 2-19-18677 tehtud ringkonnakohtu 05.06.2020 otsuse alusel,

kuigi teadis, et tsiviilasjas nr 2-22-4148 olid nii maa- kui ka ringkonnakohus elatise suurust

muutnud ja määranud, et alates 01.12.2022 ei ole hageja kohustatud kostjatele elatist maksma.

Kostjate seaduslikule esindajale pidi olema mõistlikult ettenähtav, et Riigikohus võib maa- ja

ringkonnakohtu otsusega nõustuda. Käesolevaks ajaks on hagi esitamise põhjuseks olnud

täitemenetlused kostjate taotlusel lõppenud.

7.3. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks osaliselt, st kokku 14

tunni ja 30 minuti ulatuses ning vähendas ajakulu 4 tunni ja 45 minuti võrra. Maakohus leidis,

et 17.–18.01.2024 menetlustoimingutele hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ajakulu on 7

tundi, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Piisav ajakulu 24.01.2024

menetluskulude nimekirja koostamisele ja e-toimiku kaudu kohtule esitamisele on 30 minutit.

Põhjendatud ajakulu arve nr 2024033 spetsifikatsioonis nimetatud tegevustele on 1 tund, sest

selles toodud toimingud on väikese ajamahuga. Põhjendatud ajakulu arve nr 2024065

spetsifikatsioonis nimetatud tegevustele on 2 tundi. Põhjendatud ajakulu 09.04.2024

toimingutele on 2 tundi, sest see on leheküljelise seisukoha koostamiseks piisav aeg. Samuti

on põhjendatud 19.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit.

Maakohus leidis, et arvestades asja keerukust, materjale, menetluse käiku ning lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 126,27 eurot

(käibemaksuga) põhjendatud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja põhjendatud

kuluks 1500,75 eurot, millele lisandub käibemaks 330,17 eurot, kokku 1830,92 eurot.

Kokku määras maakohus hageja menetluskulude suuruseks 2810,92 eurot (sh riigilõiv 980

eurot ning lepingulise esindaja kulu 1830,92 eurot), mille mõistis kostjate seaduslikult

esindajalt hageja kasuks välja. Samuti märkis maakohus hageja taotlusel TsMS § 177 lg 4

alusel, et kostja seaduslikul esindajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hageja määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ning teha

uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies

ulatuses ning mõista hageja menetluskulud 3410,67 eurot (koos käibemaksuga) välja kostjate

seaduslikult esindajalt või alternatiivselt kostjatelt ning jätta kostjate menetluskulud nende

endi kanda.

Hageja kulude vähendamiseks puudus alus. Kulude vähendamisega võimaldab kohus kostjate

seaduslikul esindajal hagejat majanduslikult kurnata, sundides teda osalema kulukates

kohtuvaidlustes ilma, et ta saaks kaasnevad kulud hüvitatud. Kostjate seaduslik esindaja, kes

asjatult ja teadlikult tekitas vaidluse, peab kõigi kaasnevate kulude eest vastutama.

9-leheküljelise hagi ja tagamise taotluse koostamise ning 13 lisa komplekteerimise

põhjendatud ajakulu oli 8 tundi 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise tavaline

mõistlik aeg on 1 tund. Arve nr 2024033 kohaste tegevuste mõistlik ajakulu on 2 tundi ning

arve nr 2024065 puhul 3 tundi. 09.04.2024 toimingute mõistlik ajakulu on 2 tundi 30 minutit,

sest see sisaldab mh kohtupraktika analüüsi uudse menetlusliku olukorra osas.

Kostjate määruskaebus

9. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda ja mõistis need temalt

välja. Kostjad paluvad teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja või

alternatiivselt poolte endi kanda.

9.1. Kostjad ega kostjate ema ei olnud täitmisavaldust esitades pahatahtlik. Kohtu järeldus,

justkui pidi kostjate emale olema mõistlikult ettenähtav, et Riigikohus võib maa- ja

ringkonnakohtu otsusega nõustuda, on vastuolus TsMS § 456 lg-st 1 ja § 457 lg-st 1 tuleneva

põhimõttega, mille kohaselt ei ole kohtulahendil enne jõustumist siduvat toimet.

Arvestades vaidluse sisu ja ebaõiglust laste suhtes, eeldasid kostjad põhjendatult, et

Riigikohus kohtulahendid tühistab. Hageja ei ole tõendanud, et ta annab lastele ülalpidamist

vabatahtlikult ja vahetult. Täitmisavaldus ei olnud pahatahtlik, sest lastel on õigus hagejalt

ülalpidamist saada. Ebaõiglane on jätta alaealised kostjad või kostjate ema hageja

menetluskulude eest vastutama.

Väär on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli hageja sunnitud esitama oma õiguste kaitseks

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui hageja soov oli peatada 05.06.2020

tsiviilasjas 2-19-18677 tehtud kohtulahendi täitmine, saanuks ta esitada tsiviilasjas 2-22-4148

hagi tagamise taotluse ning paluda kohtult hagi tagamise korras, et seni kuni toimub tsiviilasja

2-22-4148 menetlus, ei ole hageja kohustatud elatist tasuma. Hageja seda ei teinud ning pidi

seega arvestama, et elatise lahend on täidetav ka täitemenetluses.

9.2. Asjas ei kohaldu TsMS § 164 lg 1², kuna tegemist ei ole alaealiste laste elatisenõude

rahuldamata jätmisega ega ka hagilise perekonnaasjaga. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb

menetluskulud hagilises perekonnaasjas jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kui kohus pidas asja hagiliseks perekonnaasjaks, tulnuks igal

juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9.3. Kostjate seaduslikult esindajalt ei saa menetluskulusid välja mõista, sest ta ei ole

menetlusosaline siinses asjas.

9.4. Kostjad paluvad hinnata menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus

eksis, kui leidis, et lepingulise esindaja tasu 1830,92 eurot on põhjendatud. Arvestades

vaidluse sisu ja vähest keerukust, ei saanud hageja põhjendatud kulutuste maht ületada

kostjate õigusabikulude mahtu.

Menetluse edasine käik

10. Hageja vaidles kostjate määruskaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kostjad

vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda (resolutsiooni p 2),

mõistis välja kostjate seaduslikult esindajalt hageja kasuks menetluskulud 2810,92 eurot, s.o

riigilõivu 980 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 1830,92 eurot (resolutsiooni p 3)

ning viivise väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni (resolutsiooni p 4). Tühistatud

osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja määruskaebus ja kostjate määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

13. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus

jõustunud hagi läbivaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 1).

15. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et praegusel juhul ei ole TsMS § 164 lg 1²

kohaldamine analoogia korras võimalik. TsMS § 164 lg 1² kohaldamine eeldab, et kohus on

teinud alaealise lapse elatisnõude kohta sisulise lahendi. Siinses asjas ei olnud tegemist lapse

elatisnõudega, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.

16. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata, kohaldub menetluskulude jaotusele TsMS §

168 lg 2.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

Praegusel juhul ei esine TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud aluseid, mistõttu tuleks jätta

menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätet saab kohaldada ka juhul, kui kohus jätab

hagi läbi vaatamata.

Kostjad esitasid 04.12.2023 hageja suhtes täitemenetluse algatamise avalduse olukorras, kus

jõustunud suhtluskorra määruse alusel oli alates 01.12.2022 määratud kostjatele vanemate

juures vahelduv elukoht ning ringkonnakohus oli 01.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-

4148 maakohtu otsuse hageja elatisest maksmise kohustusest vabastamiseks muutmata jätnud.

Kostjatele ei saa ette heita, et nad ringkonnakohtu otsuse edasi kaebasid. Samas olid kohtud

tsiviilasja nr 2-22-4148 menetluses rõhutanud Riigikohtu selget seisukohta (RKTKo

12.05.2021, 2-18-6491), mille kohaselt tuleb kohtu poolt määratud vahelduva elukohaga

suhtluskorda elatise määramisel arvestada ning vanemate poolt suhtluskorra täitmata jätmine

ei anna alust sellest kõrvale kalduda. Seega oli pooltele Riigikohtu seisukoht teada ning nad ei

saanud eeldada, et kohtud sellest asja lahendamisel ei lähtu. Kostjad pidid arvestama

võimalusega, et suure tõenäosusega vabaneb hageja kostjatele elatise tasumise kohustusest

ning sundtäitmine osutub alusetuks.

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine

oleks äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi

kanda.

17. Seoses hageja ja kostjate määruskaebuste osalise rahuldamisega jäävad määruskaebuste

menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja

§-ga 659 poolte kanda. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

18. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata

tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses

täidetavad.

(allkirjastatud digitaalselt)